11
Petrus ana nasalaꞌe aon huu ana salani hataholi taa Yahudi la
Petrus bei tana fali, te Yesus hataholi nadedenu nala, ma hataholi seluk kamahele kala, manai Yerusalem lamanene lae, hataholi taa Yahudi la ala simbok Lamatuak Yesus Tutui Malolen so. Leꞌdoeik Petrus ana fali losa Yerusalem, boe ma hambu hataholi kamahelek luma leme partei Yahudi* mai, ala fee salak neun lae, “Heeh! O tao leo bee ia so? O bubuluk ita haꞌdan do taa? O mambalani muni hataholi taa Yahudi uman muu! Muꞌa-minu mua sala bali! Taa bole leondiak, te sila ndia bei tala tungga ita haꞌda sunat. Ita taa tandaa takabubua too sala!”
Boe ma Petrus ana tui basa mana daꞌdi kala nae, “Faik fo au bei nai kota Yope, laꞌi esa au hule-haladoi, boe ma Manetualain natuꞌdu au leo meꞌis. Sama leo au ita lalai natahuka, boe ma au ita tema maloa esa nana londak neu lalai buꞌun haa sala. Boe ma temak ndia ana konda neu au. Leꞌdoeik au titilo uni temak ndia dalek uu, boe ma au ita banda mata-mata kala, fo banda ei haak, banda mana lae-lodok, ma mbui mata-mata kala. Basa sila, ita hataholi Yahudi la banda nalulin. Boe ma au amanene halak esa nadenu nae, ‘Peꞌu! Foꞌa leo! Hala mala banda la sila fo muꞌa leo!’
Tehuu au ataa ae, ‘Taa bisa, Ama! Boso leondiak! Te au beita uꞌa itak banda mata leondiak! Basa banda la sila ai hataholi Yahudi la malulin.’
Tehuu halak ndia ana bala nae, ‘Mete ma Manetualain nae hata esa ta nalulik, na o boso mae nalulik bali!’
10 Au ita temak ndia ana toꞌda mai laꞌi telu, boe ma nana soꞌu falik neni lalai neu.
11 Nandaa no leꞌdoeik ndia, hambu hataholi telu ala losa uma ndia. Ala leme Kaisarea mai sangga au. 12 Boe ma Manetualain Dula Dale Malalaon nafaꞌda au nae, ‘O konda fo muu tungga hataholi la sila leo. Boso makandaan. Mae sila taa hataholi Yahudi, tehuu o boso nunute sala do taok sila nalulik’. Boe ma ita tolanoo kanee nala ia, ala tungga noꞌu boe lo au mini Kaisarea miu. Nai ele ai basa nggai maso mini malangga soldaꞌdu Roma esa uman miu. 13 Ana tui nae faik hiꞌda maneu kala ele, nita Lamatuak ata nusa soꞌdan neme nusa soꞌdak mai, de nambadeik neme uman de nae, ‘Madenu hataholi neni Yope neu, fo moke hataholi esa naꞌde Simon Petrus. 14 Neu ko hataholi ndia natuꞌdu o, ma basa o uma isi mala, Lamatuak dalan leobeek, fo fee ei masoꞌda, ma koka heni ei sala-singgo nala.’
15 Huu ndia, de au atuꞌdu Lamatuak Dala Soꞌdan neu sala. Boe ma ala simbok memak Manetualain Dula Dale Malalaon, fo leo fain ita boe oo simbok talan so. 16 Au ita ala simbok Manetualain Dula Dale Malalaon leondiak, boe ma au asaneꞌda Lamatuak Yesus kokolan nai makahulun nae, ‘Yohanis ana salani ei pake kaꞌda oe, te neu ko Manetualain Ana sangga tao lena heni nai lain seli neu ei, ndia Ana fee Ndia Dula Dale Malalaon neu ei.’ 17 Naa te Manetualain mesa kana Ana fee Ndia Dula Dalen neu hataholi feꞌe kala sila, fo bei leo Ana fee ita. De mete ma au ta salani sala, na au laꞌban Lamatuak, hetu? De au sangga kokolak hata bali?”
18 Lamanene Petrus ana nasalaꞌe aon leondia, boe ma tala feen salak so bali. Basa boe ma basa sala koa-kio Manetualain, lae, “Awii, ana seli ia maa! Lamatuak ana soi dalak fee hataholi feꞌe kala so, fo ala laꞌo ela sila soꞌda kasala nala, fo Lamatuak ana koka heni sila sala-singgo nala, boe ma lasoꞌda lakandoo lo Ndia.”
Lamatuak Yesus hataholi nala latanggela leni suꞌdi bee leu. Hambu noꞌuk leme sila mai lakabubua lai kota Antiokia
19 Makahulun, fo leꞌdoeik ala tao lisa Stefanus so, boe ma ala mulai tao doidoso Yesus hataholi nala. Huu ndia, de ala lalai latanggela leni suꞌdi bee leu. Luma lalai leni nusa Finisia leu. Luma boe, lalai leni pulu Siprus leu, ma luma lalai leni doon seli losa nai kota Antiokia nai nusa Siria. Hataholi mana malai kala sila, ala tui-bengga Lamatuak Yesus Tutui Malolen nai suꞌdi bee. Tehuu ala lafaꞌda kaꞌda sila hataholi Yahudi nala mesa kasa. Te tala tui neu hataholi feꞌe kala.
20 Tehuu hambu Lamatuak hataholi nala maneme pulu Siprus ma kota Kirene boe. Sila luma lalai lakandoo leni kota Antiokia leu nai nusa Siria. Sila ndia, ala tui-bengga Lamatuak Yesus Tutui Malolen neu hataholi taa Yahudi la, lai ndia. 21 Lamatuak ana fee Ndia koasan neu sala, losa hataholi noꞌun seli ala lamahele neu Lamatuak Yesus.
22-24 Lelek ndia, Lamatuak Yesus hataholi nala lai Yerusalem lamanene lae, nai Antiokia hataholi feꞌe kala boe oo, lamahele neu Yesus so. De ala ladenu hataholi esa, naꞌde Barnabas, neu tilo sala lai ele. Barnabas ia hataholi dale malole, ma namahele teꞌbe-teꞌbe neu Manetualain. Manetualain Dulan boe oo, ana nakalalaꞌo kana.
Leꞌdoeik ana losa ele, boe ma nita sala, memak teteꞌbes Manetualain ana naue-naleꞌdi nai hataholi feꞌe kala, soꞌdan lalaꞌda nala. De dalen ana namahoko. Boe ma ana nambalalani sala, suek ala tungga lakandoo Lamatuak Dala Soꞌdan no dale katemak. No leondiak, Lamatuak hataholi nala boe ala lamanoꞌu.
25 Basa ndia, boe ma Barnabas ana laꞌo neni Tarsus neu, fo neu sangga Saulus. 26 Leꞌdoeik fo natonggo no Saulus, boe ma ana kokoen fo dua sala ala fali noꞌu leni Antiokia leu. De dua sala ala leo noꞌu lo Lamatuak hataholi nala losa teuk esa. Tungga-tungga faik dua sala lanoli Lamatuak Yesus Dala Soꞌdan neu hataholi noꞌuk kala (Nai Antiokia ndia, bei fo hataholi la ala mulai foi Lamatuak Yesus hataholi nala, lae, ‘Hataholi Karisten’).
27 Leꞌdoeik fo dua sala bei lai Antiokia, boe ma hambu hataholi hiꞌda leme Yerusalem mai. Manetualain ana nateme pake hataholi la sila daꞌdik neu Ndia mana kokolan. 28 Neme mana kokola nala sila mai, hambu hataholi esa naꞌde Agabus. Manetualain Dula Dalen nafaꞌdan nae, “Neu ko hambu fai ndoen ana seli nai daebafok ia, losa basa daebafok buꞌun haa sala.” (Ndia kokolan ndia ana daꞌdi teteꞌbes neu lelek fo Mane Inahuuk Roma, naꞌde Kladius, ana palenda.) 29 Lamanene Agabus kokolan ndia, boe ma Lamatuak Yesus hataholi nala manai Antiokia, lala halak fo tuꞌu doik fee sila tolanoo manai Yesus dalek, fo soꞌda nala toꞌa-taa nai propinsi Yudea. Esa-esako fee tungga ndia hambu dain. 30 Tuꞌu basa boe ma ala fee Barnabas no Saulus dua sala leni doi kala sila fo fee hataholi mana toꞌa-taa kala nai ele.
* 11:2 Mete ma hambu hataholi taa Yahudi ana nau tungga Yesus, na hataholi maneme partei anggama ia, lae sila musi sunat tungga hataholi Yahudi haꞌdan, ma sila boe oo musi tungga basa heti-heu anggama Yahudi selu kala. 11:16 Hataholi Nadedenu nala Tutuin 1:5 11:19 Hataholi Nadedenu nala Tutuin 8:1-4 11:26 Dedeꞌa ‘Karisten’ ndia natahuhuun neme dedeꞌa ‘Karistus’ mai. Ndia ndandaan nae, ‘Hataholi mana tungga Karistus’. Karistus ndandaan nae, ‘Hataholi Malalaok fo Manetualain ana tuꞌdu mema kana neme makahulun mai, fo sangga haituan mai’. 11:28 Hataholi Nadedenu nala Tutuin 21:10