18
¿Jábesu chë jü yöhue?
(Mr. 9:33-37; Lc. 9:46-48)
1 Júnaköri jume discíipulom Jesústau yájaka, ínëlim áu jiaahua:
—¿Jábesu chë júne áma yörisi machi, jum téhuekapo Diosta réy nésahuepo?
2 Huanäi Jesús ili usita núnuka, áme násuk ä kétchak.
3 Huanäi ínel jiaahua:
—Lútüriapone ínel enchimmeu jiaahua, kaa júchi ili usim bénasi emo nükateko kaibem aman kimunake jum Diosta téhuekapo réy nésahuepo.
4 Júnensan jábetaka junne kaa áu buérialeka ï ili usi ténasi áu nüyeme, ïri júnen chë yöhue jum Diosta téhuekapo réy nésahuepo.
5 Entok jábetaka junne, juka ili usita ilë bénnak ín téhuampo mabetakame, nee mabeta.
¡Jiokot áu huéenake, hua yoreme yore jioptuamtahui!
(Mr. 9:42-48; Lc. 17:1-2)
6 ’Jábe junne usi il‑lïchim nee súaleme, kaa türik am yáatuakame, chë türi éiyey, buru molino tétata kutänaapo át súmaka bahuéu kóm jímmaahuako.
7 ¡Jiokot maachi, jume ániat kaa türikuu yore jioptuame béchïbo! Bueïtuk úttia júkäi ayunakëhui, të ¡Jiokot áu huéenake, hua yoreme yore jioptuamtahui!
8 ’Ä junëlitunakey, jume em mámam entok em guókim kaa türikum bíchaa enchi am huéria báareyo, Akë am chúktiaka mékka am guötia. Bueïtuk chë türinake, kaa mámaka entok kaa guókeka yü jíapsihuäu em huéenakëhui, të kaa yúmalam mámaka entok yúmalam guókeka táijta kaa tutukëu em jímmaanähui.
9 Bueïtuk empo, em pusim kaa türik enchi yáatua báareyo, yeuhuë am huíkeka mékka am jímma. Bueïtuk chë türinake, huépülam puseka yü jíapsihuäu em huéenakëhui, të kaa guoyim puseka táijta kaa tutukëu em jímmaanähui.
Kabara täruri ejemplo
(Lc. 15:3-7)
10 ’¡Tüisem át suuhua! Kaabe kía kaitapo am bínnake, huépülak junne, ímëi ili uusim. Bueïtuk jume bem ángelesim téhuekapo ín Áchay pújbapo jíbam aane.
11 Bueïtuk ínapo jü Yoremta Üusi jume emo tärulamene jínëu báreka äbo yebij‑la.
12 ’¿Jáchisem ä bitcha? Senu yoreme cienim kabaraka, të huépülak täruko, ¿jachu kaa jume noventa y nuevem tösika júyat náa huée táytinake, huaka áu tärukamta jariaka?
13 Të ínëli huémta násuk ä tíakätek, lútüriapone ínel enchimmeu jiau báare, chë júne al-leenake, hua kabara áu täruka tëihuakamta bétana, huame noventa y nuevem kaa emo tärukame béppa.
14 Ínëli kétchi, jü enchim áchay téhuekapo anemta nésau éeri, jume il‑lïchim ímï aneme, kaabeta áu täru ïaa, huépülak junne.
Jáchisu jíjjiokorihua jü hermaano
(Lc. 17:3)
15 ’Bueïtuk Cristota súalhuäpo émomak aanik, kaa türik émou ä yáako, empo éntok áapo emepolem aneka, kuttilasë áu nooka. Enchi ä jíkkajako, Cristota súalhuäpo émomak anikë yölataka tahuanake.
16 Të kaa enchi ä jíkkajako, huépülak ö guoyimë émomak huéria; bueïtuk guoyim ö bájim jíkkajäpo sïme noki lútüriataka tahuanake.
17 Të bempörim kaa ä jíkkajako, igleesiapo náu aneme téjhua. Huanäi igleesiapo náu anim kaa ä jíkkajako, jume kaa judíom entok publicanom bénasë ä jípunake.
18 ’Lútüriapone ínel enchimmeu jiaahua, sïmeta ímï buíapo enchim súmakähui, áman téhuekapo két súmatunake, entok sïmeta ímï buíapo enchim búttiähui, áman téhuekapo két búttiatunake.
19 ’Júchine ínel enchimmeu jiaahua, eme guoyika, nanabeu éaka, ímï buíapo jita júne aahuätek, akem ä yáariana, ín Áchay téhuekapo anemta bétana.
20 Bueïtuk ják junne, guoyika ö bájika ín téhuampo náu anemmaki, huämine ínapo áme násuk aane.
21 Huanäi Peero áu rúkteka ínel áu jiaahua:
—Señor, ¿jaikisisune ä jiokorinake jäni, juka ín hermaano kaa türik inou ä yáako? ¿Guoy búsanisi?
22 Jesús ínel áu jiaahua:
—Ëe; kaa guoy búsanisi jíbba, ál‑la setenta guoy búsanisi.
Jume guoyika huikiriame
23 ’Ïäri béchïbo jü téhuekapo réy nésauri senu réyta bénna. Ïri jume áu tékipanoame núnnuk, bempörim juka bem huikiriäu am jünerianakë béchïbo.
24 Huanäi cuentam ä jo táyteko, huépülaka áu yeu tóijhuak, guoj mamni mil talentom ä huikiriame.
25 Ïri kara áu béjtuaka taahuak. Huanäi ä tekohua át nésahuek ä nénkinä béchïbo, ä jubiahua, ä üusihuam, entok sïmeta ä áttiahua, junëli ä huikiriäu béjtuanä béchïbo.
26 Huanäi jü tekipanuario ä tekobeu tónommia kíkteka, tüisi jiokot áu nookak, ínel jíaka: “In teeko, yánti jiápsekë nee boobíchaïhui. Ínapone sïmeta enchi béjtuanake.”
27 Huanäi jü tekipanuariota teeko, jíapsi sóokteka ä búttiatebok, entok ä huikiriäbet ä jiokorek.
28 Huanaï yeu sika, senuk tékilpo ä jáläihua téuhuak, cien denariom ä huikiriamta. Huanäi kutänapo át chätuka ä jíabi mëay, ínel áu jíaka: “¡Juka em nee huikiriähuë nee bejtua!”
29 Huanäi jü tekohuäpo ä jáläihua, guókpo áu tónommia kíkteka, tüisi jiokot áu nookak, ínel jíaka: “Yánti jiápsekë nee boobíchaïhui. Ínapone sïmeta enchi béjtuanake.”
30 Të áapo kaa báarek, ál‑la carcelpo ä yéchatebok, juka ä huikiriäu ä béjtuäu tájti.
31 Jume áamak tekipanuariom juka áma huémta bíchaka, tüisim sirokaka taahuak. Huanärim bem yöturibeu sájaka ä ettejhuariak, juka sïmeta áma yeu sikamta.
32 Huanäi ä tekohua ä núnuka, ínel áu jiaahua: “¡Tekipanoalero kaa tü yóreme! Sïmeta huaka em nee huikiriäune enchi át jiokorek, inou enchi jiokot jíakä béchïbo.
33 ¿Jachë kaa két ínëli ä nák jiokoli máchiakay, juka em jálaï, enchi ín nák jiokolekä bénasi?”
34 Huanäi ä tekohua omteka, jume yore bébebame mámpo ä tójjak, sïmeta ä huikiriäu ä béjtuäu tájti.
35 Jesús ínëli jiaahuak:
—Ánëli kétchi, jü téhuekapo ín Átchay két ínëli enchim yáanake, juka enchim béj‑reka ayukamta kaa chíkti jíapsimak enchim ä jioköreko juka em hermanota.