2
Mímbɛ́ɛ́gí mpə́dʉ́gá buud mí anywáyɛ́
+Bwaaŋg, kúgá dʉ sá nə́, bɨ ŋgə́ *búgʉla Yésus-Krîst, Cwámba íshé á milwanə́, bɨ ŋgə́ nyiŋgə baam nə bɔ́ɔ́l búúd ntɔ̧ bɔ́ɔ́l. Nəcé nə́, ja í wɔ́ɔ́s nə́, bɨ njúl sɛɛŋgyá jínʉ́d, ŋgwɔ́l múúd zə nyíi a njúl nə ilwondó í or nə mimbwéédí mí álal-ŋkul, gúl ntágʉ́lá-ntágʉla mú nə́mə́ zə nyíi nə isala. Ŋkí bɨ mə́ ŋwa múúd jɨ́ nə mimbwéédí mí álal-ŋkul yɛ́ nə məjilə, bɨ́ nə nɛ́ nə́: «Zaá ji wa fwámɛ́ jiyad», bɨ́ nə ntágʉ́lá-ntágʉla nə́: «Tɔ́wʉ́g na tʉ́təlí», ŋkí ntâg nə́: «Jig wa kʉ́l mə́ dʉ tə̂l mə́kuú gaád». Ja bɨ́ mə́ sá ntɔ́ yí, ŋgaá nə́ bɨ mə́ wá mímbɛ́ɛ́gí mpə́dʉ́gá buud wə́ nɨ? Ŋgaá ntɔ́ mə́ lwó nə́ bɨ́ ŋgə bigas buud bɨ njúl nə bɔ́w-bɔ̂w mítə́dʉ́gá?
+Yé bwááŋg mə́ búl cɛɛl wá, gwágʉ́lə́gá mə. Ye Zɛmbî nyə a shígɛ́ fɛ́ɛ́sh mímbúmbúwá shí ga dɨ́ nə́ mí bə́g nə kúm búgə́ dɨ? Nyə á kaag buud bwə́ ŋgə́ cɛɛl nyə wá Faan, ŋgaá nyə a mə́ sá nə́mə́ nə́ mimbúmbúwá mí bə́g nə kɔw Faan dɔɔŋgʉ́d? Ká bɨ bâŋ bɨ ŋgə dʉ́g mímbúmbúwá mpyóŋ nə mpyóŋ. Ozə́ bwə́ ŋgə́ lwó bɨ́ cúŋ, ŋgaá mikúkúm? Ŋgaá bwó wə́ bwə́ ŋgə́ kə nə bɨ́ mə́mpáánzə́ mə́ mílə́sʉ́? Ŋgaá bwó wə́ bwə́ ŋgə́ jág lás nə jɔ̧jɔ̧ jínə́ lʉ́ Krîstɛn búúd bwə́ á gwiid bɨ́ yí?
+Micilyá mí ŋgə lwó nə́ cɛ̧ɛ̧ mə Cí wúsʉ́ *Krîst í ŋgə́ cɨ nə́: «Cɛɛlʉg múúd yɛ̂sh jísə́ wo kúnə́-kúnə yɛ́ nda wó cɛ́ɛ́l wómɛ́fwó nə́.» Ŋkí bɨ mə lwándʉ́lə́ cɛ̧ɛ̧ dɔɔŋgʉ́, bɨ mə sá jɔ̧ sɔ́ɔ́lʉ́gʉ́. +Njɨ, ja bɨ́ mə́ dʉ wá mímbɛ́ɛ́gí mpə́dʉ́gá buud yí, bɨ mə́ dʉ sə̂m; Məcɛ̧ɛ̧ mə́ lwó nə́ bɨ mə́ jəla nə intʉ́gʉ́lí í búúd bwə́ mə́ caam mə́cɛ̧ɛ̧ wá.
10 +Mpugá nə́ múúd mə ká bɛ̧ mə́mpə́ndí mâ Məcɛ̧ɛ̧ mɛ̂sh nə́ ndɛɛ́ a wush njɨ nə ŋgwúdʉgʉ̂, a mə́ byaagʉlə nə mɛ̂sh. 11 +Nəcé muud nyə á cɨ nə́: «Ci wo kú sá mínɔɔmb» yɛ́, nyə nə́mə́ wə́ nyə á cɨ nə́: «Ci wo kú gwú múud». Ŋkí wɛɛ wo ádɛ́ sá mínɔɔmb, njɨ wo mə́ gwú múúd, wo músə caam məcɛ̧ɛ̧. 12 +Ntɔ́, dʉgá lás, nə dʉ sá ísâ bɨ ŋgə́ mpu nə́ bwə́ bá sámb bɨ́ milə́sʉ́ bɛ̧ɛ̧́lə cɛ̧ɛ̧ í dʉ yîl búúd mə́nyámád yí. 13 +Nəcé, buud bɨ́ kú gwág búúd cɛy lámʉ́d wá, bwə́ bá bwəma nə sémbyé mílə́sʉ́ á kú nə məcɛy mə lâm. Buud bwə́ ŋgə́ gwág bɔ́ɔ́l ŋkúŋkwóŋʉ́lə wá, iŋkúŋkwoŋ í dʉ ntɔ̧ sémbyé mílə́sʉ́ wáŋ.
Búgə́ jɨ́ kú nə misɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ yí jɨ́ fudə́
14 +Bwaaŋg, ŋkí muud mə́ cɨ nə́ a jɨ nə búgə́, njɨ misɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ kú nyîn, wâŋ mbií búgə́ í é kwíínd nyə jɨ́d? Í é cʉg nyə? 15 +Ŋkí *mínyɔŋʉ̂ wʉ́n á mudûm ŋkí á mudá ŋgə́ fúfə nə sâ mə́ bwáád, ŋkí ntâg nə́ a ŋgə fúfə nə idʉ̂w yâ dâŋ jwɔ̂w, 16 ŋgwɔ́l múúd á gwooŋg jɨ́n mú cɨ nə nyə nə́: «Wo ɔ kə́ nə́ shɛɛ; kaág bwáád, wo də!» Ŋkí a cɨ ntɔ́ njɨ nə mpu, kú yə nyə sâ í ŋgə́ jɨɨ nyə yí, ntɔ́ nyə é kwíínd nyə jíd? 17 +Ntɔ́ nə́mə́ wə́ búgə́ jísə́ yɛ́. Wó ká bə nə búgə́, njɨ kú nə misɔ́ɔ́lʉ́gʉ́, búgə́ gwô jísə fudə́.
18 Njɨ, ŋgwɔ́l múud jɨ nə ŋkul cɨ nə ŋgwɔ́l nə́: «Wɛɛ jɨ nə búgə́, mɛɛ nə misɔ́ɔ́lʉ́gʉ́.» Lwóg ná mə búgə́ gwô nda nə misɔ́ɔ́lʉ́gʉ́, mɛɛ mə e lwó mə́dɨ́ mísɔ́ɔ́lʉ́gʉ́d nə́ mə jɨ nə búgə́. 19 +Wo ŋgə *magʉlə nə́ Zɛmbî jɨ njɨ ŋgwûd, wo ŋgə mpu sâ; njɨ, məjamb mə́ ŋgə nə́mə́ magʉlə ntɔ́, mə́ ŋgə́ lilya. 20 Wo muud jɨ́ kú mpu dʉ faas ísâ yɛ́, ye wo cɛɛl mpu nə́ búgə́ jɨ́ kú nə misɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ yí í akwííndɛ́ tɔɔ sâ? 21 +Ŋgaá Zɛmbî nyə á ŋwa mpáámbə́ íshé *Abʉraham nə́ tʉ́təlí muud mísh mɛ́d nəcé a yánálə mwân yé *Izaag tâŋ *mətúnʉga *alatâr dɨ̂. 22 Wo adʉ́gɛ́? Búgə́ jé í á bə mbádʉ́gá nə misɔ́ɔ́lʉ́gʉ́, byɛ̂sh í ŋgə́ sɛ̂y; misɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ wə́ mí á zə sá nə́ búgə́ jé í bə́g ncindî. 23 +Nə́ ndɛɛ́, í mú bə nda Kálaad Zɛmbî ŋgə́ cɨ nə́; nə́: «Abʉraham nyə á *búgʉla Zɛmbî, Zɛmbî mú lɔ̧́ nyə búgə́ jé jɔɔŋgʉ́, a mú cɨ nə́ Abʉraham jɨ tʉ́təlí muud; bwə́ mú gwiid nyə nə́ shwə́ mə́ Zɛmbî.»
24 Bɨ mə́ dʉ́g ɨɨ́? Zɛmbî mə́ ŋwa múúd nə́ tʉ́təlí muud nəcé misɔ́ɔ́lʉ́gʉ́, kú bə njɨ nəcé búgə́. 25 +Ntɔ́ nə́mə́ wə́ Ráhab mudá jaŋga nyə á bə yɛ́. Ŋgaá nə́ Zɛmbî nyə á ŋwa nyə nə́ tʉ́təlí muud nəcé sɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ nyə́ a sá yí? Nəcé, buud bwân ɔ́ *Izʉrəyɛ̂l bwə́ á kənd wá, Ráhab nyə a lə́g bwo nyə́dɨ́ njɔ́w, a mú sá nə́ bwə́ kyéyʉg zhɨ́ɨ́ shúsʉ́d. 26 +Nyúúl nyísə́ kú nə *shíshim yí, nyísə mbimbə; ntɔ́ nə́mə́, búgə́ jɨ́ kú nə misɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ yí jísə mbimbə.
+ 2:1 2.1-9; Mbá 1.17; 10.17; 16.19; Mbá 19.7; Zhb 34.19; Sôm 82.2; Mik 24.23; Mat 5.45; Mis 10.34; Rom 2.11; 10.12; Gal 2.6; Ifz 6.9; Kol 3.25; 1Pr 1.17 + 2:5 1.9; Luk 6.20-21; 1Kr 1.26-28; Mbʉ́ 2.9 + 2:8 Ləv 19.18; Mat 22.39; Rom 13.9 + 2:9 2.1 + 2:10 Mat 5.19; Gal 3.10; 5.3 + 2:11 MmN 20.13-14 + 2:12 1.25 + 2:13 Mat 5.7; 7.1; 18.32-35 + 2:14 Mat 7.21; 1Yn 3.17 + 2:15 Mat 25.35-36 + 2:17 Gal 5.6, 16, 22-24; 1Yn 3.18 + 2:19 Mbá 6.4; məjamb: Mat 8.29; Mak 1.24 + 2:21 Mət 22.9, 12; Rom 4.1-5, 13-16, 19-22; Heb 11.17 + 2:23 Mət 15.6; 2Ib 20.7; Rom 4.3 + 2:25 Zho 6.17; Mat 1.5; Heb 11.31 + 2:26 2.17, 20