Manqat Mbomambaqape
Mak
gepeawam
Megeat Manqat-qase
Nqanek emanqat, Yesu-qa yaq-te, ndego Mbumbukiam-ge Yo, Mak ndøpeawám. Ndego iz nøme, Zion-Mak mbo-akhaemám. Ndego ambá av nqǣgo, Yesu-gī paev ezoqam tuelv mokho-tē gunu꞉goām.
Mak, ndego Pol-ge zifu Banabas, tegé ekeabøí (Kol 4:10). Ndego Zelusalem taon-té gekhouwév, neka Pita neka Pol neka Banabas, tiqa sasae-te vøzø̄-tøkeam.
Ni kopømba mbaín uni tizi꞉nøten, gekha manqei-tē ndøgo, Mak nqanek manqat gepeawam. Geté Klisten bawan megetapak, nupøkhan mba giyagam, āv gini-matavupám nqǽgo: Mak Lom taon-té abewáv, yaq ndego ta taon-te ndøgo, Pitá namba abetegoám, ngenek Yesu-qa yaq-te ge꞉vototupam, yaq Mak vø̄peawam.
Mak nqanek manqat, Yesu-qa yaq-te, Lom ezoqam nonqo ndøpeawám. Nginik ezoqam, tiqa poev, bazaføgakh matev zøgoám. Yaq nakémbá, Mak manqat andé kandambá, Yesu-qa bazaføgakh-qa yaq-té gene-peawám, av ndego enqoni-us ezoqa kopoav ge꞉khakhæz, neka ezoqam ndigu nqova soqøsoqa gizømbu-goam, vøzø̄-ngeasumam, neka tiqa manqa-zapazapa-te vø̄nqovotaz, ndøgo qazø-geageapam.
Nqanek manqat-qa vaev, Mak 16:9 qangaz, ta manqat ndøgo, ezoqa viní abe-peawám.
1
Zion Yesu-qa nakhoa gekhakheinumat
(Met 3:1-12; Luk 3:1-18; Zion 1:19-28)
1 Emanqat Mbomambaqape, Yesu Keliso-qa yaq-te, ndego Mbumbukiam-ge Yo, nqánek.
2 Matev āv qanengáz, av Mbumbukiam-ge manqa vevezam ezoqam Aezaya ge꞉peawam. Ndego āv gene-peawám nqǽgo,
“Mbumbukiam ge-ein:
Nqáe! Noge u-anem notó-khofotáv, qoqa megemege-te.
Ndego nakhoa møqá-khakheinám.
3 Leg-av manqei-te ndøgo, ezoqam-qa manqa wag ndǿ-akhayam.
Āv qane-akhayám nqǽgo,
‘Evezøza-qa nakhoa é-mozoto-khakheinømém.
Nakhoa ndaføyamba-qape zombøé-viæém, ndego te꞉geav.’ ”
4 Yaq Zion ndøfakhán, leg-av manqei-te ndøgo, ezoqam ibøkha iz vøzø̄-etoumam neka Mbumbukiam-qa Manqat vø̄e-zømesimam. Āv gezømbe-manqatám nqǽgo, “É-mozoqambúz, neka ibøkha iz vø̄-upøgim. Yaq Mbumbukiam zoqa manqa-zapazapa, ndø̀mbøe-navøém.”
5 Ezoqa kopoáv, gindupindam te-te. Zudia plovins-té gindu-okhoám, plovins ate ndægo, neka Zelusalem taon-ak vøndō-pindam. Yaq manqa-zapazapa ndøgo, gimatønumam, gèvøndæmém, neka Zoden kea-te ndøgo, ibøkha iz vø̄-upøgim.
6 Zion ndabua eqeieqei uzøpøteáv. Geté ndabua ge-uzupam, kemol-qá su gini-geveaném, neka ndabua segim nonqo, søvakha gigiap-gí ngusúm gini-khakheinøvemém. Neka lou gelogam, bamøkhokeakh neká ndokhos, ti-mba ndígu telouzám.
7 Zion ezoqa manqat āv gezømbe-manqatám nqǽgo, “Noqa zita-te, ezoqa kopo ndø̀geáv. Ndego no ùnime꞉-løvumbám. No ezoqa khàpe nøte-khapelavøqase-én. Até nqanek sasae khapelavøqasé-a, no katuk tæmøkui, teqa tamak khofoe-te tæmbotøke, no kopømba mbaín.
8 No zo ibøkha iz, ibøkhá qazømbe-etoumít. Geté ndego ibøkha iz, Nqova Mbomambaqapé gezømbé-etoumát.”
Yesu ibøkha iz gendap
(Met 3:13-17; Luk 3:21-22)
9 Ta khøuwa-te ndøgo, até Yesú-a, Zion-te vø̄mat. Nazalet vemiav-té gendowáv, Gelili plovins-te ndøgo. Yaq até ndegó-a, Zion-te ibøkha iz vø̄ndap, Zoden kea-te ndøgo.
10 Yesu ibøkha-te é-vøndo-fakhán-ae, yaq āv geneqeív nqǽgo: Yan gèmboqoé. Yaq Nqova Mbomambaqape ndovís. Andé kuvøkuvuam me me꞉løvuvavún, te-te.
11 Yaq yan-te ndo꞉go, manqa wag ndofakhán. Āv qande-eín nqǽgo, “Qo nogé Yó. No poev kandambá qo-te. No nø̀taqambo-khafuát.”
Saitan Yesu ge꞉khamasimat
(Met 4:1-11; Luk 4:1-13)
12 Taqa zita-te, Nqova Mbomambaqape, Yesu leg-av manqei-té genø-itú.
13 Khøuwa fotí, leg-av manqei-te geyagam. Yaq Saitan Yesu teme-khamasím ndǿgo. Yesu søvakha gigiap lozokhák namba me꞉yagám. Yaq enzol ezoqam tinduzavɨ́n ndǿgo, Yesu vømbō-tøkeemɨn.
Yesu Gelili plovins-te sasae gengaz
(Met 4:12-22; Luk 4:14-15; 5:1-11)
14 Zion ndimbula-te gi꞉-utøvem, yaq Yesu Gelili plovins-té genøwáv, ezoqa Mbumbukiam-qa Manqat Mbomambaqape vømē-zømesim.
15 Āv gene-zømesimát nqǽgo, “Khøuwa mìzi-khantøzém. Mbumbukiam-qa Megeat Matev, avønín. É-mozoqambúz neka Mbumbukiam-qa Manqat Mbomambaqape vø̄-unimanqatinim!”
16 Yesu Gelili kewan ndøgeg-te ge-ewat, yaq evenap menas tezømét ndǿgo, Saemon neka Endlu. Voe ndø-ogiát. Zapa ndǿgo, ndigu ezoqa menas, voe nqagim ezoqám. Ndøgo tiqá sasáe.
17 Yaq Yesu gezø-ein, “Vø̀ndozáv. No zonøndó-paevém. Yaq zo ezoqa takhaset matev nøté-zømesím.”
18 Yaq até gindigonem, voe sège-ivøvém, sasa mbopaevem.
19 Yesu agé okhoeáv, evenap menas nøme tenøzømēt, Zems neka Zion. Ndigu Zebedi-gí nakheís. Khagua-té gunuguvám. Voe ndøpotofumát.
20 Yaq ate ndigú-a, Yesu vøzø̄-akha. Yaq ndigu gèqá. Eve sège-ivøvém, tegi sasae ezoqam namba, Yesu vømbō-paevem.
Yesu ezoqa kopo, nqova soqa gembo-ngeatam
(Luk 4:31-37)
21 Yesu ekeza paev ezoqam namba, Kapenaum taon-té ginøzáv. Yaq Sabat khøuwa-te ndøgo, Zu ezoqam-qá guliguli khoev-té gemø-ón, ezoqa vømē-zømesim.
22 Ezoqam ndigu, teqa nømendim manqat giyogem, mbøni zølév. Zapa ndǿgo, ndego Mbumbukiam-qá iz-té neka bazaføgakh-té gene-zømesím. Ambá av nqǣgo, av Mozes-qa guguna manqat nømendim ezoqam gi꞉zømesimam.
23 Ta guliguli khoev-te ndøgo, ezoqa kopo mø̀ndu꞉goám. Ndego nqova soqa mbøigoám. Yaq ndego kandambaqapé sege-akhá,
24 “Yésu, Názalet-ak! Gê, qo ni gekha qonígū? Ni ngiænoat-qā qotøndóqav? No mø̀tenøtén, qo gekha ezoqām. Qo Mbumbukiam-gé Ezoqa Ndaføyamba-qapé.”
25 Yaq Yesu ndego nqova soqa, gèmbøe-khafén, gembo-ein, “Qo manqat tía! Mòqotøndo-fakháq, qo nandav ezoqam-qa mokho-te ndoqotu꞉gu.”
26 Yaq ndego nqova soqa, até gendego, ndego ezoqam mø̀ndøkhæ-qantám, sùgumu-waguvupát, sasa ndøfakhan. Akhayam-ús, gendo-fakhan.
27 Yaq ezoqa ewaqape, nqova ndafe kandambá, neka yaqyaq-a gibond, “Nqanek gekha matêv? Teqa nømendim matev viní. Ndakinák, neka bazaføgakh-ús. Ngenek nqova soqøsoqa sègezømbe-khafenɨ́n, yaq ndigu teqa manqat o-mba vømbø̄e-ndapemɨn.”
28 Yesu nqanek matev gego, yaq ndaføyambá, teqa emanqat sùgumu-panqavøemát, Gelili plovins-te ate qægoam.
Yesu ezoqa kopoav gekhakhæz
(Met 8:14-17; Luk 4:38-41)
29 Yesu Zu ezoqam-qa guliguli khoev gendo-ivav, yaq Saemon neka Endlu, tiqá khoev-té genøwáv. Até Zems neka Zion, namba me꞉-apát.
30 Yaq khoev-te gimøfakhaz, Saemon-gu zimpuka, ngusu tatas enqoni mbovitát. Venanqei nonqo-té gubuvám. Yaq Yesu tøke-qa mboviømém, tuqa yaq-te.
31 Yaq Yesu tenøwáv ndǿgo, zenda vømbōgea, neka vø̄-eqeiu. Yaq ngusu tatas enqoni, sègembo-navøém. Yaq ndugu até gundigu, lou vøzø̄ta.
32 Yaq khøuwa gumusinan ndøgo, ezoqa ewaqape, enqoni qazøgoam o nqova soqøsoqa gizømbu-goam, Yesu-té gindu-upøgím.
33 Vemiav-ak ezoqa ewaqape ndozáv. Khoev vimá ginømøváb.
34 Yaq gekha enqonī, bugug vinivinimba qazøgoam, Yesu gèkhakhǽz. Ezoqa kopoáv. Neka nqova soqøsoqa kopoav, ezoqam-qa mokho-te gizømbu-goam, vøzø̄-ngeasam. Ndego nqova soqøsoqa takeáv, manqat timanqatat. Zapa ndǿgo, ndigu mø̀ndæzøtéz, ndego gekha ezoqām.
Yesu manqei vinivinimba nøme-te ge-okhoam
(Luk 4:42-44)
35 Khøuwa nøme qandopave, lovølova-ús, até gupøistám, Yesu gesùzām, khoev vø̄-ivav, ezoqam-av manqei-te sasa ndøwav, vømø̄-guligulim.
36 Yaq Saemon-za, gèmbovawát.
37 Yaq gi-ometam ndøgo, gimbo-einim, “Ezoqa ewaqape qoqa ndøvawét.”
38 Geté Yesu manqat gezø-qavøiu, “Ni até vemivemiav nøme-té-a, avønin nqagot, bìziniáv, Mbumbukiam-qa Manqat bamē-zømesim. Zapa ndǿgo, no ta zapaya nqánek qatøndenáv.”
39 Yaq Yesu Gelili plovins ate ndǽgo sugumu-vatát, ezoqa tiqa guliguli khoev-te vø̄e-zømesimat, neka nqova soqøsoqa vøzø̄-ngeasumat, ezoqam-qa mokho-te gu꞉goat.
Yesu kha sisi-us ezoqam gekhakheinøvem
(Met 8:1-4; Luk 5:12-16)
40 Khøuwa nøme, kha sisi-us ezoqam ndowáv. Yaq Yesu-qa megemege-te, katuk ndømøkuí, vømbōviam, “Ambá qokhakheinømbemín. Poev taqagoat, qo kopømbaqapé, toqo-khakheinømbem.”
41 Yaq Yesu ngenek ezoqam tanakh mbogó, zenda vømbø̄eve, gembo-ein, “Nqanø̂poév. Qo vø̀khakhǽq.”
42 Yaq nqova mbaín, ndego ezoqam, kha sisi sègembo-navøém.
43 Yaq Yesu ngenek ezoqam gèkhofotáv. Geté āv genegugú nqǽgo,
44 “Qo ezoqa nøme zø̀-ei᷄n, av matev qaqambe-fakhan. Geté Mbumbukiam-gé iziz ezoqam-té qonǿqáv, bemø̄qamekh, neka Mbumbukiam-te etoam matev voqógō, av Mozes gezømbe-ein, kha sisi tøqa-navøem. Yaq ezoqa tìabiti-zøtéz, qo mòqo-eqeieqei-éq.”
45 Geté ngenek ezoqam gewav, ndego Yesu-qa manqat sège-vøndazát. Ezoqa ewaqape zømanqatát. Yaq ta zapaya ndøgo, Yesu kopømba mbaín, ezoqa ewaqape-qa bøi-te, vemivemiav-te vǿe-onimīt. Geté vemiav bavokho ndøgo, ezoqam-av manqei-té genø-qonumát. Geté ezoqa ta manqei vinivinimba-te giyagam, sègendo-okhoám, te-te.