5
MATEU 4.18-22 MAKU 1.16-20 PIAT EWY
Mi'i hawyi wẽtup e'at pe Iesui yi Kene­sare hyemyi'a hyẽpeke toĩne'en. Mi'i tote te'e­ru­wa­'a­tunug kahato miit'in typy'i rakaria Iesui ewawi Tupana ehay kapiat wanẽtup hanuaria. Itote turan typy e'yara yẽpe piat ko'i pe Iesui ta'a­kasa pira pytyk haria kape. Ma'ato ika'i­waria yt uwe i yara ko'i pe katu­pono te'e­ru­we­suki wato koho hamo tuwe­nõ'ẽ ta'a­tue­'yara pyi ihyemyi'a hyẽpeke kape pira pytyk haria. Mi'i hawyi typy'i kahato tomi­mu­'eria pote Iesui teke ra'yn wẽtup yara pe hawyi to'e yara ka'iwat Simãu Peteru pe — Mehĩ atipuru porap e'yara katu­pono mi'i totepyi ati'a­tu­mu'e teran miit'in sem ihyemyi'a hyẽpeke piaria hamo e Iesui Simãu me. Mi'i hawyi Iesui e hap ewy meremo Simãu tunug. Mi'i hawyi Iesui ta'apyk yara pe hawyi toi'a­tu­mu'e ra'yn miit'in mekewat yẽpe­ke­to­tiaria yara pyi. Mi'i hawyi tehay kahu ra'yn hawyi to'e ra'yn Simãu me — Ereto i ro ihy pya kape e. Mi'i totepyi ewyria'in wywo waku eweipytyk pira ko'i waku ewetopag ehesuki y'y pe pira pytyk hamo e. Ma'ato Simãu to'e — Uruka­'iwat e uruikat kahato ra'yn ka'ap mo pira suki wato wo wen ma'ato rat yt kat i hin i pira uruipytyk yt wẽtup i uruipytyk uruesuki wo e. Ma'ato etiky­'esat pote urutunug neran e'e hap ewy mi'i hawyi waku e'e hap ewy urutopag uruesuki y'y pe Mehĩ e Iesui pe. Mi'i hawyi ta'a­tupag y'y pe ta'a­tue­suki wato hawyi ipyt'at kahato ra'yn pira wo. Mi'i hawyi pira sem ko'i tihiot i'atue­suki wato. Mi'i pote ta'a­tu­kaykay ra'yn ta'a­tu­wy­ria'in wẽtup yara piaria ta'a­tu­po­wyro hamo. Mi'i hawyi ta'a­tu­hytmoi ta'a­tue­'yara ko'i pe pira sem hawyi porap te'e­ra­'a­py'at pira i'atu kahato pote. Mi'i hawyi Simãu Peteru ta'a­kasa Iesui minug wakuat kapiat hawyi toikuap ta'yn Iesui minug yt uwe i minug kuap hap ok tã hawyi tuwe­pỹ­'ã­tutuk Iesui eowa kape to'e hamo — Mehĩ e ereto o pya kahato uikai kat pote yt nakuat i kahato rakat uito e tuwenoi ra'yn Iesui pe. — Ta'i uiat uhewaku hap ti yt put'ok'e hin i emiit no areĩne'en hamo e. Mesup worokuap En wuat'i nug kuap hat ereĩne'en hap e. Mi'i pote Wuat'i Ka'iwat no ereĩne'en e. Mi'i pote aremõti uiminug sa'ag ko'i ete e. Mi'i pote yt naku i areĩne'en emiit no e Peteru Iesui pe. Mi'i hawyi Simãu tuwa­nẽtup kahato pira sem kape i'ewyte yne iwywuat wat haria yara piaria te'e­ru­wa­nẽtup kahato i'atu kahato pira ta'a­tu­pytyk pote. 10 I'ewyte Simãu ekatu­wyria seseria he'yara piaria ipowyro haria mehĩ Tiaku mehĩ Iuwãu mekewat uhyt Sepeteu sa'y­ru'in te'e­ru­wa­nẽtup kahato wy pira pytyk kahato hap kape. I'ewyte Simãu teha'at kahato hawyi Iesui to'e — Yt erewa­nẽtup tei'o po'og mi'i hap kape Simãu e katu­pono wyti aru mesuwat hawyi miit'in atupytyk Tupana wanuat hamo ra'yn ereĩne'en ni aru aikotã mesuwat pira pytyk suki wuat hap ewy e. 11 Mi'i hawyi te'e­ru­wehik ta'yn ihyemyi'a hyẽpeke hawyi ta'a­tu­'atoiat ta'a­tu­potpap hap pira pytyk hap Iesui upiat tuwat hamo.
MATEU 8.1-4 MAKU 1.40-45 PIAT EWY
12 Iesui toĩn'en wẽtup tawa pe turan tut ra'yn wẽtup ok miit hepihi pihi kahato rakat Iesui ewawi. Ipe ete hepihi yn yne ipiit ete. Mi'i ti tuwe­wahik yi tote porog me Iesui yatype hẽtup hamo — Mehĩ e uimoe­hãite teran mote atiky­'esat kahato uimo­waku hap. 13 Mi'i hawyi Iesui tuwe­ponug ipiit pe hawyi to'e — Ta'i woro­moe­hãite teran uhyt e. Mio tã e hawyi meremo ipe pakup we toĩne'en. Yt wẽtup hepihi pihi i toĩne'en ipiit ete tokã'ã ra'yn hepihi pihi hap ko'i. 14 Ipiit waku hawyi Iesui haty wo ra'yn to'e tope — Uhyt yt ehenoi tei'o irania'in me uhepiat emoehãite hap mesup ma'ato ereto ro meremo pa'i kape epiit kahu hap etiat moherep hamo aheko ewy e. I'ewyte etum no pa'i pe Tupana piat emoehãite hap sa'up aikotã sa'a­wy­'iwuat Musei aimu'e hap ewywuat e. Mi'i etunug hawyi pa'iria tikuap ta'yn epe moehãite hap e.
MATEU 9.1-8 MAKU 2.1-12 PIAT EWY
15 Mi'i hawyi irania'in po'og ikuap Iesui etiat hawyi tõ'ẽ tõ'ẽ miit'in typy'i kahato Iesui ehay kapiat te'e­ru­wa­nẽtup hamo. I'ewyte i'ahu rakaria ko'i tõ'ẽ ta'a­tu­moe­hãite Iesui piat kat hamo. 16 Mi'i pote Iesui toto tuereto yt uwe i miit hap kape Tupana wywuat tehay hamo. 17 Wẽtup e'at pe Iesui piat miit'in atumu'e hap tote tukup­te'en nagnia ehay enoi haria i'ewyte miwan enoi haria apyk puo tukup­te'en yi Karireia kaipy­wiaria yi Iuteu kaipy­wiaria tawa wato Ieru­sarẽi kaipy­wiaria tõ'ẽ mi'iria Iesui mienoi kuap hamo. Mekewat e'at pe toĩ kahato Iesui kai Tupana esaika hap i'ahu rakaria moehãite hamo. 18 Mi'i turan tõ'ẽ ihainia'in ko'i wẽtup ok yt ipoĩ'ãm kuap i rakat yni pe aria'yp ete he'yni pe ta'a­tuerut Iesui ewawi. Mi'i tote miit sem kahato puo ta'a­tue­ro­kosap i'ahu rakat Iesui kape. 19 Ma'ato yt aikopuo kuap i ta'a­tue­ro­kosap Iesui kape. Mi'i hawyi miit'in tok puo yt ta'a­tue­reke kuap i pote te'e­ra'am na'yn getap ok tote hawyi ta'a­tu­'oghot ra'yn mare itote ywaiti Iesui apy tote. Mi'i hawuo ta'a­tu­mo­'apyk Iesui yatype yt hewyry kuap i rakat. Miit'in tok puo Iesui ywytpe ta'a­tu­mo­'apyk. 20 Mi'i hawyi Iesui tikuap ta'yn i'atuepiat tomohey hap hawyi to'e yt ipoĩ'ãm kuap i rakat pe — Uiwy e koitywy o waure wo ra'yn eminug sa'ag ko'i kai areĩne'en e. 21 Mi'i hawyi itotiaria nagnia ehay enoi haria i'ewyte miwan enoi haria te'e­ro'e te'e­ru­wa­nẽtup hawe — Heiẽ yt naku i Iesui ihay sa'ag kahato Tupana ete i'atu'e katu­pono Tupana yn ni iwaure kuap aiminug yt naku i hap ko'i i'atu'e. 22 Ma'ato i'atu­wa­nẽtup hap ko'i Iesui tikuap yne ra'yn tuwa­nẽtup hawe. Mi'i pote to'e wanẽtup haria pe — Kat pote mio tã ewei'e eiwa­nẽtup hawe e. 23 Ta'i — Waure wo ra'yn ni eminug sa'ag ko'i kai areĩne'en mesup are'e ra'yn mesuwat miit pe e. Yt niatpo hin i — Waure wo are'e miit'in me e. Ma'ato po'og niatpo wato'e yt hewyry kuap i rakat pe — Epoĩ'ãm no hawyi ewyry ro wato'e niatpo kahato e. 24 Mi'i pote pono atimo­herep ehepe uhesaika hap miit'in mi'a­parap ko'i moweityk hamo e. Ta'i Uito ti Miit'in Eyke'et mi'i pote ti uhesaika hap put'ok'e wuat'i miit'in minug yt naku i hap ko'i moma hamuat e. Mi'i uhesaika hap moherep hamuat mesup uhehay wo atimoe­hãite meiũwat yt hewyry kuap i rakat yne ehehamo e. Mi'i hawyi eweikuap ta'yn uhehay wuat atihep kuap wy eiminug sa'ag ko'i hap e itotiaria pe. Mi'i hawyi to'e yt ipoĩ'ãm kuap i rakat pe — Epoĩ'ãm no mehĩ hawyi eti'ok­po'i ro e'yni hawyi ereto ro e'yat kape e. 25 Mio tã e hawyi meremo sa'a­wy­'iwuat i'ahu rakat ipoĩ'ãm hawyi toi'ok­po'i te'yni hawyi toto ra'yn to'yat kape tuwehum kahato Tupana kape toto turan. 26 Itotiaria te'e­ru­wa­nẽtup Iesui minug etiat hawyi te'e­ru­wehum kahato Tupana kape ma'ato te'e­ro­ken'ẽ hap wywo te'e­ro'e — Iesui yt uwe i ewy i'atu'e. Aikotã pyno tutunug wakuap mi'i hap ewy i'atu'e. Meiũwat ewywuat yt miit'in minug kuap ewy hin i i'atu'e. Yt karãpe i mi'i ewywuat kape wata­'a­kasa meikotã nug hap kape i'atu'e to'ope. Mi'i pote te'e­ro­ken'ẽ kahato Iesui pupi.
MATEU 9.9-13 MAKU 2.13-17 PIAT EWY
27 Mi'i hawyi toto i ra'yn Iesui mekewat tomi­moe­hãite yat pyi hawyi mu'ap upi teha'at kahato wẽtup miit kape. Ta'a­kasa wẽtup ok yt uwe miky­'esat i rakat kat pote mu'ap pyhyp hano toĩne'en sura­ra'in wanĩ­kaptia powyro rakat pote. More­kuaria wanĩ­kaptia wywo toi'a­tu­pyhyp yne mu'ap ko'i. Itote pyi toi'a­tu­ky­'esat wuat'i miit'in kaipyi mu'ap sa'up. Iwato kahato toi'a­tu­po­re­ra'at Iuteuria ewanĩ­kaptia porekuat wano. Mi'i hawyi ipat'ok towanuat totat sa'ag. Mi'i hawyi iha'at kahato Iesui howawi mehĩ Mateu Irewi e hap het rakat kape. Mi'i hawyi toto howawi hawyi to'e — Woro­ky­'esat en uhemiit no e. Pyno to'iro uhupi e Iesui Mateu pe. 28 Toikaykay hawyi meremo ipoĩ'ãm Iesui upiat toto hamo. Mi'i hawyi toi'a­tu­'atoiat yne yne tomisat ko'i sa'up iwato rakat yparakai tomi­'a­pykok tote. Yt toiky­'esat i po'og katu­pono toto teran Iesui upi pote e. 29 Mi'i hawyi Irewi Mateu toto ra'yn Iesui upi hemiit no. Mi'i hawyi Iesui mekewat Mateu Irewi tioto to'yat kape imoenuk hamo. Put'ok­to'e to'yat pe hawyi ienuk hap tutunug Iesui etiat tuwehum haype. Mi'i hawyi toi'a­tu­kaykay towy­ria'in to'e­wywuat sa'up pore­ra'at haria toi'a­tu­kaykay irania'in wywo. Mi'i hawyi yt naku i kahato rakaria py'a­setpe Iesui toĩne'en. 30 Mi'i hawyi nagnia ehay enoi haria i'ewyte miwan etiat wãi'e hap moherep haria te'e­ra­ha'at Iesui ienuk hap kape hawyi mi'iria i'atu­py­'ahak Iesui ete i'ewyte Iesui potmu­'eria ete. Mi'i pote te'e­ro'e — Kat poteĩ Eika­'iwat yt nakuaria i sa'up pore­ra'at haria wywo tenuk hamuat toto i'atu'e. Yt naku i yt nakuaria i wywo watenuk e miwan me i'atu'e. 31 Ma'ato Iesui ti'a­tu­wesat — Uhyt'i'in e yt eweikuap i apo aikotã ihãite rakaria yt ikat hin i mohag nug hat ta'a­tu­moe­hãite hamo e. Ma'ato irania'in i'ahu rakaria ihãite pik'e rakaria ikat kahato mohag nug hat ta'a­tu­mo­hãite pakup i hat ta'a­tu­mo­pakup i hat e. Uito areĩne'en mohag nug hat ewy. Mesu­wa­ro­tiaria ehakye­ra'at hamo Tupana uipo­'oro miit'in yt naku i nug haria moehãite hamo uipo­'oro e. 32 — Uito ti yt ariot i wakuaria mowaku pakup i hamo katu­pono — Uruto po'og waku tora­nia'in kai i'atu'e. Mi'i e haria yt uikat i — Uruto waku kahato Tupana wanẽtup hawe i'atu'e haria ewy e. Mi'i pote yt ati'a­tue­ha­kye­ra'at kuap i mi'iria ma'ato irania'in — Yt nakuaria i uruto e haria tikuap kahato ra'yn yt i'atue­waku i hap pote mi'iria ati'a­tue­ra­'aipok kuap Tupana kape e. Mi'iria mu'e hamo ariot e. Ma'ato — Uruto waku e haria yt ati'a­tue­ha­kye­ra'at kuap i e Iesui.
MATEU 9.14-17 MAKU 2.18-22 PIAT EWY
33 Mi'i hawyi mekewat — Uruto po'og e haria te'e­ro'e Iesui pe — Uhyt i'atu'e ahet'ok hat Iuwãu potmu­'eria i'ewyte nagnia ehay enoi haria te'e­ru­we­mo­sy'at kahato ta'a­tuehay Tupana kapiat moesaika hamo i'atu'e. Ma'ato ewat epotmu­'eria te'e­ru­wenuk yn i'atu'e. Yt te'e­ru­we­mo­sy'at hin i ta'a­tuehay Tupana kapiat moesaika hamo i'atu'e. 34 Mio tã te'e­ro'e hawyi Iesui ti'a­tu­wesat — Pyno ahenoi teran hã'ãkap wuo uhehay e. Karãpe toĩne'en ienuk wato hap e'at aiwo­'o­mo­wepit hap e'at turan he'aito pakup takat e'at mõtypot hap turan ihary'i pakup takat e'at mõtypot hap turan mekewat e'at pe yt uwe i tuwe­mo­sy'at teran i'atu­wepit teran hap yn te'e­renuk hap yn wo'o­kyi'at hap e'at piat pote se'aito hap e'at piat pote e. Ta'i i'atu­wepit kahato te'e­renuk turan e. Mi'i hap ewy kahato areĩne'en mekewat Se'aito Pakup ewy e. Uhemiit'in wywo areĩne'en turan i'atu­wepit kahato aikotã wo'o­kyi'at hap e'at piaria ewy are e. Pyno se'aito hap e'at pe i'atu­wy­ria'in i'atu­wepit kahato te'e­renuk turan e. Se'aito wywo tukup­te'en turan yt te'e­ru­we­mo­sy'at teran hin i e. Yt i'atu­'arot hin i tukup­te'en aikotã wo'o­kyi'at hap turanuat ienuk hap ewy e. 35 — Ma'ato meiũran ti aru Uito irania'in tioto ui'auka hamo mi'i hap e'at turan aikotã se'aito pya ta'a­tue­reto to'yat totepyi hap ewy irane areĩne'en e. Mi'i hap e'at pe ti aru i'atu­'arot sese hap topy­hu'at i'atuepe. Yt te'e­renuk hin i katu­pono i'atue­hat'at kahato uiky­'ewi haype e. Aikotã watihep se'aito ipakup te turan hap ewy hawyi iwary pakup i'arot toĩne'en hap ewy aru tukup­te'en ta'a­tu­'arot hap wywo e. Mi'i hap e'at pe yn te'e­ru­we­mo­sy'at kahato ra'yn e Iesui — Kat pote yt eremo­sy'at i uruto ewy e haria pe.
MATEU 9.16-17 MAKU 2.21-22 PIAT EWY
36 Mi'i hawyi wẽtup sehay iã'ãkap i Iesui henoi seko pot'i enoi haria pe. — Uiwy­ria'in mana'in eweikuap aikotã yt naku i watomog ahesokpe pot'i sokpe kype pakup wo e. Mi'i tã yt ikahu hin i watunug katu­pono wato­pi'ig sokpe pot'i hiot'e hap sokpe pakup wo hap yt ikahu hin i topy­hu'at e. Mi'i wati­koho hawyi sokpe pakup tihiot ne'i ra'yn totekyi kahato pote sokpe pot'i e. Mi'i hawyi sokpe pot'i hiot'e rakat po'og hiot'e sa'a­wy­'iwuat kai e. Ta'i mi'i ewy kahato ti uhehay wakuat pakup toĩne'en e. Ta'i yt watopag kuap i uhehay pakup sehay pot'i tote katu­pono yt to'o­'ewy hin i e. Ma'ato to'opuo to'opuo wahenoi uhehay sehay pot'i puo pote po'og topy­hu'at yt naku i e. Aikotã ahesokpe pot'i hiot'e sese hap ewy topy­hu'at e. I'ape pot'i hawyi iteneg kahato ra'yn e Iesui — Kat pote yt etunug yne i urueko ewy e haria pe. 37 Mi'i hawyi Iesui to'e miit'in akag ko'i yt tomohey i haria pe — Pyno wẽtup sehay iã'ãkap ahenoi i ehepe e. Uiwy­ria'in e yt naku i wato­mohey typy sehay yt to'o­'ewy i pytkai e. Yt naku i to'opuo to'opuo eweipag uhehay pywo sehay rakat sehay yt pywo rakat i wywo e. Pywo ti rat ahetama puo watopag Uwa ywa hy heiam pakup we yn e. Ta'i aheka­mũti i'ape pakup kawiat pe yn watopag e. Mi'i hawyi mekewat Uwa ywa hy tuwe­mõpuk itote e. Mi'i i'ape pakup we waku yt ipe teneg i pote e. Ta'i i'ape yt gag i te pote torok'e te'en te'en ne'i Uwa ywa hy pakup henãpuk ne'i hawyi e. Ma'ato ahetama puo watopag Uwa hy pakup yt ihyenãpuk i te turan heiam pot'i pe pote i'ape teneg nakat heiam me mi'i mye'ym e'at hawyi ihyenãpuk ta'yn turan ipe heiam teneg nakat ipot'i rakat yt torok'e i hawyi yt naku i katu­pono heiam pok'e hawyi Uwa hy yt kat i ra'yn toto yne yi tote e. Mi'i hawyi yt kat i topy­hu'at Uwa hy toto yne ra'yn mote e. I'ewyte heiam mot'i hiot'e wy hawyi yt naku i pe toĩne'en. 38 Mi'i pote ahetama puo watopag Uwa hy i'ape yt igag i te rakat pe e. Mi'i hawyi toĩne'en mot'i itote ahesapo wuat waku rakat e. Mi'i tã ti watunug ahetama puo mana'in uhyt'i'in e. Mi'i ui'e hap ewy kahato ti uhehay he kahato rakat ipakup e. Mi'i pote waku watopag ipakup we e. Yt teke kahato i sehay pot'i pe e Iesui typy sehay upiaria pe. 39 Ma'ato eipe — Po'og waku iporo rakat ewei'e hawyi yt eweiky­'esat i uhehay pakup e. Eipe eweikup­te'en mahy u haria ewy e. Mi'i u haria tiky­'esat kahato sapo hy pot'i ahetama pe te'e­ru­we­mo­pẽ'ã hamo e. — Watikuap ihy nem hap u hap i'atu'e. Mi'i po'og waku uruwa­nẽtup hawe i'atu'e. Yt kan hamo i sapo hy pakup uruwa­nẽtup hawe i'atu'e. Imopẽ'ã teran nakaria mio tã i'atu'e. Mi'i haria ewy kahato eweikup­te'en uhehay pakup yt ky'esat i pote — Yt kan hamo i ehay pakup ewei'e pote katu­pono urumikuap iporo rakat po'og he ewei'e e. Mi'i pote yt karãpe i eiwe­hekuap ipakup takat e. — Ipot'i rakat po'og waku ewei'e yn e Iesui tehay pun haria pe.