9
Midhimu si Jehu he Hadì te Israel
Impetawag ni Elisha is sevaha he etew he sakup te grupu te menge ebpeneuven ne migkeǥiyan din te, “Pengandam ka te kedhendiyà te Ramot Gilead ne uwita nu heini is tivud te lana. Ne emun ebpekeuma kad, pen-ahaa nu si Jehu he anak ni Jehoshafat wey apù ni Nimshi. Ne ipaawè nu sikandin puun te menge zuma zin ne zumaha nu ziyà te ruǥu he iyan kew zà is dezuwa. Ne kuwaa nu is lana ne itisi nu is ulu zin ne kaǥi ka te, ‘Iyan heini egkeǥiyen te Nengazen: Mibpilì ku sikew he hadì te Israel.’ Ne zutun gaanggaan ka ǥawas ne pelelaǥuy ka.”
Umbe, midhendiyà haazà is betan-en he ebpeneuven te Ramot Gilead. Ne hein nekeuma sikandin, neehè din is upisyal te menge sundaru he ebpemimpinuu. Ke sikandin te, “Datù, duen edlelaǥen ku ziyà te kenikew.” Mid-insà si Jehu te, “Hentei kenami is edlelaǥan nu?” Midtavak haazà is etew te, “Iyan ke zà, datù.” Midhitindeg si Jehu ne midseled diyà te valey. Ne mid-itisan duen te ebpeneuven is ulu ni Jehu te lana ne migkeǥiyan din te, “Iyan heini egkeǥiyen te Nengazen he Megbevayà te Israel: ‘Mibpilì ku sikew he hadì te menge etew ku he menge tig-Israel. Dezeeti nu is pemilya ni Ahab he egalen nu, su para mevelesi ku si Jezebel te kebpenhimetayi zin te menge suluǥuen ku he mibpenaub ku wey te zuma pa he menge suluǥuen ku. Egkezeetan is tivuuk he pemilya ni Ahab. Ebpenhimetayan ku is langun he sakup te pemilya zin he menge maama, uripen man etawa kenà. Ebeelan ku ziyà te pemilya ni Ahab is mibeelan ku ziyà te pemilya ni Jeroboam he anak ni Nebat, wey te pemilya ni Baasa he anak ni Ahia. 10 Emun bahin ki Jezebel, egkeenen sikandin te menge asu ziyà te tanà he Jezreel, ne wazà edleveng kandin.’ ” Ne zutun midliǥawang haazà is ebpeneuven ne mibpelelaǥuy.
11 Ne hein midlikù si Jehu zuen te zuma zin he menge upisyal, ne mid-insà kandin is sevaha kandan, “Egkemenumenu kad? Maan is midhendiyà te kenikew sikan is egketalengtaleng he etew?” Midtavak si Jehu te, “Egkeentuk niw vuwa ke hentei sikandin wey ke hengkey is egkeǥiyen din.” 12 Midtavak sikandan te, “Kenè key kenikew terterui. Keǥiya nu kenami ke hengkey is migkaǥi zin.” Migkaǥi si Jehu te, “Migkeǥiyan e zin bahin te migkaǥi te Nengazen he mibpilì e zin he hadì te Israel.” 13 Mid-awà dutun te menge upisyal is samput dan ne indempas dan diyà te heǥezan he edhitindeǥan ni Jehu. Mibpezaǥing dan te vudyung ne ingkulahì dan is lalag he edhenduen te, “Si Jehu en is hadì!”
Midhimetayan ni Jehu si Joram wey si Ahazia
14 Mibpelenuwan ni Jehu is kedezaat ki Joram. (Dutun he timpu edipinsahan ni Joram wey te menge tig-Israel is Ramot Gilead su para kenà mekependezaat kandan si Hadì Hazael he hadì te Aram. 15 Piru nepelian si Joram dutun te kebpekidtebek dan te menge Aramihanen, umbe mid-ulì sikandin diyà te Jezreel su para meulii is palì din.) Migkeǥiyan ni Jehu is iring din he menge upisyal te, “Emun egkesuat kew he egkehimu a he hadì, kenè niw mehimuwa he zuen ebpekeǥawas kayi te inged. Su kela ke zuen medhendiyà te Jezreel he ebpeketudtul he midhimu a keniyu he hadì.” 16 Mid-untud si Jehu te kerwahi zin ne midhendiyà te Jezreel he zutun medhimeley si Joram. Ne zutun daan si Hadì Ahazia he hadì te Juda su nenumbaley ziyà te ki Joram.
17 Ne zutun, naahà te vantey te turi ziyà te Jezreel si Jehu is ebpekeuma zuma te menge sundaru zin, umbe migkulahì sikandin te, “Zuen edhengkayi he menge sundaru!” Midtavak si Joram te, “Suǥù ka te pereuntud te kudà he ibpesinuǥung kandan su wey metueni ke meupiya ve is tuyù dan te kedhengkayi.” 18 Umbe, migenat is sevaha he pereuntud te kudà te kedsinuǥung kandan, ne migkaǥi sikandin te, “Egkesuat is hadì he metueni zin ke meupiya is tuyù niw te kedhengkayi.” Ne midtavak si Jehu te, “Hengkey is lavet nu? Sunud ka kediey!”
Mibensag is bantey te hadì te, “Nekeume en diyà sikan is pereuntud te kudà he midsuǥù nu piru wazè pa sikandin medlikù.” 19 Umbe, mid-uman en maan midsuǥù haazà is hadì te sevaha pa he pereuntud te kudà. Ne kebpekeuma zin diyà te kandan ke sikandin te, “Egkesuat is hadì he metueni zin ke meupiya is tuyù niw te kedhengkayi.” Midtavak si Jehu te, “Hengkey is lavet nu? Sunud ka kediey!”
20 Mid-uman en maan mebensag sikan is bantey te hadì, “Nekeume en sikan is ikezuwa he pereuntud te kudà he midsuǥù nu, piru wazà gihapun sikandin medlikù! Ne is pengulu keniyan te menge sundaru ne henduen be te si Jehu su utew meǥaan he ebpepelelaǥuy te kudà!” 21 Mibmandar si Joram te, “Iandam niw is kerwahi ku.” Ne hein naandam en migenat si Hadì Joram he hadì te Israel wey si Hadì Ahazia he hadì te Juda, su edsinuǥungen dan si Jehu. Tigselimbaha sikandan te kerwahi he mid-untuzan dan. Ne nesinuǥung dan si Jehu ziyà te tanà ni Nabot he tig-Jezreel. 22 Ne hein naahà ni Joram si Jehu, mid-insaan din te, “Meupiya ve is tuyù nu te kedhengkayi nu, Jehu?” Midtavak si Jehu te, “Kenà meupiya su kemulu edseriǥi kayi te kenitew is menlelamat wey kemulu ed-ezapa is menge ed-ezapen he kenà tutuu he megbevayà he mibpuunaan te iney nu he si Jezebel.” 23 Ne impeveriyung ni Joram is kudè din ne meǥaan is kebpepeleleǥuya zin kayi. Mibensaǥan din si Ahazia te, “Midluib kedì si Jehu!”
24 Ne migkuwa ni Jehu is panè din ne mibpanè din si Joram diyà te peka. Ne midlembasan te vesut is pusung din, ne nepiley sikandin diyà te kerwahi zin. 25 Migkeǥiyan ni Jehu si Bidkar he upisyal zin te, “Kuwaa nu is lawa ni Joram ne itimbag nu sikandin diyà te pemuleey ni Nabot he tig-Jezreel. Egketenuzan nu ve hein mid-untud ki he ziyè ki te egkeiniyuǥan te amey zin he si Ahab? Migkaǥi te Nengazen is menge lalag he ebpekesuǥat kandin he: 26 ‘Neehè ku gevii is kedhimetayi nu ki Nabot wey te menge anak din. Ne ebpenangdù a he ebelesan ku sikew kayi mismu te pemuleey ni Nabot. Iyan a, is Nengazen, is migkaǥi kayi.’ Umbe kuwaa nu sikandin ne itimbag nu ziyà te vevesukà ni Nabot sumalà te nekaǥi te Nengazen.”
27 Ne hein naahà ni Hadì Ahazia he hadì te Juda haazà is nehitavù, mibpelaǥuy sikandin pehendiyà te Bet Hagan. Midal-as sikandin ni Jehu he ebpemensag te, “Himetayi niw zaan sikandin!” Umbe mibpanè dan sikandin diyà te kerwahi zin hein ed-ikul sikandin te zalan pehendiyà te Gur, he uvey te Ibleam. Nekepelaǥuy sikandin he neteǥepalì taman te Megido, piru minatey sikandin dutun. 28 Ne migkuwa sikandin te menge suluǥuen din ne ingkarga zan te kerwahi pehendiyà te Jerusalem. Ne inleveng sikandin diyà te midlevengan te menge kepuun din diyà te Inged ni David.
29 Nehimu he hadì diyà te Juda si Ahazia hein ike-11 he tuig te kedhadì ni Joram diyà te Israel te anak ni Ahab.
Midhimetayan si Jezebel
30 Ne midhendiyà si Jehu te Jezreel. Ne hein netuenan haazà ni Jezebel mibpeguwapa sikandin ne midsulew ziyà te sulawà duen te turuǥan. 31 Ne hein midseled si Jehu ziyà te ǥemawan duen te turuǥan, migkeǥiyan sikandin ni Jezebel te, “Sikew is iring ki Zimri te ed-uney edhimatey te egalen din, meupiya ve is tuyù nu te kedhengkayi?” 32 Midlingahà si Jehu zutun te sulawà ne mid-insà sikandin te, “Duen be ziyan te zivavew edlavan kedì?” Duen dezuwa etawa tetelu he upisyal he mibpantew kandin dutun te sulawà. 33 Migkeǥiyan sikandan ni Jehu te, “Iulug niw sikandin!” Umbe in-ulug dan si Jezebel. Ne is duma he lengesa zin nemenresik diyà te verengbeng wey ziyà te menge kudà, ne midtekutakan sikandin te menge kudà ni Jehu. 34 Ne midseled si Jehu zutun te turuǥan ne migkaan wey mid-inum. Ne hein nekepasad, migkaǥi te, “Kuwaa niw heeyan is midrewakan he vahi ne ileveng niw, su anak man sikandin te hadì.” 35 Piru hein egkuwaan dan en is lawa zin su idleveng dan, ne wazè en nesamà gawas te ulu, menge paa, wey menge velad. 36 Umbe, midlikù dan ne migkaǥi zan heini ziyà te ki Jehu. Migkaǥi si Jehu te, “Iyan heini migkaǥi te Nengazen pinaaǥi te suluǥuen din he si Elias he tig-Tishbe: ‘Egkeenen te menge asu is sapù ni Jezebel ziyà te sevaha he tanà diyà te Jezreel. 37 Ebpekedsusuwey is lawa zin iring te ebpekepeyapat he tai te ayam ne wazè en ebpekekilala kandin.’ ”