6
Hataholi la sapa Lamatuak Yesus asa, laꞌeneu fai hahae tao ues
(Mateos 12:1-8; Markus 2:23-28)
Laꞌi esa, nandaa no hataholi Yahudi la fai hahae tao ues, de Yesus no Ndia ana mana tungga nala, ala laꞌok tungga hataholi osin dale. Boe ma Ndia ana mana tungga nala, ketu lala hade-gandum mbulen mana dekak no sila. Boe ma, laꞌisi de laꞌa. Nai ndia boe oo, hambu hataholi luma leme partei anggama Farisi, fo mana toꞌu tea-tea sila hada Yahudin. Lita Yesus ana mana tungga nala tao leo ndiak, boe ma lafada Ndia, lae, “Hatina de O ana mana tungga mala laꞌolena ita heti-heu anggaman? Ala tao ues nandaa no fai hahae tao ues! Mita ndia! Ala ketu hade-gandum. Taa bole leo ndiak!”
3-4 Tehuu Yesus bala, nae, “Talobee bae? Ei taa masaneda baꞌi Dauk tutuin ndia? Baꞌi Dauk no ndia ana mana tungga nala, tei nala kio huu ala ndoe lalan seli. De, ala maso leni Manetualain Tenda Huhule-haladoin dalek leu, de ala haꞌi lala loti fo malangga anggama la feen neu Lamatuak so, de laꞌa. Naa te, kada malangga anggama la bole laꞌa loti ndia. Hataholi feꞌek, taa bole. Boe ma baꞌi Dauk asa laꞌa, tehuu taa hambu hataholi fee salak neu sala. Ei ia nonook taa les mitak Manetualain Susula Malalaon!
Pasa ndiꞌidook, fo mamanene neulalau! Au ia, Hataholi Isi-isik. Au aena hak fo aketu, ae, hataholi bole tao hata, nandaa no fai hahae tao ue-ledis.”
Lamatuak Yesus tao nahai hataholi esa liman seli kamates
(Mateos 12:9-14; Markus 3:1-6)
Faik esa, nandaa no fai hahae tao ue-ledis feꞌek, boe ma Yesus neu nanoli nai uma huhule-haladoik. Nai ndia, touk esa liman seli kamates. Nai ndia boe oo, hambu mese anggama hida, ma hataholi leme partei anggama Farisi mai, fo ala sangga lelak, suek ala kakai latuda Yesus. Basa de ala lahani, fo mete ma Ana nau tao nahai hataholi lima kamate seselik ndia, nandaa no fai hahae tao ue-ledis. No leo ndiak, na, ala bisa fee salak neu Ndia nai matan. Tehuu Yesus bubuluk tebe-tebe sila hihiin. Huu ndia de Ana noke nala hataholi lima kamate seselik ndia, de nae, “Kaꞌa aa! Mai mambadeik muu lalada ia dei!” De, ana neu nambadeik tutik. Boe ma Yesus natane hataholi la sila, nae, “Hena Au atane sudik ei, dei. Tungga ita anggaman heti-heun, na kada ita bole tao hata, nandaa no fai hahae tao ue-ledis. Ita tao dedeꞌa malole, do tao dedeꞌa manggalauk? Ita tao tasoda hataholi, do tao takalulutu ndia sodan?” 10 Basa de Yesus suli ndule sala, boe ma Ana nafada hataholi lima kamate seselik ndia, nae, “Look o limam mai!” De ana loo kana neu, boe ma liman hai tutik.
11 Lita leo ndia, boe ma Yesus musu nala manggalau. De, ala mulai heti kekedik, lae, “Ai musi sangga dala feꞌek bali, fo tao tatudan!”
Lamatuak Yesus hele nala Ndia ana mana tungga nala, hataholi sanahulu dua
(Mateos 10:1-4; Markus 3:13-19)
12 Taa dook so bali, boe ma Yesus neni letek esa neu, fo Ana hule-haladoi. Basa de Ana hule-haladoi nai ndia, leꞌodae katemak esa. 13 Neu foꞌa fafain, boe ma Ana noke nala Ndia ana mana tungga nala. Basa de neme sila basa sala mai, Ana hele nala hataholi sanahulu dua, fo ala dadik leu Ndia hataholi nadedenu nala. Hataholi fo Ana hele kala sila, ndia:
14 Simon (fo Yesus nateme noke nae ‘Petrus’),
Anderias (Simon fadin),
Yakobis,
Yohanis (Yakobis fadin),
Filipus,
Bartolomeos,
15 Mateos,
Tomas,
Yakobis (Alpius anan),
Simon (mana tungga partei politik Selot),*
16 Yudas (Yakobis anan), ma
Yudas Iskariot (fo dei fo ana seꞌo heni Yesus)
Lamatuak Yesus tao nahai hataholi noꞌuk
(Mateos 4:23-25)
17 Ledoeik ala konda leme letek ndia lain mai, de Yesus no Ndia ana mana tungga nala, lambadeik leme dae matetuk. Nai ndia boe oo, hataholi noꞌu kala, ala lakabubua. Sila ndia, mai leme propinsi Yudea, leme kota Yerusalem, leme Tirus ma Sidon mai, fo ndia kota dua lai tasi bifin. 18 Ala mai fo sangga lamanene neu Yesus ma luma ala loke Ndia fo tao nahai hataholi kamahedi kala. Boe ma, Ana tao nahai sala. Ndia boe oo, tao nahai hataholi nitu nalak, ma Ana husi kalua heni nitu la kalua leme hataholi la mai. 19 Basa hataholi la, ala lahiik daba laꞌe Ndia, huu mete ma ala daba laꞌen, na, hambu koasa ana kalua neme Ndia mai fo tao nahai sala.
Hataholi maua-manalek, ma hataholi mana hambu soe
(Mateos 5:1-12)
20 Basa de Yesus heok nasale Ndia ana mana tungga nala, de nanoli, nae,
“Hataholi kasia nala aa!
Ei maua-manale,
huu Manetualain mesa kana ndia, ei Mane malolen.
21 Hataholi mana ndoe kala aa!
Ei maua-manale,
huu dei fo Lamatuak tao ei makabete.
Hataholi mana mamatani ma mana dale hedi kala aa!
Ei maua-manale,
huu dei fo ei dale mala hika lamahoko.
22-23 Hataholi mana toꞌa-taak, huu tungga Au Hataholi Isi-isik ia!
Ei maua-manale,
huu dei fo Lamatuak bala ei nai nusa-sodak.
Mae hataholi husembuluk neu ei,
fo tao nakalulutu ei nade malolen,
do, ana heheta ei,
do ana husi nggali heni ei, sama leo hataholi manggalauk,
na ei maua-manale,
huu dei fo Lamatuak nasaneda ei, nai nusa-sodak.
De, mete ma hataholi tao nakatotoꞌak ei leo ndiak, na, kada tao ei dale mala lamahoko! Ma makaboku mamahoko! Boso heran, huu hataholi mana tao nakatotoꞌak ei ndia, hatematak ia, sila bei-baꞌi nala mesa kasa tao lakatotoꞌak Manetualain mana kokola lele ulu nala.
De, mete ma ei hambu totoꞌak mata leo ndiak,
na, kada tao ei dale mala lamahoko,
huu dei fo Lamatuak bala fee ei makadotok nai nusa-sodak!
24 Ma hataholi kamasuꞌi kala aa!
Ei hambu soe,
huu ei soda mala lamahoko, kada losa ia.
25 Hataholi makabete kala aa!
Ei hambu soe,
huu fai ndoen ana seli laꞌe ei.
Hataholi mana hika-setelee taa no hada kala aa!
Ei hambu soe,
huu totoꞌak ana mai tao nala ei makadii-makau.
26 Hataholi mana sangga hada kala aa!
Ei hambu soe,
huu makahulun ei bei-baꞌi mala boe,
ala koa-kio mana kokola masapepeko kala!”
Ei musi sue ei musu mala
(Mateos 5:38-48; 7:12)
27 Boe ma Yesus tuti, nae, “Pasa ndiꞌidook fo mamanene neulalau! O musi sue o musu mala, ma tao dedeꞌa malole neu hataholi mana husembuluk neu o. 28 Hule-haladoi fo moke Manetualain tao dedeꞌa malole neu hataholi mana sumba-soo o. Ma moke fo Ana tao dedeꞌa neulauk neu hataholi mana tao babalik o. 29 Mete ma hambu hataholi famba o nasum seli, na, mboꞌin fo ana famba seluk o nasum seli bali. Mete ma hambu hataholi namoa nala o badu jeket, na, fee tamba o badum neu ndia bali. 30 Mete ma hambu hataholi noke o buam esa, na, kada feen neu leo. Ma mete ma hambu esa ana haꞌi neni o buam esa, na, neme naa, fo ana soan leo. Boso muu moke fali kana bali! 31 O musi tao mala hataholi feꞌe kala, nandaa leo o hii hataholi la tao o leo ndiak boe.
32 O mahiik matudu susuek neu o hataholi heheli mala. Ndia malole. Tehuu ndia ana selin, hata? Huu hataholi manggalau kala boe oo sue sila hataholi heheli nala! 33 Mete ma kada o tao malole neu hataholi mana tao malole neu o, na, ndia ana selin nai bee? Huu hataholi manggalau kala boe, labalak tao malole leo ndiak boe 34 Mete ma o bisa fee doi tonda neu hataholi fo ana bisa bae fali kana, na, ndia ana selin hata? Huu hataholi manggalau kala bisa fee doi tonda neu hataholi feꞌek, sadi mbila-binesak na, ala simbo fali kana no katemak.
35 Tehuu ana selin ndia, fo ndia leo iak: sue o musu mala! Ma tao dedeꞌa malole neu sala. Hata fo ala paluu, na, kada fee sala tonda. Boso duduꞌa, mae, ala bisa fee fali kana, do taa. No leo ndiak, na dei fo Manetualain bala o. Ma o dadik Manetualain Manai Lain Seli anan. Huu o masoda sama leo o Amam, fo nahiik tao dedeꞌa malole neu hataholi manggalauk. Ndia boe oo, tao dedeꞌa malole neu hataholi, fo taa noke makasi nalelak. 36 De, o musi matudu dale kasian neu hataholi, sama leo o Amam nai nusa-sodak, natudu dale kasian neu o boe.”
Boso mambue sapa madabak
(Mateos 7:1-5)
37 Yesus nanoli nakandoo, nae, “Boso uku hataholi, suek hataholi taa uku o. Boso sapa hataholi, huu dei fo hataholi la sapa lasafali o. Mafalende heni hataholi salan, fo suek lafalende heni o salam boe. 38 Mete ma o fee hataholi hata fo ala paluun, na, dei fo o simbo fali kana. Huu dei fo Lamatuak heti, fo o simbo falik makadotok. Ndia sama leo hataholi la mboꞌa fufue makadotok neni balee uꞌukuk dale neu, basa na ala ndondokon, neꞌen dae neu, basa na, ala isi lakadai kana seluk bali, mboi-mboi, losa ana sasi. O sisimbon ndia, namata-ao leo ndiak. Mete ma o fee fak, na o simbo falik fak boe. Tehuu mete ma o fee noꞌuk, na o boe oo, simbo falik makadotok.”
39 Yesus boe nanoli nenik nakandandaak. Ana tui nae, “Hataholi mbokek taa bisa natudu dalak neu hataholi mboke feꞌek. Huu dei fo dua sala tuda noꞌu leni bolok dale leu! 40 Sakolanak taa bisa ana selin lena heni ndia mesen! Tehuu mete ma ana tungga neulalau ndia mesen nanonolin, na ana bisa dadi sama leo ndia mesen.
41 O mahiik kada tanda neulalau hataholi sala kadiꞌi anan. Tehuu o sala inahuum, o taok leo bali taa. Ndia sama leo o mita huꞌuk esa nai hataholi matan. Naa te hambu balok inahuuk babaa nala o matam, tehuu o taa mameda sana! 42 Talobee fo o mambalani kokolak mae, ‘Tolanoo! Mai fo au tulun nggai kalua heni huꞌuk neme o mata deꞌem dale mai dei.’ Naa te o mesa nggo taa bisa mita hata-hata, huu hambu balok babaa o matam! Wei! Memak o hadam ia, mana dea-matak tetebes! Tulun dei! Soꞌu nggali heni balok ndia neme o mata hehelim mai dei. Bei fo o bisa mita, fo tulun nggai heni huꞌuk neme o nonoom matan ndia.”
Hataholi hada teteben, nana bubuluk neme ndia tatao-nonoꞌin mai
(Mateos 7:16-20; 12:33-35)
43 Yesus tamba nakandandaak esa bali, nae, “Taa hambu ai malole, naboa boa taa malole. Ma taa hambu ai taa malole, naboa boa malole. 44 Hataholi bisa tandan, mete ma ai esa, malole do taa, na neme ai ndia boa nala mai. Basa hataholi la bubuluk, lae, taa hambu, hataholi seu ufa boak, do, anggol boak neme ai dilak mai. 45 Leo ndiak boe hataholi dale malalaok, bisa tao dedeꞌa malole. Tehuu hataholi dale manggenggeok tao dedeꞌa manggalauk. Huu neme hataholi kokolan mai, natudu ndia hada teteben.”
Hataholi malelak ma hataholi nggoak, lambadedei uma
(Mateos 7:24-27)
46 Basa boe ma Yesus tuti bali, nae, kada ei mambue moke Au mae, ‘Lamatuak’. Tehuu hatina de ei taa nau tungga Au kokolang? 47 Hataholi mana mai lamanene Au, boe ma ana tao tungga Au kokolang, ndia ndia sama leo 48 hataholi fo ana sangga nambadedei uma matea. Ana kali neulalau bolo fanderen nai dae isik dei, losa hambu batu isik. Boe ma ana tao fanderen ndandaak neu batu lain, bei fo ana nambadedei uma. Mete ma faa mai, na, uma ndia taa nanggeꞌo, huu buin matea so. 49 Tehuu hataholi, fo kada namanene no dale bibiak, ma taa tungga Au kokolang, na, ndia ndia, sama leo hataholi fo ana nau nambadedei uma kada no lofoanak. Ana taa tao fanderen, tehuu kada nanggatutuu uma ndia neu dae isik lain, nai lee bifin. Boe ma faik fo faa mai, na ana sapu nakalulutu heni uma ndia!”
6:1 Tui Seluk laꞌeneu Dala Sodak 23:25 6:3-4 1 Semuel 21:1-6; Malangga Anggama la Heti-heun 24:9 * 6:15 Partei Selot ia, ala sangga dalak fo ala lakamboꞌik leme mana toꞌu palenda Roma mai. Ala foi partei ndia, lae, ‘Patriot’ 6:22-23 1 Petrus 4:14 6:22-23 2 Israꞌel no Yahuda Tutuin 36:16; Hataholi Nadedenu nala Tutuin 7:52 6:31 Mateos 7:12 6:39 Mateos 15:14 6:40 Mateos 10:24-25; Yohanis 13:16; 15:20 6:44 Susula Malalaok dedeꞌa Yunani nana sulak, nae, hataholi tana seu nala ...........(sukon) neme ...........(akanta) mai. Sila boe oo, taa hambu............(stafulei) neme .............(batos) mai. Ndia ndandaan, nae, neme ai esa, ita hambu boan tungga ndia numba teteben. 6:44 Mateos 12:33 6:45 Mateos 12:34