16
16:1-5 Poll Kene Saillas-sele LLisira Puringli Kene Timoti Elsele Lumbili Purum Temanele
Poll kene Saillas-sele kolea Depi taon-na pukulu LLisira taon-na puringli kene kanuna Yesos-nga lumbili anduli yi te mulurum, yi akiliinga bili Timoti. Yunu Juda-ambu tenga málale. Anum Krais piliili ambale mulurumko, akiliinga-pe lapa Juda-yi te mólu, yunu yi te lupako. ⸤Krais piliiku muluring⸥ anginipili LLisira kene Akoniam taon akuselenga molemelema-ni niku mele: “Timoti yunu ulu kaíma tepa, yunu aima molupa konjulimú yili.” niring. Poll-ni ‘Timoti wasie pamili.’ nimba piliipaliinga yunga kangi te kopsipa wendu liinjirim. Juda-yambu kolea akuna piringma-ni ‘ ‘Timoti lapale yunu Juda-yi te mólu,’ ‘Yunu yi te lupa. Timoti kepe yi-lupale.’ niku yunga ung nimbáma liiku su singí.’ nimbaliinga Poll-ni Timoti-nga kangi te kopsinjirim. Kanu-kene enini koleamanga puku, Yesos-ni “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundurum yi kanuma kene Krais-nga yambumanga tápu-yima kene enini ui Jerusallem liiku máku toku Kraisele piliili yambu-lupama-ni tingí aku mele, ung-mani siku niku panjiring ung akili, koleamanga pali niku silsiliiku anduring. Aku-siku tiringeliinga Krais-nga yambu-talapemanga yambuma-ni ‘Sika’ niku piliiring mele olandupa tondulu pupaliinga, eninga yambu-talapemanga yambu pulele taki-taki sukundu-sukundu uring, yambu kambuele olandupa purum.
16:6-10 Poll Sumbulsuli Uru-Kumbu Mele Tepa Kolea Masedonia Propinji Yi Te Kanupaliinga Poll Kene Saillas-sele Kolea-Auli Pillipai Puringli Temanele
Poll yunu-kene wasie tapú-toku puringli yisele kene enini Mini Kake Tiliele-ni ‘Kolea Esia propinj akuna ung naa niku si-pai.’ nirim kilia enini kolea Pirisia propinj kene kolea Gallesia propinj kanili kene suku-singi oena koleamanga puku ⸤yambuma ung niku siring⸥. Niku silsiliiku puku kolea Misia propinj kene kolea Bitinia propinj kene oena pukuliinga ‘Kolea Bitinia propinj pamulu.’ niringeliinga-pe Yesos-nga Minéle-ni ‘Mólu.’ nimba kupulanumele pipi sirim. Yunu-ni “Mólu.” nirim akili piliikuliinga kolea Misia munduku kelku oku puku numú-kusa kéluna kolea Toras taon-na puring.
Kanu-kene akuna muluring kene sumbulsuli Poll uru-kumbu mele tepa kanurum kene kolea Masedonia propinj yi te omba ola angiliipaliinga Poll-ndu mawa tepa kene nimba mele: “Nu numú-kusale lumbuliikunu yakundu okunu oliu kolea Masedonia yambuma liikunu tapunjani ui.” nirim. 10 Poll-ni aku-sipa kanurum kene oliu-ni nimbu mele: “Kapula, kolea Masedonia propinj pamulu.” nirimulu. Aku-kene ‘Pulu Yili-ni oliu walsipa ‘Akuna nanga temani kaiéle yambuma toku sai.’ nikem lam akiliinga’ nimbu piliipuliinga “Sumbi-sipu pamulu.” nimbu pumulú tirimulu.
16:11-15 Ambu LLidia Numanu Topele Topa Krais-nga Ungele Piliipa Liirim Temanele
11 Oliu sipna pupu kolea Toras taon akili mundupu kelepu sumbi-sipu kolea Samotres purumulu. Kanuna pupu pepuliinga ulsulam-uikundu Niapollis taon-na pupu sipna wendu purumulu. 12 Niapollis taon akili mundupu kelepu kolea-auli Pillipai purumulu. Pillipai akili Rom-yambu pulele muluring taon auli te; akili kolea Masedonia propinj sukundu taon auli te. Akuna ena mare mulurumulu. 13 Kanu-kene ⸤Juda-yambumanga kóru muluring⸥ ena-Sambatele-nga kolea-auli Pillipai-nga pala keri-puluna ulsukundu no-kéluna purumulu. Oliu numanale-ni piliipu kene ‘Akuna ⸤Juda-yambuma puku liiku máku toku⸥ Pulu Yili popu toku yunu-kene ung ningí koleale lelemúnje.’ nimbu piliipu purumulu. Akuna pupu kanurumulu kene ambu mare liiku máku toku muluring kanupu kene mania molupu ambu kanuma ung nimbu sirimulu. 14 Ung piliiku muluring ambumanga te, ambaliinga bili ‘LLidia’ niring, ambu kaniliinga kolea Tayataira taon; yunu mulumbale kundúlima mindi méle taropu turum; yunu Juda-ambu te mólu, akiliinga-pe yunu Pulu Yili-nga ungele piliipa Pulu Yili popu topa mulurum ambale. Ambu kanili Auliele-ni ‘Poll ung nimbáma piliipa liipili.’ nimba ambale yunga numanuna ungele piliimba kupulanumele sumbi sinjirim kilia ungele piliipa liirim. 15 Kanu-kene ambu LLidia kene yunga lkuna muluring yambuma kene enini no liiring. LLidia no liipa pora sipaliinga yunu-ni oliundu nimba mele: “ ‘Yunu ‘Auliele sika.’ nimba tondulu mundupa piliilimú.’ niku pilííngi lem nanga lkuna wasie molamili wai.” nirim. “Yunu-ni aima karaye pulele tekem akiliinga oliu yunga ungele teng panjipu pamulu.” nimbu purumulu.
16:16-40 Poll Kene Saillas-sele Kolea-Auli Pillipai Muluringli Kene Ka Siring Temanele
16 Walse oliu ⸤Juda-yambuma puku liiku máku toku⸥ Pulu Yili popu toku yunu-kene ung niring kolea akuna pumulú purumulu kene yi marenga kongun kendemande tinjirim ambu-wenipu te kupulanum-na kanurumulu. Yunga numanuna kuru te mulurumele-ni yunu yambuma-kene penga ulu mare wendu ombá mele nimba sirim akili piliipaliinga yambuma nimba sirim kene yunu nukuring yima-ni ku-moni pulele liiring. 17 Poll kene oliu purumulu kene ambu-wenipu kanili oliu lumbili omba tondulu kuwali tepa kene nimba mele: “Yi ima Aima Ola-Kilia Pulu Yi Auliele-nga kendemande-yima. Pulu Yili-ni yambuma tepa liipa mindili naa noku molku kunjingí kupulanumele liiku ora singí andi okumele.” nirim. 18 Taki-taki ambu-wenipu kanili aku-sipa mindi nirim-na Poll-ni piliipa kis piliipaliinga, topele topa kene, ambu-wenipaliinga numanuna kuru mulurum kanilindu nimba mele: “Na-ni Yesos Kraisele walsipuliinga yunga tondulale-ni nundu niker: ‘Nu ambu-wenipu akili munduku kelkunu okunu wendu pui.’ niker.” nirim. Kanu-kene kurale ambu-wenipu kanili walsekale mundupa kelepa omba wendu purum.
19 Ambu-wenipale nukuring yima-ni kanuku kene, eninga ku-moni liiring kupulanum kanili omba wendu purum kanukuliinga, Poll kene Saillas-sele oku ambili molku liiku, ‘Yi-aulima kene kot tenjamili.’ niku kene, ki kunduku yambuma taki-taki liiku máku toku muluring kolea akuna meku puring. 20 Elsele kot piliili yi kanuma muluringna meku puku kene niku mele: “Yi i-sele Juda-yisele. Elsele-ni oliunga yambuma teku mini-wale mundunjúngli-na membu okomulu. 21 ‘Oliu Rom-yambuma-ni kapula naa piliipu, kapula naa temulú.’ nilimulu ulu-pulu mare “Teangi.” níngli.” niring.
22 Yambu muluringma-ni ‘Aima teku kis-siku mong anumele lííngli.’ niku “Elsele aima sika aku-siku tíngli.” niring. Kanu-kene kot piliiring yima-ni niku mele: “Elsengla wale-pakulima posuku wendu liiku ka-pulsa-ni elsele tai.” niring. 23 Kanu-kene enini ka-pulsa-ni yi-sele lakuku toku-toku ka sikuliinga, ka-lku nukurum yilindu niku mele: “Yi i-sele mimi-sikunu nukui.” niring. 24 Ka-lkuli nukurum yili enini aku-siku ung tondulu munduku niring akili piliipaliinga, elsele liipa memba aima suluminana sukundu pupaliinga elsengla kimbusele unji-pallang tenga si-sipa panjipa liipa llok turum.
25 Kanu-kene ipulele ai-burum Poll kene Saillas-sele Pulu Yili-kene popu toku ung nikulu ‘Pulu Yili-nga bili paka tonjambulu.’ nikulu konana niringli kene ka-lkuna wasie piring yambuma-ni piliiku muluring. 26 Kanu-kene walsekale ma jim-jim lakupa te tepaliinga, ka-lku kanili kolkalu lakupa sipa kuna kanuma topa bulsupa bulu-bale sirim. Ka-lkuna piring yambuma ka-sen-ni ka turing kanuma pali wendu urum, ka-yambuma we muluring. 27 Kanu-kene ka-lku nukurum yili suru nimba ola molupa kanurum kene kuna kanuma pali bulsupa lirim kanupa kene ‘Ka-yambu kanuma oku púngi lam.’ nimba piliipa kene, yunga ele tili lu-koya kanili kulu topa wendu liipa yununu ‘Kolambu.’ nimba topa numi kolomong temba tirim. 28 Akiliinga-pe Poll-ni yunundu nangale topa kene nimba mele: “Nu-ni nu-nunu ulu te naa ti! Oliu pali ya we molemulu.” nirim.
29 Kanu-kene enini nukurum yili-ni nangale topa kene nimbaliinga “Kamaye kanduku meku wai!” nimba, yunu omba Poll kene Saillas-sele muluringli akuna lkisipa lkundu omba, yunu pung-pungu nimba mini-wale mundupa kene, elsengla kumbi-kerina tamalu pirim. 30 Kanu-kene elsele liipa memba pena pupa kene, walsipaliinga nimba mele: “Yisele, na nambulka tembu kene kapula we molupu buni naa membúye?” nirim.
31 Elsele-ni yunundu nikulu mele: “Nu Auli Yesos ‘Yunu sika Pulu Yili-nga Málale molupa, na kapula tepa liimba.’ niku tondulu mundukunu piliiní kene yunu-ni nu tepa liipa, mindili nolkuna kupulanum-na wendu liipa yunu-kene molku kunjini kupulanum-na liipa monjumba. Nu kene nunga yambuma kene enini aku-sipa tepa liimba, molku kunjingí.” niringli. 32 Kanu-kene elsele-ni yunu kene yunga yambuma kene eninindu Auliele-nga ungele niku siringli. 33 Sika ipulele ai-burum aku-siku teku muluringeliinga-pe yunu-ni elsele liipa memba pupaliinga elsele turing irili kanuma lumaye tunjurum. Ena kanuna yunu kene yunga yambuma kene no liiring. 34 Kanu-kene penga yunu-ni elsele liipa memba yunga lkuna pupaliinga elsele keri-langi sirim. Yunga yambuma kene enini ⸤numanu topele toku⸥ Pulu Yili ‘Yunu tiluele mindi sika molemú.’ niku tondulu munduku piliiku numanu siring.
35 Kolea tangurum kene kot piliiring yima-ni eninga ele-yima ka-lkuna liiku munduku kene niku mele: “Yisele wendu liiku munduku ‘Pangli.’ niai.” niring. 36 Ung niring akuma ka-lku nukurum yili-ni Poll nimba sipaliinga nimba mele: “Kot piliilimili yima-ni ‘Else pangli.’ niku, niku mundung akiliinga pangli. Else numanu waengu nipili pale.” nirim.
37 Akiliinga-pe Poll-ni ele-yimandu nimba mele: “Olsu Rom-yisele akiliinga-pe kot naa piliiku kene yambu pulele-ni kanuku molangi olsu we ka-pulsa-ni toku ka síngi kanili. Pe ekupu ‘Yambuma naa kanangi kiyang nimbu liipu mundumulú.’ niku nikimiliye? Aima kapula mólu. Olsu ka síngi yi kanuma enini oku olsu ‘Pale.’ niangi.” nirim.
38 Kanu-kene ele-yima Poll-ni aku-sipa nirim piliiku kene kelku anju puku kot piliiring yi kanuma niku siring. Kanu-kene kot piliiring yima-ni ung niringli akili piliikuliinga ‘Elsele Rom-yisele lam.’ niku mini-wale munduku kene, 39 elsele muluringli akuna oku “Tepu kis-símulu lam.” niku ka-lkuna wendu liiku meku ulsu oku kene niku mele: “Kolea-auli ili munduku kelkulu pale.” niring. 40 Kanu-kene Poll kene Saillas-sele ka-lkuli munduku kelku pukulu kene, ambu LLidia-nga lkuna pukulu Yesos-nga yambu-talape akuna liiku máku toku muluring yambumandu nikulu mele: “Ung nímbuluma munduku naa kelku numanu tondulu pupili ‘Sika’ niku tondulu munduku piliilimili mele akili tondulu munduku piliiku molai.” nikulu, ung mare niku sikulu kene elsele puringli.