11
Lamatuak Yesus asa maso Yerusalem leu, de hataholi noꞌu kala koa-kion leo hataholi inahuuk
(Mateos 21:1-11; Lukas 19:28-40; Yohanis 12:12-19)
Ledoeik basa sala sangga deka lo kota Yerusalem, ala losa nai nggolok dua, fo Betfage ma Betania nai Lete Setun bifin.* Leu ndia, boe ma Yesus asa hahae fa. Basa, boe ma Ana nadenu ana mana tunggan dua leu lakahuluk. Nafada sala nae, “Ei dua-nggei makahuluk mini nggolok ele miu. Mete ma ei losa ndia, na, neu ko ei mita banda keledei ana esa, nanambaꞌak nai ndia. Hataholi la bei taa saꞌe sudi kana. Ei miu sefi heni talin, fo, hela minin neni ia mai. Tehuu mete ma hambu hataholi natane ei, nae, ‘Hatina de ei hela mini banda keledei ndia?’ Naa, ei mataa mae, ‘Ai Lamatuan sangga paken. Mete ma Ana pake nateꞌen, na, dei fo Ana haitua fali tuti kana.’ ”
Boe ma dua sala leu, de lita banda keledei ana ndia nanambaꞌak nai uma esa boboan, nai dalak bifin. Boe ma ala sefi lalan, de hela lenin. Tehuu hataholi mana mambadeik malai sila kala latane sala lae, “Wei! Hatina de ei sefi mala hataholi banda keledein ndia?”
Boe ma ala lataa, lae, “Ai Lamatuan sangga paken. Mete ma Ana pake nateꞌen, na, dei fo ai mini fali tuti kana.” Boe ma hataholi la sila mboꞌi sala leꞌa leni banda keledei ndia. Ala hela lenin neni Yesus neu. Basa de ala bela lafa nala neu banda keledei ndia sasaꞌen, de Yesus saꞌe.
Ledoeik ala sangga maso leni kota dale, boe ma hataholi noꞌu kala haꞌi lala lafa naluse nala, ma lafa lalaan, de ala bela sala leu dalak lain. Hambu ala tati palm doo kala, fo sama leo mbua doo lai dalak bifin ndia, de ala nggenggela sala leu dalak laladan. Ala tao leo ndiak fo dadik neu tanda nae, ala simbok Yesus no hada holomata. Sama leo lateme ala simbok hataholi inahuu kala. Boe ma hambu hataholi laꞌok lakahuluk lai Yesus matan, ma nggelok ala tungga Yesus dean. Ala mulai eki, lae,
“Hosana! Ita koa-kio Manetualain!
Lamatuak fee babaꞌe-babatik neu hataholi fo mana mai no Lamatuak naꞌden,
huu Manetualain nadenu hataholi ndia so!
10  Hosana! Ita koa-kio Manetualain!
Huu Lamatuak sangga nafofoꞌa falik Mane Dauk palendan!
Hosana! Koa-kio Manetualain!
Huu Lamatuak nanggatuuk toꞌu palendan memak, losa lalai mboin ele!”
11 Losa kota dale, boe ma Yesus asa leni Manetualain Uma Ina Huhule-haladoin pasan leu. Boe ma Yesus mete neulalau ndule basa mamanak ndia. Tehuu fai taa so, de ala fali seluk leni nggolo Betania leu.
Lamatuak Yesus palenda ai esa fo boso naboa bali
(Mateos 21:18-19)
12 Neu foꞌa fafain, boe ma ala kalua leme Betania mai, fo leni kota Yerusalem leu. Tehuu ala losa dala laladak, boe ma Yesus nameda ndoe so. 13 Ana nita ai esa nai dalak bifin ndia. Hataholi la lateme laꞌa ai ndia boan.§ Boe ma Yesus neni ai ndia huun neu, fo Ana mete sudi kana naboa do taa. Tehuu ledoeik Ana losa ai ndia huun, tehuu taa nita boak esa boe. Huu memak fai naboan bei taa. Bei fo mulai nadoo. 14 Boe ma Yesus nafada ai ndia nae, “Huu o taa fee o boam neu Au, de neme hatematak ia mai, o taa bisa fee o boam neu hataholi feꞌek so!”
Ndia ana mana tungga nala boe oo, lamanene Ndia hala belan leondiak.
Lamatuak Yesus maso neni Uma Ina Huhule-haladoik neu. Boe ma Ana ofe heni pasak manai ndiak
(Mateos 21:12-17; Lukas 19:45-48; Yohanis 2:13-22)
15 Boe ma Yesus asa laꞌok lakandoo losa Yerusalem, de Ana maso seluk neni Manetualain Uma Ina Huhule-haladoin dalek neu. Nai Uma ndia pasan, hataholi la taon dadik neu pasak, fo laseꞌo mbui lunda suek hataholi la paken neu tunu-hotu huhule-haladoik. Nita leondia, boe ma Yesus husi kalua heni sala. Ana bala nggali heni mei la, fo ala paken neu tuka doik, ma Ana mbesi nalengga-natono banggu la fo ala paken neu laseꞌo mbui kala sila. 16 Boe ma Ana kaꞌi basa hataholi la, fo taa bole leni baloꞌa nala lesik uma ndia pasan. 17 Boe ma nanoli sala nae, “Ei bubuluk memak so, hata fo Manetualaian mana kokolan sulak basan so, nae, ‘Au ambadedei Au Umang ia, fo hataholi la leme basa hataholi nusa kala mai hule-haladoi lai ia!’ Tehuu ei tao uma ia dadik neu nakodaa la mamana nakabubuan so!”
18 Ledoeik malangga anggama la malangga nala ma mese anggama la, lamanene Yesus tao leondiak, boe ma ala luli Ndia lalan seli. Boe ma ala sangga dalak, fo tao lisan. Tehuu ala bei bii, huu hataholi noꞌu kala lahiik Ndia nanonolin.
19 Leꞌdoeik ledo sangga tesa, boe ma Yesus no ana mana tungga nala kalua leme kota Yerusalem mai, de ala fali leu sunggu lai nggolo Betania.
Metema ita tamahele tebe-tebe neu Manetualain, na, neu ko Ana fee hata fo ita token
(Mateos 21:20-22)
20-21 Nai foꞌa fafai anan, Yesus no ana mana tungga nala fali seluk leni Yerusalem leu. Nai dala laladak, ala laꞌo lesik seluk ai, fo afik Yesus Ana sumba-soon ndia. Ana mana tungga nala heran lalan seli, huu ai ndia namatuu losa oka nala. Boe ma Petrus nasaneda afik Yesus kokolan ndia. De, ana nafada, nae, “Ama aa! Mita sudik dei! Ai fo afik Ama sumba-soon ndia maten so!”
22 Boe ma Yesus nataa, nae, “Memak tetebes! Sadi ei boe oo, mamahele tebe-tebe neu Manetualain leondiak. 23 Mete ma ei mamahele tebe-tebe, na ei bisa madenu letek esa fo nana soꞌuk neni tasi dale neu. Boe ma Manetualain keko henin letek ndia, sadi ei boso mamahele no dale bibiak! Ei musi mamahele tebe-tebe neu Manetualain. 24 Boso mafalende henin baa! Sadi ei mamahele tebe-tebe, mae, Manetualain nabeꞌi fee hata fo ei moken, na neu ko Ana fee ei! 25 Tehuu mete ma hambu hataholi esa neu hule-haladoi, naa te ndia dalen taa malole no hataholi feꞌek, na, ana musi malole no hataholi ndia dei. Leondiak bei fo ei Amam manai nusa-sodak, nau koka heni ei sala-singgo mala. 26 [Mete ma hambu hataholi esa bei nambeda dalek, ma taa nau fee ambon neu hataholi ndia, na, neu ko ei Amam manai nusa soꞌdak boe oo, taa nau nafalende heni ei sala-singgo mala boe.”]*
Ala latane-lataak laꞌeneu Yesus hak
(Mateos 21:23-27; Lukas 20:1-8)
27 Basa boe ma, Yesus no ana mana tungga nala laꞌo lakandoo. Losa Yerusalem, boe ma ala maso seluk bali, leni Manetualain Uma Ina Huhule-haladoin dalek leu. Ledoeik ala maso lala uma pasan, boe ma malangga anggama Yahudi la malangga nala, mese anggama la, ma lasi hada Yahudi la mai, 28 de latane Yesus lae, “Afik, see nadenu o mai tao husanak nai ia. See ndia fee o hak!”
29 Tehuu Yesus Ana bubuluk ala sangga dalak, fo suek tao latuda Ndia. Boe ma Ana bala, nae, “Au boe oo sangga atane ei. Ei mataa Au dei, bei fo Au ataa ei. 30 Au sangga atane ei leoiak: ei basa nggei malelak Yohanis Mana Salanik ndia, hetu? See ndia nadenun fo neu salani hataholi? Manetualain do hataholi?”
31 Ala duduꞌa neu-mai, boe ma lakokola aok lae, “Awii! Ita laꞌen ia so! Mete ma ita tataa tae, ‘Amak Manetualain ndia nadenu,’ na, neu ko natane nasafali ita nae, ‘Mete ma leondiak, na, hatina de ei taa mamahele neu Yohanis boe?’ 32 Tehuu ita boe oo, taa bisa tafada tae, ‘Hataholi nadenu.’ Huu neu ko basa hataholi la manggalau. Huu lamahele lae Yohanis ndia na, Manetualain hataholi mana kokolan ndia.”
33 Basa boe ma lataa lae, “Ai taa bubuluk!”
Boe ma Yesus nataa nasafali sala, nae, “Mete ma leondiak, na Au boe oo taa nau afada, see ndia nadenu Au.”
* 11:1 Ala foin nade ‘Setun’, neu letek ndia, huu nai ndia hambu ai setun noꞌuk, fo ala keꞌe lala minan neme ai ndia boan mai. Lete Setun ndia doon meda kilo esa neme Yerusalem mai. 11:8 Markus susula isi-isin, nae, ‘baꞌe nala’. Tehuu ita bubuluk basan neme Yohanis tatada kasanahulun duan, lalane kasanahulu telun nae, palm doon. 11:9 Ala pake dedeꞌa Aram lae ‘Hosana.’ Ndia sosoan nae ‘Soda-molek’. Dedeꞌak ndia ala lateme paken fo ala koa Manetualain. 11:9 Sosoda Koa-kio kala 118:26 § 11:13 Susula Malalaok dedeꞌa Indonesia nae ai ‘ara’, neme dedeꞌa Yunani nae ai sukei, Tehuu Susula Malalaok natudu ai esa nai ele fo ala bisa selen, ma laꞌa boan. Nai Indonesia dulu hataholi la taa laꞌa ‘ai ara’ boan. De, ‘ai ara’ nai Susula Malalaok dalek taa sama leo ita ai aran boan nai ia. 11:17 Yesaya 56:7; Yermia 7:11 11:23 Mateos 17:20; 1 Korintus 13:2 * 11:26 Susula dedeꞌa Yunani isi-isik fo laak nalan seli, taa sulak lalane kadua hulu neek ia. 11:26 Mateos 6:14-15