MAK
Temani Kaiéle MAK-ni Turum Bukele
Buk Ilinga Ung-Pulu Mare
Ung-pulu mare ilinga yakundu buk-gomú 1 molemú.
Buk ili turum yilinga bili bukna sukundu naa molemú, akiliinga-pe ‘Mak-ni turumunje.’ niku piliilimili. ‘Mak-ni sika buk turum lem Mak 14:51-52 yi-kumunjupu te-ni ulu te tirim akili Mak yununje.’ niku piliilimili. ‘Bili nimba para naa sirimeliinga yu-yunu lem.’ niku piliilimili. Yunga bi ‘Jon-Mak’ niku liringko (Liipa Mundurum Yima 12:12). Mak kolea-auli Rom purum, Pita wasie muluringli ung tale molemú (Timoti Aelepale 4:11, Pita Kumbi-Lapale 5:13. Pita Kumbi-Lapale akuna Pita-ni “Bapillon” nirim akili “Rom” nimbálendu nirim). Pita-ni Yesos-nga temanele topa sirim ung mare Liipa Mundurum Yima 10:37-42, 2:14-41, 3:12-26, 4:8-12, 5:29-32 molemú.
Wale pulele, wale paon tale akili mele, “Yesos-ni ung-bo tonjupa mani sirim” mola Yesos bi lembandu “Ung-Bo Tunjuli Yili”, aku-sipa ungma bukna turum molemú. Yesos unji-perana kulurumeliinga ung pulele mele bukna molemú (12:12, 14:1-2, 15:10 molupa, 8:31, 9:31, 10:33). Yesos-ni yu mulurum mele “Niku para naa sai.” nirim akili mele 1:34,44, 3:11, 5:43, 7:36-37, 8:26,30, 9:9 molemú. Yesos mana-yi te mulurum (3:5, 6:6,31,34, 7:34, 8:12,33, 10:14, 11:12), akiliinga-pe Pulu Yili-nga Málale mulurumko (1:1,11, 3:11, 5:7, 9:7, 12:1-11, 13:32, 15:39).
Temanele tombandu Mak-ni ui No-Liinjili Jon-ni tirim temanele topa, Jon-ni Yesos no liinjirim kene kurumanga nuim Seten-ni Yesos kundi turum mele temanele gar-sipa turum. Penga yambuma buni pulele miringeliinga kanupa kene Yesos enini kondu kulurum mele bukna molupa, Yesos-ni yambuma ung-bo tonjupa mani sirim mele temani mare molemú. Yesos-ni ulu tirimeliinga ung-pulele yunga lumbili anduli yima-ni naa piliiring akiliinga-pe wale marenga wallú-wallú teku ung-pulumanga mare piliiku Yesos sika mulurum mele piliiring.
Yi pulele Yesos-kene ele-tu molku, bunima siring mele temani mare molupa, yu turing kulurum mele temani mare molemú. Akiliinga-pe kulurum kene temanele pora naa nirim. Yesos alsupa lomburupa ola mulurum mele temani mare bukna kamu molemúko.
Ya ung-pulele pora nikem.
1:1—3:6 Pulu Yili Yi Nuim Kingele Molupa Yambuma Nokulemú Nokumba Mele Nimbandu Yesos Urum Temanele
1
Yesos, Pulu Yili-ni “Oliu nokupa konjumba yi te liipu mundumbu.” ui nimba makó turum yi-nuim Kraisele, Pulu Yili-nga Málale, yunga temani-kaiéle pulu munjurum mele ⸤ya ilinga tombu tokur⸥.
1:2-8 No-Liinjili Jon-ni Numanu Topele Turing Yambuma No Liinjirim Temanele
⸤Yesos, Pulu Yili-ni makó turum yi-nuim Kraisele-nga temani-kaí ili wendu ombándu yi te ui omba temba mele⸥ Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi Asaya-ni Pulu Yili-nga ung te nimba bukna turum akuna molemú mele i-sipa:
‘⸤Pulu Yili-ni nimba mele:⸥ “⸤Pília.⸥
Na-ni ‘ ‘Nanga ung “Ninjui!” nimbu,
nimbu simbu ungma piliipa
yandu nimba sipili.’ nimbu liipu mundumbu yili-ni
nunga kupulanumele akisinjipili.’ nimbu
yu “Kumbi-leku pui.” niker.’ Mallakai 3:1
‘Kolea-wakana
⸤kumbi-lepa pumba⸥ yi tenga kerina
ung te nimba mele:
“Auliele ombá kupulanumele teku mimi tenjai.
Yu ombá kupulanum kelúma teku sumbi sai.” nimbá.”
nikem.’ Asaya 40:3
nimba ⸤Asaya-ni No-Liinjili Jon-ni aima penga temba mele ui aku-sipa nimba sipa bukna turum molemú.⸥
4-5 Akiliinga, ⸤temani-kaiéle pulu monjumbandu No-Liinjili⸥ Jon kolea-wakana tenga-lupa wendu omba ⸤aku-sipa⸥ ung mare yambuma nimba sipa mulurum. Kolea Judia distrik yambuma pali kene kolea Judia-nga kolea-auli Jerusallem yambuma pali kene enini yu mulurumna puku yunga ungele piliingí puring. Yu-ni ung te eninindu nimba sipa kene nimba mele: “Eni ulu-pulu-kis telemelema kanuku kis piliiku numanu topele toku kene ‘Pulu Yili-ni oliunga ulu-pulu-kisma ‘We mania pupili.’ nimba kanupa konde tinjipili.’ niku ‘No liamili.’ niku wai.” nirim. Aku-sipa nirim kene eninga ulu-pulu-kis tiringma niku para siring kene yu-ni enini no-Jodan nona sukundu no liinjirim.
Jon kung-kemelenga dili-ni tili wale-pakuli te pakupa, kung kiluele-ni tili kamirika te topa kene, kuli-kumba kene pillím-nóma kene ⸤langi⸥ akusele mindi nomba mulurum.
7-8 Yu-ni yambuma ung nimba sirim mele i-sipa: “Na-ni sika eni no liinjiliu akiliinga-pe yi te aelepa ombále-ni ⸤Pulu Yili-nga⸥ Mini Kake Tiliele eni liinjimba ⸤liingí⸥. Na-kene aelepa ombá yi ili yunga tondulale aima olandupa, nanga tondulale aima mania-kilia. Na yu-kene kapula mólu. Yambu aulimanga kongun kis tinjili kendemande-yambuma-ni sika eninga yambu aulimanga kongun kísma tinjingíndu mania molku eninga yambu aulimanga kimbu-suma ka silke tonjilimelaliinga-pe na yi aima kisele moliáliinga ombá niker yi kanili yunga kimbu-su ka silke tunjuli kongun kanili aima ola-kilia mele, na-ni kapula naa tenjilka. ⸤Na yi aima kisele, yu yi aima auliele.⸥” nirim.
1:9-11 Jon-ni Yesos No Liinjirim Temanele
⸤Jon yambuma no liinjipa mulurum⸥ ena kaniliinga Yesos kolea Gallalli distrik Nasaret taon mundupa kelepa ⸤Jon mulurumna⸥ urum kene Jon-ni yu no Jodan nona sukundu no liinjirim. 10 ⸤Yesos no liipa pora sipa kene⸥ nona wendu ombá urum kene enaliinga muléle takape nimba anju-yandu purum kanurum kene, Pulu Yili-nga Minéle, kera-waembonu mele, mania omba Yesos mulurumna pupa ⸤kangina⸥ ola mulurum kanurumko. 11 Kanu-kene mulúna ola ung te wendu omba kene nimba mele: “Nu nanga numanu monjuliu kangale. Nu-kene numanu siliu.” nirim.
1:12-13 Kurumanga Nuim Seten-ni Yesos Kundi Turum Temanele
12 ⸤Yesos no liirim kene Pulu Yili-nga Minéle yu-kene omba molupa kene⸥ sumbi-sipa Minéle-ni Yesos kolea-wakana liipa mundurum. 13 Akuna purum kene, kaliimbu te kóru tale Yesos kolea-waka akuna takara-mélema kene mulupili ⸤kurumanga nuim⸥ Seten omba yu kundi turum. Kanu-kene ⸤mulú-koleana⸥ angkellama oku Yesos nukuring.
1:14-15 Yesos-ni Kolea Gallalli Distrik Yunga Kongunale Pulu Monjupa Tirim Temanele
14 Kanu-kene ⸤No-Liinjili⸥ Jon ka siku ka-lkuna panjiringele piliipa kene Yesos kelepa kolea Gallalli distrik omba Pulu Yili-nga temani-kaiéle topa silsiliipa andurum. 15 ⸤Topa silsiliipa andupa kene⸥ nimba mele: “Ekupu enale kamu wendu okum, Pulu Yili yi nuim kingele molupa nokumba enale nondupa wendu okumaliinga ulu-pulu-kis telemelema munduku kelku numanu topele toku, ‘Temani-kaiéle sika-ungele.’ niku tondulu munduku piliai.” nirim.
1:16-20 Yesos-ni Yi Angerendu “Na Lumbili Wai.” Nirim Temanele
16 ⸤Aku-sipa nilsiliipa andupa⸥ numú Gallalli kéluna andupa kene Yesos-ni Saimon kene Saimon angin Endru-sele oma liili wale te numúna toku suku mundukulu muluringli kanurum. Oma liiringli akili elsengla ku-moni kongun tiringli kanili. 17 ⸤Aku-siku teku muluringli kanupa kene⸥ Yesos-ni elselendu nimba mele: “Na lumbili wale. Oma liinglíndu oma liili wale te liiku nona suku mundulimbili kene omama walena omba pelemú mele, penga ‘nanga kongunale tinglíndu nanga ungele piliikulu niku silsiliikulu andunglí kene yambuma nanga talapena sukundu oku molangi.’ nimbu ‘Else na lumbili wale.’ niker.” nirim. 18 ⸤Aku nirim-na piliikulu kene⸥ lkisikulu elsengla oma liili walema munduku kelkulu kene Yesos lumbili puringli.
19 Kanu-kene yu laye-kolte anju pupa kene, Seperi-nga málu Jemis kene angin Jon-sele elsengla nona anduli sipna sukundu molkulu oma liili walema toku tambulku muluringli kanupa kene 20 enaliinga elselendu “Wale.” nirim. Kanu-kene lapa Seperi kene kongun yima kene sipna sukundu molangi munduku kelkulu kene Yesos lumbili puringli.
1:21-28 Yi Tenga Numanuna Kuru Te Mulurumele Yesos-ni Topa Makururum Temanele
21 ⸤Yi kanuma Yesos lumbili puring kene⸥ yu-kene enini Kapeniam taon puring. Kanu-kene ⸤kóru muluring⸥ ena-Sambatele wendu urum kene Yesos Juda-yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkuna lkundu pupa yambuma ung-mani sipa ung-bo tunjurum. 22 Ung-mani sipa ung-bo tunjurum kene Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku enini ung-bo tunjuring yima-ni we ung-bo tunjuring mele Yesos-ni aku-sipa ung-bo naa tunjurum. Namba lirim yima-ni mundu-mong naa teku tondulu munduku ung-bo tunjuring mele yu-ni aku-sipa mani sipa ung-bo tunjurumeliinga piliiku kene yambuma-ni mini-wale munduring.
23 Kanu-kene lku kanuna suku kuru te yi tenga numanuna molupa yu ambulurum yi te mulurum, ⸤yilinga numanuna suku mulurum kuru kanili-ni yu “Ung ni.” nirim-na⸥ 24 yu-ni nangale topa kene nimba mele: “Nasaret taon yi Yesos, nu wasie oliu ⸤kuruma⸥-kene tiluna tapú-topu kapula naa molomulú. Nu oliu-kene nambimuna únuye? Nu oliu toku kunjini únuye? Na-ni nunga bili piliiliu. Nu Pulu Yili-nga Yi Kake Tiliele.” nirim.
25 ⸤Aku-sipa nirim-na piliipa kene⸥ Yesos-ni kuru kanili ung-mura sipa kene yunundu nimba mele: “Nu ung naa nikunu yilinga numanuna oku wendu pui.” nirim kene 26 kurale-ni yili ambulupa tondulu mundupa kolkalu sipa kene ke nilsiliipa omba wendu purum.
27 ⸤Yesos-ni akili tirim kanuku kene⸥ yambuma suru niku, mini-wale munduku eni-enini anju-yandu niku mele: “Ulu ili nambulka ulu te tekemunje? Ung kona te wendu okum lepam. Yi namba lili te-ni we-yambumandu “Teai.” nilimú mele yi ili-ni kurumandu kepe aku-sipa nilimú kene kuru kanuma yunga ungele piliiku liiku telemele.” niring. 28 Kanu-kene kolea Gallalli distrik koleamanga pali yu-ni aku-sipa tirim mele temanele enaliinga anju-anju purum kene piliiku kapula tinjiring.
1:29-34 Yesos-ni Pita-nga Kolepa-Ambale Kene Yambu Pulele Tepa Kaí Tirim Temanisele
29 Kanu-kene ⸤Yesos kene yunga lumbili anduli yima kene⸥ enini máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lku kanili munduku kelku wendu oku kene, Jemis Jon-sele kene wasie enini puku Saimon kene Enderu-selenga lkuna puring. 30 Lkuna lkundu puring kene Saimon-nga kolepa-ambale kuru topa kangi nurum-na lirimele Yesos niku siring. 31 Aku-siku niring piliipa kene ambale lirimna omba yunga kili ambulupa yu ola liirim kene kangi nurumele pora nirim, ambale-ni ⸤ola angiliipa wendu omba kene⸥ uring-yima langi sipa nukurum.
32 Penga kolea ena pupa kalá turum kene, kuru turum yambuma kene, numanuna kuru mulurum yambuma kene, Yesos mulurumna meku uring. 33 Kolea kanuna muluring yambuma pali Saimon-nga lku-kirupuluna oku máku turing. 34 Kanu-kene Yesos-ni yambu kuru lupa-lupa turum pulele tepa kaí tepa, yambumanga numanuna muluring kuru pulele topa makururumko. Kuruma-ni Yesos ⸤Pulu Yili-nga Málale, yu Pulu Yili-ni makó topa liipa mundurum yi-nuim Kraisele⸥ mulurum mele akili piliiringeliinga yu-ni eninindu “Moliu mele anju niku naa sai.” nimba eninga kerima pipi sirim.
1:35-39 Yesos Yunu Tenga Molupa Pulu Yili-Kene Popu Topa Ung Nimba Kene, Kolea Gallalli Distrik Ung Nimba Silsiliipa Andurum Temanele
35 Ulsulam-ui, kolea muni ui naa lipili sumbulú topa pípili Yesos ola molupa pena pupa kene, kolea-waka tenga pupa, akuna Pulu Yili-kene popu topa ung nimba mulurum. 36 Saimon kene wasie muluring yima kene enini yu korulsiliiku lumbili puku kene, 37 yu kanuku liiku kene yunundu niku mele: “Yambuma-ni pali nu koruku molemele.” niring.
38 ⸤Aku-siku niring piliipa kene⸥ yu-ni eninindu nimba mele: “Na kolea marenga kepe ung nimbu sámbaliinga kolea ili mundupu kelepu kolea tenga-lupa pamili. Ne nondupa lelemú koleamanga pamili. Na koleamanga pali ung nimbu simbundu mana-mania urundu kanili.” nirim.
39 Aku-sipa nimba kene yu kolea Gallalli distrik sukundu koleamanga pali andupa Juda-yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lkumanga lkundu pupa ung nimba sipa, yambumanga numanuna kuru muluringma topa makururum.
1:40-45 Yesos-ni Kuru-Laká Nurum Yi Te Tepa Kaí Tirim Temanele
40 Walse yi te kuru-laká nomba pirimele Yesos mulurumna omba yunga kumbi-kerina koporungu langupa yu mawa tepa kene nimba mele: “Nunga numanale-ni ‘Nanga kangiele kaí lipili.’ nikunu pilíínu lem nu-ni na kapula tekunu kaí tiní.” nirim.
41 Kanu-kene Yesos-ni yunu aima kondu kolupa kene yunga kili-ni yili ambulupa kene yundu nimba mele: “ ‘Nunga kangiele kaí lipili.’ nimbu piliiker akiliinga kaí lipili.” nirim kene 42 enaliinga kuru-lakále nomba kelepa, kangiele kaí lirim.
43-44 Kanu-kene Yesos-ni yu ung te tondulu mundupa nimba mele: “Nu-ni ya ulu tekerale yambu tilurindu kepe aima naa ni! Sumbi-siku pukunu Pulu Yili popu tunjuli yili nunga kangiele liiku ora sikunu, ‘Nanga kangiele alsupa kaí lipili molkur akiliinga.’ nikunu Moses-ni “Ti.” nimba ung-mani sirimele piliiku liikunu tinindu “Pulu Yili popu toku kalku sai.” nirim mélale liikunu Pulu Yili popu tunjuli yilindu “Kalonjui.” nikunu yu sani. Pe yambuma-ni nu kanuku kene ‘Yu sika kangiele kaí lipili molemú.’ niku piliangi akiliinga niker mele isili-ui ti-pui.” nirim. ⸤“Aku-siku tiní kene yambuma-ni nu kanuku kis naa piliingí, nu alsuku we-yambuma molemelena kapula tiluna pukunu muluni.” nirim.⸥
45 Akiliinga-pe yili yunu anju pupa kene ung pulele yambu pulelendu anju-anju nimba silsiliipa andupa, Yesos-ni yu-kene tirim temanele topa sirim. Yili-ni aku tirimeliinga Yesos ⸤‘Yambu pulele na molumbuna nondupa-nondupa oku máku naa tangi.’ nimba⸥ alsupa taon-manga sukundu mokeringa kapula naa andumbaliinga kolea-wakana mulurum, akiliinga-pe kanuna yambu pulele kolea lupa-lupamanga molku sukundu-sukundu oku yu mulurumna máku turing.