4
4:1-16 Oliu Krais-nga Yambuma Molupu Kene Yu-Kene Yambu-Kangi Tiluele Molemulu Ung Te
Akiliinga, na Auliele-nga kongun tirindeliinga ka-lkuna pepu moliu yili, na-ni tondulu mundupu eni ung-mani sipu kene nimbu mele: Pulu Yili-ni enindu ‘Eni nanga yambuma molku nanga kongunale tenjangi wangi.’ nimba makó turum kilia oku yunga yambuma muluring mele molemeláliinga yu-ni kanupa kaí piliilimú uluma teku molai.
Taki-taki ‘Nanga bili ola naa pípili.’ niku molku,
yambuma-kene kara naa puku andiki teku táka-niku molku,
yambuma-ni eni yandu teku kis-singí kene anju eni numanu monjuku pundu naa toku we kelku numanu pulele liiku naa mundai.
‘Oliu Krais-nga yambu-talape tiluele molemulu yambuma numanu tiluna pupili táka-nimbu molamili.’ niku ‘Numanu tiluna pupili.’ nilimú Minéle-ni eni ‘Ambulupili.’ niku molai.
‘⸤Pulu Yili-ni⸥ oliundu ‘Yunga yambuma molangi wai.’ nirimaliinga ⸤kolea-kaína pupu molomulú⸥.’ nimbu numanu sipu nokupu molemulu ulu tiluele mindi, aku-sipako oliu yambu kangi tiluele mele molemulu; Mini Kake Tiliele oliunga numanumanga molemále tilueleko; oliunga Auliele tilueleko; tondulu mundupa piliili ulele tilueleko; no liili ulu-pulele tilueleko; oliunga pali Lapa Pulu Yili tilueleko.
Yu oliu Krais-nga yambumanga pali olandupa molemú;
yu oliu molemulumanga pali suku-singina molemú;
yu oliunga pali numanumanga molemú.
Pulu Yili-nga we kondu kululieliinga Krais-ni oliu tepu molomulú tonduluma moke tepa oliu tilu-tilu nimba we sirim. Pulu Yili-nga bukna aku-sipa nimba molemú kanili. Yu-ni nimba mele:
“Yu aima mulúna olandu pumba pupa kene
yunga ele-túma topa mundupa
yambu pulele ka sipa memba pupa kene
ya mana yunga yambuma
mélema we sirim.” Konana 68:18
nirim. Yu ‘olandu purum’ nirim akili olandu purumeliinga liipa ora sirimuye? Mólu. Ui yu aima mana-mandu purumeliinga liipa ora sirim. 10 Yi mulúna aima olandu purum yi kanili ui mana-mandu purum yili. ‘Mulú ma koleamanga pali molambu.’ nimba aku tirim.
11 Yi kanili-ni mindi ⸤mana-⸥yambuma tonduluma moke tepa we sirim.
Yambu mare “Nanga kongunale tenji-pai.” nimba liipa mundumbandu enini kongun akili tingí tondulale sipa,
mare makó topa yu-ni “Ninjai!” nimba ung nimba simbama piliiku yambuma niku singí tondulale sipa,
mare makó topa temani-kaiéle toku silsiliiku andungí tondulale sipa,
mare Krais-nga yambu-talapemanga tápu-yima molku ⸤Pulu Yili-ni kanupa kaí piliimba mele⸥ ung-bo tunjingíma makó topa aku tingí tondulale sirim.
12 Krais-ni ‘Nanga yambu-talapele nanga kangiele tondulu pupa molupa kunjupili akiliinga Pulu Yili-nga yambuma pali Krais-nga kendemande-kongunale teku molangi.’ nimba aku-sipa tonduluma yunga yambuma moke tepa we sirim. 13 Oliu ⸤yunga yambuma⸥ ‘ ‘Sika’ nimbu tondulu mundupu piliilimuláliinga numanu tiluna pupili molupu, Pulu Yili-nga Málale-ni numanale-ni piliipa molemú mele oliu pali tilu-sipu piliipu kongnjupu, numanu-bo tondulu pupa pípili mololsiliipu pupu, kamu Krais molemú mele oliu numanu-bo pípili molamili.’ nimba aku tirim.
14 Aku-sipu tepu molomulú kene kangambula kelúma numanu naa pípili molemele mele naa molomulú. No-numúna popuremi topa nona anduli sip mare we topa memba andolemú mele yi mare gólu toku kundi tolemele yima oku ung-bo tonjuku eni “I-siku teai. I-siku naa teai.” niku mani silimele kene we piliiku numanuma alowa-malowa teku lumbili pulimelé mele oliu aku-sipu naa temulú. 15 ⸤Gólu tuli yima-ni ningí mele kum tenjipu naa piliipu kene⸥ Krais-nga kangiele molemulu yambuma ‘Oliu nokupa oliunga pengale molemú yi-nuim Kraisele molemú mele molamili.’ nimbu anju-yandu numanu monjupu ung-sikama mendepolu nimbu molamili. 16 Yu kimbu ki kangi mélemanga pali nokulemú pengale. Yu-ni ombele pulkanu mélema pali ‘tondulu pupili.’ nimba tondulu mundunjulimú. Akiliinga, kangieliinga mélema pali anju-yandu numanu monjupa liipa tapunjilimú kene kangiele olandupa-olandupa tondulu pupa aima auli-tepa pelemú.
4:17—5:21 Poll-ni ‘Ui Súmbulu Túlina Anduringele Kamu Munduku Kelku Pa Tilieliinga Kangambulama Molangi.’ Nirim Ung Te
 
4:17-32 Krais-nga Yambuma Ui-Uluma Munduku Kelku Ulu-Pulu Konama Teku Mulungí Ung Te
17 Akiliinga, Auliele-ni na ⸤Poll⸥ ‘Eni nokambu.’ nimba na namba sirimeliinga na-ni eni tondulu mundupu ung te i-sipu nimbu siker: Krais-nga yambu-talapena ulsukundu molemele yambuma-ni teku molemele mele aima naa teai. Yambu kanuma ⸤‘Pulu Yili-nga ungma naa piliimulú.’ nilimeláliinga⸥ eninga numanuma mimi-sipa naa pelemú-na kelep mele tolemele. 18 Yambu kanuma enini uluma pali naa piliiku eninga numanuma pipi silimeláliinga Pulu Yili molupa telemú mele naa piliiku, eninga piliipa kungnjúlima súmbulu tolemú akiliinga enini Pulu Yili-nga kona molupa kunjulieliinga ulsukundu molemele. 19 Ulu telemelema piliiku apuruku pipili kulungí ulu-pulele ⸤mania purum⸥ enini-kene naa pelemáliinga enini ulu-kismanga sukundu walu-siku sumbi-siku puku, yambuma kanuku kene pipili kolemele ulu kalaru mulúlima numanu kimbu-siku teku molemele. 20-21 ⸤Yambu kanuma sika aku telemele⸥ akiliinga-pe ‘Krais-nga ungele mani sipu “Teai.” nirimulu mele eni Epesas-yambuma piliiring ungma lupa, ⸤yambu kanuma-ni telemele mele lupa⸥.’ aku-sipu nimbu piliiker. ‘Eni Krais-nga ungele piliiku liiku yu-kene tapú-toku muluring kene Yesos molemú mele kepe yu-kene ung-sikale pelemú mele kepe mani sirimulu piliiring.’ nimbu piliiker. ⸤Ulsu molemele yambuma telemele mele mani naa sirimulu.⸥ 22  Eni tingí mele nimbu mani sirimulale i-sipa mele: “Eni ui muluring kene eninga ui-we-numanuma-ni ulu-pulu-kísima waka kolku teku kis-siku muluring numanu kanuma munduku kelai. Aku tiring uluma-ni ya ma-koleana molku kis-silkimela; kolku kene kolea kísina puku mindili noku molku kis-siku mindi pulkemelako. 23 Ui-we-numanu kanuma munduku kelku eni numanu konama pípili molai. 24 ‘Pulu Yili numanu pelemú mele oliu numanu kona aku-sipa pípili.’ niku kene Pulu Yili-ni ulu-pulu kaí sumbi-nílima tepa aima kake tipili molemú mele aku-siku molai.” nimbu ung-mani aku-sipu sirimulu.
25 Akiliinga, ⸤ui-we-numanuma munduku kelku numanu konama liiku panjiku kene⸥ eni ung gólu tuli ulu-pulele munduku kelku, kangi tilueliinga kimbu ki mélema angiliimú mele aku-sipu oliu Krais-nga yambuma pali numanu tiluele pípili molemulu akiliinga oliunga pulu lelemú yambumandu ung-sikama mindi niku molai.
26-27 Eni arerembi molumba kene ‘Ulu-pulu-kis te naa teamili.’ niku, piliiku kongnjuku molai. ⸤Kurumanga nuim⸥ depollale kolea kólu naa sai. Eni arerembi kolku molangi ena pumu lem eni ‘depollale-ni kamu kundi tupili.’ niku aku tingí. Akili kapula naa temba.
28 Mélema wa nolemele yambuma-ni ulu akili munduku kelku ekupu wa naa noku, kongun teangi. Eninga kima-ni kongun teku kene, ‘Yambu mare méle mólu tombama liipu tapunjupu mélema samili.’ niku kene wa nuli yambu kanuma-ni eninga kima-ni kongun kaíma teangi.
29 Eninga kerimanga ‘Ung kis te wendu naa upili.’ niai. Krais-nga yambu numanu toembu naa túlima kene molku kis-singíma kene kanuma tondulu simba ungma mindi niai. Ung mare yambu kanuma piliingí kene enini liipa tapunjumba ungma mindi niai. 30 ‘Mini Kake Tiliele-ni eni yambuma ulu-pulu-kísimani kundi tolemú kolealiinga penga kamu wendu puku, ulu-pulu-kis te naa pelemú, kapula mulungí koleana wangi akiliinga eni isili-ui nokupa mulupili.’ nimba Pulu Yili-ni Minéle sirim Mini akili-ni kanupa kis piliipa numanu waengu naa simba uluma naa teai.
31 Yambu lupama kene numanu kis panjiku teku kis-siku, ung-mura siku arerembi kolku, ele teku ung-bulkundu ninjiku, ulu telemele akumanga ulu-puluma toku mania mundai. 32 Eni eni-enini anju-yandu kondu kolku teku konjuku, Krais-ni eninga nimba tinjirimeliinga Pulu Yili-ni eninga ulu-pulu-kísima ‘Mania pupili.’ nimba we kanupa konde tinjirim mele aku-siku yambuma-ni eni teku kis-singí uluma ‘Mania pupili.’ niku we kanuku konde tenjai.