8
Jesús leprata jípuremta tütek
(Mr. 1:40-45; Lc. 5:12-16)
1 Jesústa júya káu bétana kömä siiko juebena gente áa sáu kaatey.
2 Huanäi senu yoreme tüisi takahuat sähuaka leprä tíamta jípureka áu yepsaka tónommia áu kíkteka, ínel áu jiaahuak:
—Señor, empo júnel éäteko, arë nee tüte.
3 Jesús mám rútukteka át mámtek, ínel jíaka:
—Jeehui, júnelne éiya; türiäe.
Huanäi jü leprata jípureme sejchúkti kaita jípureka taahuak.
4 Huanäi Jesús ínel áu jiaahua:
—¡Juyú! Katë jábeta téttejhua, ál‑lë áman huéiye, jü tiöpopo nésahuemtahui. Juka Diosta baysahueka tiöpou totoijhuamtë áman huéria, Moiséjta nésahuekä pámani, bempörim jüneenakë béchïbo.
Jesús centuriónta jóapo sáyhuamta kökoremta tütek
(Lc. 7:1-10)
5 Capernaum pueblou Jesústa yebisiseyo, senu centurión sontarommeu yäut áu rukteka jiokot áu jiaahuak,
6 ínel jíaka:
—Señor, jü ín sáhuëhui ín jóapo böka káraktilataka, kökosi kaa huéeläpo áu ínnëaka.
7 Huanäi Jesús ínel áu jiaahuak:
—Ínapone áman sika kökoata ä úhuaanake.
8 Të sontarommeu yäut ä yómmiaka ínel áu jiaahuak:
—Señor, kanne ín jóata bétuk enchi mabetpo yúmala; ál‑lë kía nokta téhua; huanäi jü ín sáhuëu türinake.
9 Bueïtuk ínapone yóremtaka huatem ino béppa nésahueme jípure, entokne sontarom ín nésahue bétuk jípure. Huanäi senuk jákun nee ä jaasek áman sisime; juka senuk éntok: “Binë huéiye”, ti nee áu jiay inou sisime; juka ín sáhuëu jita nee ä yáa sáhuey, ä jojoa.
10 Huanäi Jesús ínel ä jiay ä jíkkajaka, áa bétana buére ëeak. Huanäi ínel ámeu jiaahuak, jume áa sáu katemmehui:
—Lútüriapone ínel enchimmeu jiaahua, pueblo Israelpo júnene kaa ä téula, juka Diostat úttesi éehuamta.
11 Inenne két enchimmeu jiaahua, juebénakam yáijnake, täata yeu huë bétana entok täata áman huéchë bétana; huanärim Abrahamtamak, Isaactamak entok Jacobtamak jotenake, jum téhuekapo Diosta réytaka nésahuepo.
12 Të huame Diosta üusimpo näikiatukaïhuim, päkunim kaa machikun yeu bébna; ímïrim kökosi éaka buannake, emo tám kumeka.
13 Huanäi Jesús sontaro yäuttau ínel jiaahuak:
—Ámanë huéiye, bueïtuk em ä súalekä páman yáatunake.
Huanäi huämi orapo jü jóapo sáyhuame sep türilataka taahuak.
Jesús Perota asu kökoremta tütek
(Mr. 1:29-31; Lc. 4:38-39)
14 Jesús Perota jóau yepsak. Huanäi Perota asu bitchak, táij huécheka bökamta.
15 Huanäi mámpo áachä mámtek, jü táij huéchiria ä tójjak; huanäi yejteka jita am joria táytek.
Jesús juebena kökoreme tütek
(Mr. 1:32-34; Lc. 4:40-41)
16 Të chúkula tukariu yúmako, juebénakam lemooniom jípureme áu nüpahuak; huanäi jü nokiy jume lemooniom yeu béebak, entok jume kökoreme sïmem tütek,
17 jukä profeeta Isaíasta nokakäu chúpnakë béchïbo, ínëli ä jiäpo: “Áapo juka itom kökoa nüka entok itom kökosi éäu núk siika.”
Jume Jesústat sáu kat báreïhuim
(Lc. 9:57-62)
18 Jesús juka genteta áa chíkola anemta bíchaka, nésahuek bahue huáytana bíchaa kat béchïbo.
19 Senu escriiba áu yepsaka ínel áu jiaahuak:
—Maestro, jákun em huëu bíchane émomak huéenake.
20 Jesús ínel áu jiaahuak:
—Jume ayesim buía guojökum jóuhuak; jume huikichim éntok toosak; të ínapo jü Yoremta Üusi jita mútekaka ín bönakeu júnene kaa jípure.
21 Täbui, ä disciipulohua ínel áu jiaahuak:
—Señor, nechë licensia áman sika bát ín áchay ín mäanakë béchïbo.
22 Jesús ínel ä yómmiak:
—Ino sáukë huéiye, Akë am tójja eläpo jume kókkolam bem kókkolam mäanake.
Jesús buere jékata yánti tahuatuak
(Mr. 4:35-41; Lc. 8:22-25)
23 Áapörik barcopo jämuko, ä discíipulom áa sáu sájjak.
24 Huanäi buere jéka bahuepo áu tóboktiak; jume bäa máresim éntok röakteka barcotam patpattiay; të Áapo kótchey.
25 Ä discíipulom áu yájaka ä bússak, ínel jíaka:
—Señor, ¡itomë jínëu, bueïtukte abe kókko!
26 Áapo ínel ámeu jiaahua:
—¿Jatchiakasem májhue, eme yoremem kaita súalëram?
Huanäi yejteka, jü jekatau entok bahuetau kutti nónokak; huanäi sïme yánti taahuak.
27 Huanäi jume yoremem áa bétana buére éiyay, ínel jíaka:
—¿Jábesa ïri yoreme, juka jekata entok bahueta sáhueme? ¡Ímëi éntok ä nokäu johua!
Jume gadarenom lemooniom jípureme
(Mr. 5:1-20; Lc. 8:26-39)
28 Ínëli bahue mayoa huáytana ä yepsako, gadarenom buiapo, guoyikam ä nánkek, lemooniom jípureka, ánimam mamahuäpo yeu sákalataka; jujuëna jéjjeyhuiaka chuu yoyolim bénaaka. Íäri béchïbo ïri böot kaabe ára áma huam huéiyey.
29 Huanärim chay nónokak, ínel jíaka:
—¿Jítasë itomak jípure, Jesús, Diosta Üusi? ¿Jachë itom kaa pappeetua báreka äbo yepsa, ketune kee tiempota yúmaisu?
30 Ímï éntok ili ámeu mékka juebena kohuim áma jïbuä sásakay.
31 Huanäi jume lemooniom jiokot áu nookak, ínel jíaka:
—Itom yeu béebakäteko, huame kohuimmechë itom kimutua.
32 Huanäi Áapo ínel ámeu jiaahuak:
—Ámanem kaate.
Huanäi bempo yeu sájaka kohuimmet kiímuk; ínëli sïme huame kohuim siba bénëku ámanim bahuéu kón huátteka áma kókkok.
33 Huamë kohuim suayaïhui éntok tennek. Huanärim buere jóärau yájaka sïmeta ettejhuak, jáchin jume lemooniom jípureïhui jita ámeu yeu sikähui.
34 Huanäi sïme jume buere jóäraapo jóakame, Jesústam nankirika yeu sájjak. Huanärim ä bíchaka jiokochim áu jiaahuak, bem buíäraapo yehuä huée sáhueka.