27
27:1-12 Poll Sipna Rom Pumba Purum Temanele
‘Oliu sipna kolea Italli propinj pamili.’ nikuliinga, Poll kene ka-yambu lupa mare kene ami-yi andret tilu nukurum yi Jullias “Nukui.” niku siring. Jullias yunu Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale-nga ami-yi te. Kolea Aramitiam sip te, kolea Esia propinj no-numú kéluna taon lelemúmanga pumba tirim, sip akuna oliu ola pupu, no-numúna pumulú purumulu. Kolea Tesallonaika taon yi Aristakas olio-kene wasie purumulu.
Ulsulam-uikundu kolea-auli Saidon purumulu. Akuna Jullias-ni Poll kondu kolupaliinga, ‘Yunga pulu lelemú yambu yana molemelema-ni yunu nokuku, yunu mólu tomba mélema liiku tapunjuku sangi,’ nimba “Enini kanu-pui.” nirim. Kolea-auli Saidon mundupu kelepu sipna alsupu pupu kene, popuremi te-ni sipeliinga kumbikundu topa memba yandu urum kilia kelepu makanaye tepu ⸤no-numúna sukundu lirim⸥ kolea Saiporas akundu purumulu. Numú-kusana we pupuliinga, kolea Sillisia propinj kene Pambillia propinj-sele mundupu kelepu, kolea LLisia propinj lirim Maira taon-na purumulu. Akuna sip kanili mundupu kilirumulu, ami-yi auliele-ni Alleksendia sip te kolea Italli propinj pumba tirim akili kanupaliinga sip akuna oliundu “Pamili wai.” nimba liipa memba purum.
Ena puleliinga pumulú tepu tepu kósele nimbuliinga pupu kene, Naidas taon akuna nondupa purumulu kene, popuremi te-ni sipele pipi sirim kilia pumulú piliipu sundupuliinga, ⸤no-numúna sukundu lirim⸥ kolea Krit akundu makanaye tepu pupu, akuna lirim taon akili Sallomoni mundupu kelepu, numú-kélukundu lap-lapu tepu ombu pupu, LLasia taon-na nondupa lirim kolea te, akili bi leku ‘Sip Manda Lelemú Koleale’ niring, akuna purumulu.
Sipna we molamili ena pulele we omba pupa, Juda-yambuma langi naa noku mi turing enama kepe wasie omba purum kilia punie kanuna sipma andurum kaliimbuma pora nirim. ⸤Puniemanga pali popuremi lakupa turum kaliimbuma wendu ombá urum kene sipma pali naa anduring kanili.⸥ No aima lakupa topa nondupa naa kelimba mele lirim kilia Poll-ni enini lip-lipi topa kene nimba mele: 10 “Yima, ‘Ekupu púmulu lem sipele topa mélema pali onde lepa, oliu kepe no wangupu kolumulúnje.’ nimbu piliiker.” nirim. 11 Akiliinga-pe ami-yi auliele-ni Poll-ni ung nirimele piliipa, liipa su sipaliinga, sip pulu yili kene sip-kongun tirim yili kene elsele-ni niringli mele piliipaliinga “Pamulu.” nirim. 12 “Kolea ilinga popuremi tolemú kene sipele kapula naa lelemú lemba.” niringli kene sipna muluring yambu pulele-ni niku mele: “Kapula, popuremi auli ui naa tokum kene Piniks-ndu pamulu. Akuna pumulú kene popuremi auli-tepa tomba kaliimbumanga sipele kapula akuna nosimulú.” niring. Kolea Piniks ⸤no-numú suku-singina lirim kolea⸥ Krit akuna lirim taon te.
27:13-26 Poll Wasie Sipna Puring Kene Popuremi Auli Te Topa Numú-Kusale Topa Ola Urum Kene (27:27-44 kene wasie)
13 Penga popuremi laye tepa topa, ‘Sipele kapula táka-nimba memba pumba lem.’ niku kanuku kene “Kapula pumulú.” niku sipele meku puring, kolea Krit numú-kéluna purumulu. 14 Akiliinga-pe ena tale mele omba purum kene popuremi aima lakupa te topa, sipele no-numúna kelepa topa memba sukundu purum. Popuremi kaniliinga bili ⸤Grik ungna⸥ “Yurakillo.” niring. Wale marenga nimba yunga enale wendu urum kene turum. 15 Popuremi yandu-sipa topa tondulu purum kilia pumulú purumulu akili kapula naa tirim-na ‘Kapula, oliu we tenga-lupa memba pupili.’ nimbu sipna ola we mulurumulu.
16 No-numúna sukundu kolea laye te lirim, kolea akiliinga bili Koda, akuna anju sipna pupuliinga, sip purumulele-ni sip kelú te kundupa mirim akili nondupa liipu ka topu panjimulundu piliipu sundurumulu. 17 Yima-ni sip kelú kanili sip aulina kam-kamu ola liiku nosuku kene, sip aulina purumulu akili “Bulsumba.” niku ka mare-ni sipele poku teku ka toku gi siring. ‘Popuremale-ni sipele kolea Aprika memba pumba kene oliu tombanje.’ niku mulú-sell wendu liiku nosuku, ‘We pamili.’ niring. 18 Sipele popuremale-ni aima turum kilia ulsulam-uikundu ‘Kamu kis lembanje.’ nikuliinga méle-wale mirimuluma liiku nona mania-mania tiring.
19 Ulsulam-uikundunga sip-kongun tiring mélema⸤-kepe⸥ sip nukuli yima eni-enini liiku mania-mania tiring. 20 Ena puleliinga enale kepe kombukantupuma kepe méle kanumanga te kanupu bi naa sirimulu, popuremi mindi aima lakupa turum kene ‘Yambu te-ni omba oliu tepa liipa wendu naa liimba. Oliu sika kolumulú lem.’ nimbu ulu te alsupu naa tepu we mulurumulu.
21 Ena puleliinga yima keri-langi te naa noku we muluring kene enini muluringna Poll ola angiliipaliinga nimba mele: “Yima, “Oliu kolea Krit anju molamulu.” nirindu kanu-mele piliipu liipuliinga anju we molkumulanje ekupu mindili nokomulu ili naa nombu, mélema naa topu nona mundulkumula. 22 Akiliinga-pe ekupu oliu yambu te aima naa kolumulú-na numanu waengu nipili molai. Sipele mindi kis lemba. 23 Na-ni nikereliinga pulele niambu piliai. Na Pulu Yili-nga kendemande-yili molupu taki-taki yunga kongunale tenjiliu, Pulu Yi kaniliinga angkella te-ni ekupu sumbulsuli na mulunduna omba angiliipaliinga 24 nimba mele: “Poll, mini-wale naa mundui. Rom-Gapman-Yi Aima Auli Kumbina Sisale-ni nunga kotele sika piliimbaliinga nu nona naa puni. Nu-kene wasie sipna pukumele yambuma kepe Pulu Yili-ni kondu kolupa ‘Nu-kene wasie kona mulungí.’ nim.” nimba angkellale-ni nim. 25 Yima, Pulu Yili-ni nilimú mele na-ni piliipuliinga ‘Aima sika nilimú.’ nimbu tondulu mundupu piliiliu akili mele piliipuliinga, yunu-ni ekupu nandu nim mele aima sika aku-sipa tembaliinga eni mini-wale naa munduku numanu waengu nipili molai. 26 Akiliinga-pe sipele no-numúna sukundu lelemú kolea tenga no-kéluna sika pupa tomba lem.” nimba Poll-ni aku-sipa nirim.
27:27-44 Sipele Pupa Numú-Kéluna Topa Bulsurum Temanele (27:1 pulu monjuku kanui)
27 Oliu sipna purumulu kene popuremi topa mulupili kóru tale omba purum ena kanumanga pali popuremale-ni mindi oliu topa memba purum kene sipele yi te-ni kongun naa tirim-na ‘Numú-Kusa Eria’ niring akuna popuremale-ni mindi topa memba purum. Aku-sipu purumulu kene walse ipulele ai-burum sipele meku puring yima-ni piliiku kene, ‘Ekupu nondupa kolea tenga pumulú okumulu lam.’ niku piliiring. 28 Aku-siku niku piliiku kene, manda munjuli kále toku nona mania munduku kanuring kene teti-siks mita pirim kanuring. Laye-kolte purumulu kene alsuku manda munjuli kále toku munduku kanuring kene tuwendi sepen mita pirim kanuring. 29 Akili kanuku kene, ‘Oliu ku tenga sipele-ni memba pumba kene oliu tombanje.’ niku mini-wale munduku kene, ‘Sipele we naa pupili.’ niku méle buni tili angere ka te-ni moku toku sip bulkundu toku nona mania mundukuliinga, ‘Sumbulsuli oliu sipna naa tupili, kolea wela tangupili.’ niring.
30 Sip kongun tili yima-ni ‘Oliu naa tupili, sipele mundupu kelepu pamili.’ niku sip kelú membu purumulu akili liiku no-numúna toku nona mania munduring. Enini yambumandu niku mele: “Sipele naa pupaliinga we lipili méle buni tili mare sipeliinga kumbikundu moku topu, topu nona mania mundamili.” niku aku-siku tiring akiliinga-pe gólu toku eni-enini kiyang niku takara toku pungíndu aku-siku tiring. 31 Kanu-kene Poll-ni ami-yima nukurum yili kene ami-yima kene eninindu nimba mele: “Sip kongun tili yima wasie sipna we naa mulúmulu lem enini kene sipna molemele yambuma pali kulungí lem.” nirim. 32 Aku-sipa nirim kene piliikuliinga ami-yima-ni sip kelále moku turing kama kuru-lu-ni kari leku toku nona mania munduring.
33 Kolea nondupa tangumba muni lirim kene Poll-ni ‘Enini langi nangi.’ nimba yambu kanumandu pali tondulu mundupaliinga nimba mele: “Kóru tale eni langi te mimi-siku naa noku mini-wale mindi munduku we muluring. 34 Akili kapula naa tekemaliinga na-ni eni tondulu mundupu kene niker: “Eni langi noku tondulu munduku molai.” nimbu niker. Eni te aima naa kulungí. Sipele tomba kene eninga kimbu ki pengí-di mélema kepe ulu te aima naa temba.” nirim. 35 Aku-sipa nimbaliinga, ⸤‘Enini mini-wale naa munduku, numanu waengu nipili keri-langi nangi.’ nimba kene⸥ kanuku molangi yunu bret te liipa puka topa Pulu Yili-ndu “Angke” nimbaliinga nurum. 36 Aku-sipa tirim kene yambuma-ni kanuku kene enini numanu waengu nipili keri-langi liiku nuring. 37 (Oliu sipna mulurumulu mele yambu andret-tale paon-yupuku pe ten-siks.) 38 Enini langi nuring olu tirim kene rais-wit wale we lirim-ma ‘Sipele buni naa tipili.’ niku nona toku munduku kiliring.
39 Kolea tangurum kene enini kolea te kanuring akiliinga-pe kanuku bi naa siring. Enini no-kélale kanukuliinga sipele kapula pupa lemba kolea te kanuring. Kanukuliinga ‘Sipele akuna kapula pupa lembanje.’ niku piliiku kene, 40 yi mare-ni ‘Sipele naa pupa we lipili.’ niku méle buni tílima moku toku toku nona mania munduring méle kanuma ka kari leku mélema toku nona lipili munduku kelku, mare-ni sipeliinga mulkapiye-kále liiku toku monjuku ‘Sipele kongun tepu numú-kéluna membu pumulú.’ niring. Mare-ni ‘Popuremale-ni sipele numú-kéluna memba pupili.’ niku sip kumbina múlu-sell te ola angnjiring kene oliu no-kéluna pumulú purumulu. 41 Akiliinga-pe meku puring kene ma te no-numúna sukundu lirim akuna sipele pupa topa gi sirim. Sip kumbikundu mana topa gi sipaliinga wendu pumba piliipa sundurum kilia no topa omba sip bulkundu topa bulsurum.
42 Sipele ui elki naa tupili ami-yima-ni niku mele: “Ka-yambuma no leku takara toku pungéliinga topu konjamili.” niring 43 akiliinga-pe eninga yi-auliele ‘Poll naa tangi.’ nimba piliipaliinga nimba mele: “Mólu, ka-yambuma naa tai. No lelemele yambuma-ni ui sipele munduku kelku no leku no-kéluna pai. 44 We mulungí yambuma unji-pllang sipna bulsumbama liiku ambolku no leku no-kéluna pai.” nirim. Aku-siku teku kene yambuma pali no-kéluna wendu puring. Te no aima naa wanguring.