5
Fwámɛ́ mpwogɛ́
(Luk 6.20-23)
1 Ja Yésus mə́ dʉ́g áncuncuma buud ɛ́nɛ yí, a mú bád mbʉ́mbʉ́ŋʉ́d, kə ji shí. *Ompwíín bɛ́ bwə́ mú shísh nyə́dɨ́.
2 A mú tɛ́ɛ́d jɨ́ɨ́gʉ́lílə ntʉ́ga:
3 Buud bwə́ ŋgə́ mpu nə́
*mishíshim myáŋ mísə nə məbúwa wə́ Zɛmbî wá, bwə́ mə́ jəla,
nəcé bwə́ wə́ bʉ́sə búúd wâ Faan á gwɔ̂w.
4 Buud bɨ́ nə məcɛy mílámʉ́d wá, bwə́ mə́ jəla,
nəcé Zɛmbî mə bá cweel bwo milâm.
5 Buud bwə́ ádɛ́ *búgʉla məŋkul máŋ wá, bwə́ mə́ jəla,
nəcé bwə́ bá lʉ́g nə shí ga.
6 Buud bwə́ ŋgə́ gwág cʉg á tʉ́təlí zha nə yɛ̂sh wá, bwə́ mə́ jəla,
nəcé bwə́ bá jílə.
7 Buud bwə́ ŋgə́ gwág búúd ŋkúŋkwóŋʉ́lə wá, bwə́ mə́ jəla,
nəcé Zɛmbî mə bá nə́mə́ gwág bwo ŋkúŋkwóŋʉ́lə.
8 Buud bɨ́ nə mílâm fúbán wá, bwə́ mə́ jəla,
nəcé bwə́ wə́ bwə́ bá dʉ́g Zɛmbî.
9 Buud bwə́ dʉ sá nə́ buud bwə́ cʉ́gəg nə́ shɛɛ wá, bwə́ mə́ jəla,
nəcé bwə́ bá jɔ̂w bwo nə́ «Bwân ɔ́ Zɛmbî».
10 Buud bwə́ ŋgə́ bwəma nə cúwʉ́lí nəcé otʉ́təlí ɔ́ Zɛmbî wá, bwə́ mə́ jəla,
nəcé bwə́ wə́ bʉ́sə búúd wâ Faan á gwɔ̂w.
11 «Ja buud bwə́ lwîy bɨ̂, bwə́ lwágʉlə bɨ̂ cúwʉ́lí, bwə́ lás nə bɨ́ ilɨ́s-lɨ́s nəcé mə yí, bɨ mə́ jəla.
12 Gwágʉ́gá məshusʉg, bɨ́ kɔɔs, nə́ bɨ mə bá kə bə nə məma myə́na gwɔ̂w.
Nəcé ntʉ́nɨ nə́mə́ wə́ bwə́ á sá nə *buud ɔ mícúndə́ bwə́ á tɛ́ɛ́d zə nə bɨ́ wá; bwə́ á lwágʉlə bwo cúwʉ́lí.»
Kaanə́ ca
(Mak 9.49-50; Luk 14.34-35)
13 «Bɨ bɨ́ nə buud nə́mə́ nda ca dʉ́sə́ nə idʉ̂w nə́. Ŋkí ca í cwâl, ye bɨ bɨ́ nə ŋkul kwo sâ nə í gwámʉ́g? Mbɔ̂, í cúgɛ́ nə ŋkul nyiŋgə sɛ̂y. Bwə́ yida shwu dwo shí, buud jee nyaal.»
Kaanə́ mə́ŋkɛnya
(Mak 4.21-22; Luk 8.16; 11.33)
14 «Bɨ bɨ́ məŋkɛnya shú búúd ɔ́ shí ga. Ŋgwə́la wúsə́ mbʉ́mbʉ́ŋ dɨ́ gwɔ́w yí, í cúgɛ́ nə ŋkul bə kú nyîn.
15 Mbií ŋgwúd nə lámba, ja bwə́ dʉ jida dwo yí, bwə́ ádɛ́ kúd dwo mpɨ́ɨ́d. Bwə́ yida dʉ tə̂l dwo cé lámba dɨ́, í ŋgə́ faan, buud ɔ njɔ́w bɛ̂sh bwə́ dʉ́g mə́ŋkɛnya.
16 Ntɔ́, məŋkɛnya mʉ́n mə́ jəlá nə nyîn búúd dɨ̂. Bwə́ dʉ́gʉ́g jɔ̧jɔ̧ mísɔ́ɔ́lʉ́gʉ́ mín, bwə́ mú ságʉsə Sɔ́ɔ́ŋgʉ́ wʉ́n jɨ́ gwɔ́w yɛ́.
Məcɛ̧ɛ̧ mə́ Zɛmbî
17 «Bɨ kú ŋgə tə́dʉga nə́ mə mə́ zə nyaal Mə́cɛ̧ɛ̧ mə́ Moyîz nə minjɨ́ɨ́gʉ́lá mí *búúd ɔ mícúndə́. Mə azə́yɛ́ nyaal myo, mə á yida zə sá nə́ mí bwə́mag.
18 Bʉ́bə́lɛ́ mə́ jaaw bɨ́ nə́, té wɛ̂sh gwɔ̂w nə shí í ŋgə́ ná bə yí, tɔɔ kaŋgá ŋgwúd á *mbwoomb mə́cɛ̧ɛ̧ ŋkí cúcwán í ábʉ́lɛ́ bwɛlɛ wû, kə jé jwɔ́w byɛ̂sh í bá fwo bwəma yí.
19 Ntɔ́ wə́ jɨ́ nə́, múúd mə ká mpyêny cʉ́cɛ̧ɛ̧́ ŋgwúd, ŋkí nə́ á julə búúd nə́ bwə́ sáág ntɔ́, muud wɔɔŋgʉ̂ mə bá bul bə bíbíyá Faan á gwɔ́wʉ́d. Njɨ muud mə bá bɛ̧ mə́cɛ̧ɛ̧, a julə búúd nə bwə́ sáág ntɔ́ yɛ́, a bá bə fwámɛ́ múúd Faan á gwɔ́wʉ́d.
20 Mə́ mpú jaaw bɨ́ nə́ Zɛmbî jɨ nə ŋkul magʉlə múúd Faan dɛ́d njɨ muud tʉ́təlí yé mə cɔ̧́ nyɔɔŋg á *Ofarizyɛ̂ŋ nə *Oyɨ́ɨ́gʉli ɔ́ mə́cɛ̧ɛ̧ yɛ́.»
Sâ í dʉ́gyá nə milámʉsa yí
(Mak 11.25; Luk 12.57-59)
21 «Bɨ a shí gwág nə́ bwə́ á cɨ nə odá nə́: “Muud kú gwú múúd. Muud mə ká gwú múúd, bwə́ tə̂l nyə kɔɔdʉd.”
22 Njɨ mɛɛ mə́ cɨ nə bɨ́ nə́ múúd mə ká gwág mpimbə nə mínyɔŋʉ̂ yé, a tɔ̂w nə́mə́ kɔɔdʉd. Múúd mə ká lwîy mínyɔŋʉ̂ yé, bwə́ kə nə nɛ́ *Mpáánzə́ milə́sʉ́ á Zɛmbî. Múúd mə ká jɔ̂w mínyɔŋʉ̂ yé nə́ mpúfú, á jəlá nə kə *Gehɛ̂n kuda á kandʉgəd.
23 Í ká wɔ́ɔ́s nə́ wo ŋgə́ kə *alatâr dɨ́ nə́ wo kə́ yə́ Zɛmbî gúl sâ, wo ka tə́dʉga nə́ ŋgwɔ́l mínyɔŋʉ̂ woó ŋgə gwág wo mpimbə,
24 lʉ́gə́g sâ jɔɔŋgʉ́ na kúnə́-kúnə nə alatâr, wo tɛ́ɛ́d fwo kə kwambʉlə nə mínyɔŋʉ̂ woó. Cínɔŋgʉ́, wo mú ka tɛɛm zə yə́ Zɛmbî sá wó yə́ nyə yí.
25 «Ŋkí wo mə́ byaagʉlə nə ŋgwɔ́l múúd nə́ ndɛɛ́ á cɛɛl kə nə wo mpáánzə́ milə́sʉ́, lɛɛlʉg kwambʉlə nə nɛ́ té bɨ́ bɨ́ ná zhɨ́ɨ́d ŋgə́lə kə yí. Nəcé nyə a bá kənd wo wə́ sémbye milə́sʉ́, sémbye milə́sʉ́ mú kənd wo wə́ fulísh, fulísh kə wá wo mímbwugʉd.
26 Bʉ́bə́lɛ́ mə́ jaaw wo nə́, wo cugɛ́ nə ŋkul wú mímbwug myɔɔŋgʉ́d, té wɛ̂sh wo afwóyɛ́ shîn jə́na tâŋ nyɛ̂sh, fáda ŋgwúd kú lʉ́g yí.»
Nyá minɔɔmb
(Mat 18.8-9; Mak 9.43, 47-48)
27 «Bɨ a shí gwág nə́ bwə́ á cɨ nə́: “Muud kú sá minɔɔmb.”
28 Njɨ mə́ jaaw bɨ́ nə́ múdúm mə́ ká dʉ́g múdá ŋkán mədʉ́gya mâ wɨ́ɨ́mbʉ́lə nyə, a mə́ bwey sá minɔɔmb nə mudá wɔɔŋg nyə́dɨ́ lámʉ́d.
29 Nə́ ndɛɛ́, í ká bə nə́ jús dwô á məncwûm í dʉ sá nə́ wo sáág *sə́m, tɨ́ɨ́g dwo, wo wusə dwo shwóg-shwóg. Nəcé í bul jəla nə́ wo jímbálʉ́g gúl kʉ́l nyúul gwô, ntɔ̧ nə́ bwə́ wúsəg nyúul nywô ncindî kuda á kandʉgəd.
30 Ntɔ́ ŋkí mbwə̂ wô á məncwûm í dʉ sá nə́ wo sáág sə́m, sámbʉ́g wə, wo wusə wə shwóg-shwóg. Nəcé í bul jəla nə́ wo jímbálʉ́g gúl kʉ́l nyúul gwô, ntɔ̧ nə́ nyúul nywô ncindî í kə́g kuda á kandʉgəd.»
Məgwú mə bâ
(Mat 19.9; Mak 10.11-12; Luk 16.18)
31 «Gúl ciyá jɨ́ nə́mə́ nə́: “Ŋkí mudûm mə́ cɛɛl yîl mudá yé bâ, á jəlá nə yə́ mudá wɔɔŋgʉ̂ fə́b lʉ́ məgwú mə́ bâ.”
32 Njɨ mɛɛ mə́ jaaw bɨ́ nə́, muud yɛ̂sh mə yíl múdá yé báád, mudá kú fwo sá mínɔɔmb yɛ́, mudá wɔɔŋg mə ká kə́ dúl báád ɨɨ́, ŋgwúm yé wə́ mə́ cíndal nyə nə́ a sáág minɔɔmb. Múúd mə́ ká bá múdá bwə́ ámə yîl bâ yɛ́, muud wɔɔŋg mə́ sá nə́mə́ mínɔɔmb.»
Nyá məŋkaanə́
33 «Bɨ a shí nə́mə́ gwág nə́ bwə́ á cɨ nə odá nə́: “Wó ká kɛɛn Zɛmbî gúl sâ dɨ́, ság sâ jɔɔŋgʉ̂ kú bɨ́d.”
34 Njɨ mɛɛ mə́ jaaw bɨ́ nə́ bɨ kú ná dʉ kɛɛn tɔɔ sâ. Bɨ kú kɛɛn joŋ lʉ gwɔ̂w nəcé dʉ́sə *caaŋgə́ mə́ Zɛmbî.
35 Bɨ kú kɛɛn shí nəcé cínɔŋg wə́ á dʉ tə̂l məkuú yɛ́. Bɨ kú kɛɛn Yurʉ́səlɛm nəcé jísə də́nd mə́ Zɛmbî, Njwú-buud ánʉ́nɨ̂.
36 Wó kú kɛɛn lúú wô, nəcé wo cúgɛ́ nə ŋkul shwɔ̧́ɔ̧la tɔɔ ntand shilú ŋgwúd nə́ í fúməg ŋkí nə́ í yíndə́g.
37 Ntɔ́ jɨ nə́ wó ká cɨ nə́ wo sá gúl sâ, cɨɨ́g njɨ nə́: “Haaw, mə é sá”. Wó ká cɨ nə́ wo asáyɛ́ gúl sâ, cɨɨ́g njɨ nə́: “Mbɔ̂, mə asáyɛ́”. Ciyá jɛ̂sh wó kwádʉlə na gwɔ́w yí, í zhu wə́ Mbʉ́wʉ́lú múúd.»
Muud nda dʉ bweel
38 «Bɨ a shí gwág nə́ bwə́ á cɨ nə́: “Jús í cé jús, jə í cé jə”.
39 Njɨ mɛɛ mə́ cɨ nə́, muud kú kə nə lal lúu wə́ sɔ́ɔ́l məbɔ̂w. Ŋkí muud mə nyífə́ wo bɔ́ɔ́nz mbáŋ á məncwúmʉ́d, yə́g nə́mə́ nyə wúl mbáŋ.
40 Ŋkí muud mə kə́ nə wo njɔ́w mílə́sʉ́ nə́ a mánda wo nə wáma gwô á cwû, bɨ́dʉ́g a kə́g nə́mə́ nə kúúd.
41 Múúd mə ká zə nə mpə̂l zə yɨ́ɨ́mbʉli wo nə́ wo ŋkɛ́nyʉ́g nyə mbag, cé kílomáda ŋgwúd, wɛɛ kaág nə nyə okílomáda óbá.
42 Múúd mə ká gwáámb wo sâ, yə́g nyə; nyɔɔŋg mə zə́ kwalád wódɨ́ yɛ́, wo kú ban.»
Dʉ́lə cɛɛl mízhízhíŋ
(Luk 6.27-28; 32-36)
43 «Bɨ a shí gwág nə́ bwə́ á cɨ nə́: “Wó jəlá nə cɛɛl múúd yɛ̂sh jísə́ wo kúnə́-kúnə yɛ́, wo mpii zhízhíŋ wô”.
44 Njɨ mɛɛ mə́ cɨ nə bɨ́ nə́ cɛɛlʉgá mizhízhíŋ mín, bɨ́ jəgʉla nə Zɛmbî shú bɔɔŋg bwə́ ŋgə́ lwágʉlə bɨ́ cúwʉ́lí wá.
45 Ntɔ́ í é mpûy nə́ bɨ bʉ́sə bwân ɔ́ Sɔ́ɔ́ŋgʉ́ wʉ́n jɨ́ gwɔ́w yɛ́. Nəcé Zɛmbî mə́ dʉ sá nə́ yásə́ í fáánʉg shú buud bɛ̂sh, tɔɔ bɔɔŋg ɔ́ ányunywaâ tɔɔ bɔɔŋg ɔ́ abʉ́bɔ̂w. A dʉ nə́mə́ sá nə́ mpú nywɔ̧́g shú búúd bɛ̂sh, tɔɔ bɔɔŋg ɔ́ átʉ́təlí tɔɔ bɔɔŋg bwə́ cúgɛ́ tʉ́təlí wá.
46 Ŋkí bɨ́ mə́ cɛɛl njɨ buud bwə́ cɛ́ɛ́l nə́mə́ bɨ́ wá, bɨ mə mpíyá nə máyɛ́ myə́na? Ŋgaá buud bwə́ dʉ ŋwa otóya wá bwə́ dʉ nə́mə́ sá ntɔ́?
47 Ŋkí bɨ mə́ dʉ bə́da njɨ omínyɔŋʉ̂ bʉ́n, ye gúl sâ ágúgwáan wə́ cɨ́? Ŋgaá íkûl ishús í dʉ nə́mə́ sá ntɔ́?
48 Bə́gá mbii í jə́la yí, nə́mə́ nda Sɔ́ɔ́ŋgʉ́ wʉ́n jɨ́ gwɔ́w yɛ́, a jɨ mbii í jə́la yí.»