4
4:1-43 Yesos Sameria-Ambu Te-Kene Ung Niringli Temanele
Perisi-yima-ni ung te piliiring mele i-sipa: “Yesos molemúna yambu pulele ‘No liinjipili.’ niku pulimelé, Jon molemúna yambu koltale mele ‘No liinjipili.’ niku pulimelé.” niring ungele piliiring. (Akiliinga-pe Yesos yu lumbili puring yambuma yu-ni no naa liinjirim, yu lumbili anduli yima-ni yambuma no liinjiring.) ⸤Yesos-ni yambu no liinjirim⸥ temani akili Perisi-yima-ni piliiring mele piliipaliinga Auliele-ni ena kaniliinga kolea Judia distrik mundupa kelepa kolea Gallalli distrik-ndu kelepa pumba purum.
Yu Gallalli purum kupulanum akili kolea Sameria ai-suku-singina lepa purum. Kupulanumele aku-sipa lirim-na yu kolea Sameria taon tenga urum, taon akiliinga bili Saika. Taon akili Juda-yambumanga anda-kolepa Jekop-ni yunga málu Josep sirim ma akuna nondupa lirim. Jekop-ni ‘No mulupili.’ nimba no ukupa munjurum monglu akili ma kaniliinga mulurum. Yesos kupulanum suluna urumeliinga enembu turum-na no akiliinga kéluna omba mania molupa múlu liirim. Ena ai-tangili mele tirim kene akuna omba mulurum.
7-8 (Yesos no-kéluna mulupili yu lumbili anduli yi wasie uringma keri-langi taropu toku liingíndu Saika taon-na puring.) Penga Sameria-ambu te no kolumbandu no-monglu akuna urum kene Yesos-ni yundu nimba mele: “No te nambu kolkunu si.” nirim.
Sameria-ambale-ni yundu nimba mele: “Nu Juda-yili. Na Sameria-ambale. Pe nambimuna nandu “No kolkunu si.” nikinuye?” nirim. (Aku-sipa nirim akiliinga ung-pulele i-sipa mele: Juda-yambuma-ni Sameria-yambuma numanu kis panjiku keri-langi tiluele moke teku naa noku, enini-kene tiluna tapú-toku naa anduringeliinga aku-sipa nirim kanili.)
10 Yesos-ni pundu topa kene ambalendu nimba mele: “Pulu Yili-ni méle we silimú mélale piliikunu, yi “No kolkunu si.” nikem yi ili kanukunu bi silkenanje yundu “No si.” nilkena kene yu-ni kona molupa mindi puli nole nu silka.” nirim.
11 Ambale-ni pundu topa nimba mele: “Auliele, nu no kuluni mingi te naa míneliinga, no-monglale aima mandupa lelemú. Pe no kona molupa mindi puli no nikinu ili nu tena kolkunu kene siniye? 12 Oliunga anda-kolepa yi Jekop-ni no-monglu ili sirim yi kanili, yu kene yunga kangambulama kene kungma kene no ili nuring, ‘yi kanili mandupa nu olandupa.’ niku nikinuye?” nirim.
13 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “No-monglu ilinga no nungí yambuma alsupa no waka lemba, 14 akiliinga-pe na-ni no simbu nungí yambuma penga enini no aima waka naa lemba. Na-ni aima sika niker: “Na-ni no simbu akili nungí yambumanga numanuna no pikipa mindi molupa, kona molku mindi pungí ulu-pulele simba.” niker.” nirim.
15 ⸤Yesos-ni ung-eku turum mele naa piliipaliinga,⸥ ambale-ni yundu nimba mele: “Auliele, na no alsupa waka naa lipili, ya alsupu taki-taki ombu no naa kolambu akiliinga nu-ni no nikinele nambu si.” nirim.
16 Yesos-ni ambalendu nimba mele: “Nunga yili kene wasie kelkulu wangli, pukunu walsi-pui.” nirim.
17 Ambale-ni pundu topa nimba mele: “Nanga yi te naa molemú.” nirim.
Yesos-ni yundu nimba mele: “ “Nunga yi te naa molemú.” nikinele sika nikinu. 18 Ui nu yi angere te-guli purunu. Pe ekupu nu yi te wasie pelembelale nunga emena mólu. Nu-ni ekupu ung nikinele sika nikinu.” nirim.
19 Ambale-ni yundu nimba mele: “Auliele, na piliiker nu Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba silimúma piliikunu yambuma niku sillu yi te lam. 20 Oliunga anda-kolepalima-ni ma-pangi ilinga Pulu Yili popu toku kape niring akiliinga-pe eni Juda-yambuma-ni niku mele: “Pulu Yili popu toku kape ningí koleale aima Jerusallem mindi.” nilimele.” nirim.
21 Yesos-ni tondulu mundupa nimba mele: “Ambale, na-ni ya nikerele nu piliikunu liani. Ena te wendu ombá ena kaniliinga ma-pangi ilinga kepe Jerusallem kepe yambuma-ni Lapale popu toku kape naa ningí.” ⸤nirim. Ung akiliinga pulele i-sipa mele: “Koleamanga pali Pulu Yili popu toku kape ningí.” nimba nirim kanili.⸥ 22 “Eni Sameria-yambuma popu toku kape nilimele yili piliiku sunduku we nilimele. Oliu Juda-yambuma-ni popu topu kape nilimulu yili molemú mele piliipu kongnjulimulu. Nambimuna, mana-yambuma Pulu Yili-ni tepa liipa, mindili nolkemela kupulanum-na wendu liipa, yu-kene wasie molku kunjingí kupulanum-na liipa monjulemú ulu-pulele Juda-yambuma-kene wendu ombá, enini koleamanga pali yambuma liiku ora singéliinga aku-sipa. 23 Akiliinga-pe Pulu Yili sika popu toku kape ningí yambuma-ni Tatanga ungele ‘Sika ungele.’ niku piliiku yunga Minéle-ni tondulu silimáliinga Pulu Yili popu toku kape ningí ena wendu ombále kórunga wendu um. Pulu Yili aku-siku popu toku kape ningí yambuma Tata-ni korolemáliinga, ena kanili wendu um. 24 Pulu Yili yu minéle, akiliinga yu popu toku kape ningí yambuma-ni yunga Minéle-ni tondulu silimáliinga ‘Yunga ungele sika ungele.’ niku sumbi-siku aku tingí.” nirim.
25 Ambale-ni nimba mele: “Yi-nuim Mesayale ombá. Yu omba kene ungmanga puluma pali oliu mimi-sipa nimba simba mele na piliipu moliu.” nirim. (Ipuru-ungna ‘Mesayale’ niring, Grik-ungna ‘Kraisele’ niring ung akuselenga pulele tilu-sipa. Ungselenga pulele i-sipa mele: Pulu Yili-ni “Oliu nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” nimba makó turum yi-nuim kanili.)
26 Kanu-kene Yesos-ni tondulu mundupa nimba mele: “Nu “Yi-nuim Mesayale ombá.” nikinu akili na. Na nu-kene ung nimbu molkumbulu yi akili nu-ni “Yi-nuim Mesayale” nikinu yi akili yi tiluele.” nirim.
27 Yu aku nimba mulupili yu lumbili anduli yima kelku yandu oku kene, yu ambu te kene ung niku muluringli kanukuliinga mini-wale munduku numanu pulele liiku munduring. Akiliinga-pe eninga yi te-ni “Nu nambulka méle te liini tekenuye?”, mola “Yu-kene wasie nambimuna ung niku molembeleye?” niku te-ni kepe naa walsiring.
28 Kanu-kene ambu kanili yunga no-mingele mundupa kelepa yu alsupa taon akuna yandu pupa yambumandu nimba mele: 29 “Na ulu tirinduma pali yi te-ni na nimba símu yili eni oku kanai! Pulu Yili-ni ‘Oliu nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nirim yi-nuim Kraisele yununje.” nirim. 30 Aku nirim-na piliikuliinga yambuma taonale munduku kelku Yesos mulurumna ungí uring.
31 Aku teku molangi Yesos lumbili anduli yima-ni yu aima karaye teku kene niku mele: “Rapai, langi te nui.” niring.
32 Akiliinga-pe yu-ni eninindu nimba mele: “Na langi nombále lelemú, akiliinga-pe akili eni naa piliiku naa kanolemele.” nirim.
33 Aku nirim piliiku kene yu lumbili andúlima-ni anju-yandu tombulku kene niku mele: “Yambu te-ni langi ui memba omba simunje?” niring.
34 Yesos-ni nimba mele: “Nanga langiele i-sipa mele: Na ‘kongun teani pui.’ nimba liipa mundurum yili-ni numanu silimú uluma tepu, yunga kongunale tepu pora simbu. Akili nanga langiele. 35 Eni “Kaliimbu angere omba pumba kene rais-wit tepa tomba kene lkepu nosimulú.” nilimele kanili. Akiliinga-pe na-ni enindu nimbu mele: “Puniema kanai! Langi pali kórunga tepa tum.” niker. 36 Langi lkenjilimú yili langi lkenjilimáliinga méle kaluli kórunga liipa, ‘Lepa mindi pupili.’ nimba langima lkenjepa molemú. Aku tenjilimáliinga punie tepa langi panjurum yili kene langi lkenjilimú yili kene wasie-nele numanu singlí. 37 Akiliinga ung te pelemále sika. ‘Yi te-ni langi-bo talonjilimú. Te-ni langi lkenjilimú.’ nilimele ungele sika. 38 Langi eni bo naa taluringima na-ni “Eni lke-pai.” nimbu liipu mundurundu. Yambu lupama-ni punie mindili siku tiring, akiliinga-pe yambu kanuma-ni kongun tiring langima eni lkelemele.” nirim.
39 Ambale-ni “Na ulu tirinduma pali yu-ni na nimba símu.” nirimeliinga piliiku kene ⸤Saika⸥ taon kanuna muluring Sameria-yambu pulele ‘Yu sika ⸤Pulu Yili-ni ‘Eni nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.’ nimba ui makó turum⸥ yi-nuim Kraisele.’ niku tondulu munduku piliiring. 40 Akiliinga, Sameria-yambuma yu mulurumna oku, “Nu aima ya wasie molamili.” niring, kanu-kene ena tale yu enini-kene mulurum. 41 Kanu-kene yambu pulele wasie yu-yunu ung nirimele piliiku kene ‘Yu sika ⸤yi-nuim Kraisele omba molemú. Yu-ni sika nikem.⸥’ niku tondulu munduku piliiringko.
42 Enini ambalendu niku mele: “Nu-ni ui ung nínele piliipu ‘Yu sika yi-nuim Kraisele.’ nimbu tondulu mundupu pilíímulu akiliinga-pe ekupu oliu-oliuliu yunga ungele piliipuliinga ‘Sika yi ili oliu mana-yambuma Tepa Liipa, Mindili Nolkumula Kupulanum-na Wendu Liilimú Yili molemú.’ nimbu tondulu mundupu piliikumulu.” niring.
4:43-45 Yesos Kolea Gallalli Distrik Kelepa Pupa Kene, 4:46-54 Yi Nuim Kingeliinga Kongun Tinjili Yi-Auli Tenga Málale Tepa Kona Liirim Temanele
43 Sameria-yambuma kene ena tale molupa kene Yesos enini mundupa kelepa kolea Gallalli distrik pumba purum. 44 (Gallalli akili Yesos yunga pulu-koleale. Ui walse Yesos yu-ni nimba mele: “Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba silimúma piliipa yambuma nimba silimú yi te-ni yunga pulu-kolealiinga yambuma ung nimba silimú kene piliikuliinga, enini ‘Yu oliunga we-yi te. Yu bi mululi yi te mólu.’ niku yu nilimú ungma naa piliiku liilimele.” nirim kanili.) ⸤‘Kolea wemanga yambuma yi kaniliinga ungele piliiku liilimele akiliinga-pe yunga pulu lelemú yambuma-ni naa piliiku liilimele.’ nimba nirim.⸥ 45 Yu Gallalli suku purum kene Gallalli-yambuma yu urum kanuku kene “Papu okonu.” niku numanu siring. Ui Pulu Yili-ni Juda-yambumanga anda-kolepalima Naa Topa Ola We Omba Purum mele piliiring enama wendu urum kene enini Jerusallem puku molangi yu-ni akuna ulu mare tirim kanuringeliinga enini aku-siku tiring.
 
46 Yesos kolea Gallalli distrik pupa kene alsupa kolea-kelú Kena taon-na sukundu urum. Taon kanuna ui yu-ni bo-no kuluringima no-waen tepa au talunjurum. Kolea-kelú Kapeniam taon yi nuim kingeliinga kongun tinjili yi-auli te kolea-kelú Kena kanuna mulurum, akiliinga málale kuru auli te turum. 47 Yesos kolea Judia distrik mundupa kelepa kolea Gallalli distrik sukundu urumele piliipaliinga, yi kanili Yesos mulurumna pupa kene, yundu mawa tepa nimba mele: “Nanga kangale nondupa kolumba tekemeliinga mandu okunu yu tekunu kona lii.” nirim.
48 Aku nirim-na piliipa kene Yesos-ni yundu nimba mele: “ ‘Na sika ⸤Pulu Yili-kene molupa mana-mania urum⸥.’ niku we naa piliingí lem. Pulu Yili-ni ulu-tonduluma telemú mele ‘Yu-ni aku-sipa mele temba kene kanupuliinga ‘Yu sika ⸤Pulu Yili-kene molupa mana-mania urum⸥.’ nimbu tondulu mundupu piliimulú.’ niku nandu taki-taki “Ulu-tonduluma okunu ti.” niku mawa telemele.” nirim.
49 Kingeliinga kongun tinjili yi-auliele-ni yundu nimba mele: “Auliele, nanga kangale ui kulu naa kulupili nu wela mandu ui.” nirim.
50 Yesos-ni yundu nimba mele: “Marena kona pulimáliinga pui.” nirim.
Yili-ni Yesos-ni nirim mele piliipa kene ‘Sika nikem.’ nimba tondulu mundupa piliipa yu purum.
51 Mandu pumba purum kene yunga kendemande-yima kupulanum-na oku yu mandu urum kanuku liiku kene enini yundu niku mele: “Marena kona pumu.” niring.
52 Kanu-kene yu-ni eninindu nimba mele: “Ena-mong nambulkana kuru topa kilímuye?” nimba walsipa piliirim. Enini yundu niku mele: “Bonongu ai-tangili wan-killok mele kangi nomba kilímu.” niring.
53 Lapale-ni piliipa kene Yesos-ni “Marena kona pumu.” nirim ena-mong kaniliinga ‘Kangi nomba kilímu lam.’ nimba piliipaliinga, yu kene yunga lkuna piring yambuma kene enini ‘Yesos yu sika ⸤Pulu Yili-kene wasie molupa mana-mania urum⸥.’ niku tondulu munduku piliiring.
54 Kolea Judia distrik mundupa kelepa kolea Gallalli distrik omba molupa kene Yesos-ni kangale tepa kona liirim ulu kanili kolea akuna yu mulurum mele liipa ora sirim ulu-tondulu tale-sipale tirim. Te ui walse kolea akuna bo-no kuluringima no-waen tepa au talunjurum kanili.
Kolomong-Auli 5-10 Yesos-ni Yunga Kongunale Andupa Tepa, Juda-Yambuma Kóru Molku Pulu Yili-Kene Ulu Mare Tiring Ena Auli Marenga Yambuma Ung-Bo Tonjupa Mani Sirim Mele Temani Mare