11
⸤Yesos kene yu lumbili andúlima kene⸥ enini kolea-auli Jerusallem nondupa oku, ma-pangi te ‘Ma-Pangi Unji-Ollip Punie’ nili akuna kolea-kelú tale, Betepas kene Betani kene akuselenga uring. Kanu-kene Yesos-ni yu lumbili anduli yi tale liipa mundupa, elselendu nimba mele: “Ne kolea-kelú kanukumbele akuna pukulu kene kung-dongki walú te, yambu te yunga bulu-mingina ui wale te kepe naa molku anduringele ka teku panjingéle nena sukundu molumba kanunglí, akili puku posukulu yandu meku wangli pale. Pusinglí tekulu mulunglí kene yambu te-ni elsendu “Akili nambimuna tekembeleye?” nim lem else-ni i-siku niangli: “Auliele yunu-ni ‘Kung-dongkele mipili.’ nimu-na ombu liikimbulu. Yunu dongki-walále alsupa nondupa yandu liipa mundumba.” niale.” nimba elsele liipa mundurum.
Liipa mundurum yisele pukulu, kung-dongki walú te, lku-keri-puluna ka teku panjiringele kanukulu kene kung kanili puku posiku liiringli. Aku-siku tinglí tiringli kanuku kene akuna muluring yambu mare-ni elselendu “Kung-dongki walále nambimuna posukimbiliye?” niku walsiring kene elsele-ni, Yesos-ni ‘i-siku i-siku niale.’ nirim mele niringli kene “Kapula, ⸤dongki-walále⸥ meku pale.” niring.
Kanu-kene elsele-ni kung-dongki walále Yesos mulurumna meku okulu kene, elsengla mulumbalema posukulu, dongkeliinga bulu-mingina ola pauwa tunjuringli kene Yesos kanuna ola mulurum. Yambu pulele-ni eninga mulumbalema posuku yu ombá kupulanum-na pauwa tolsiliiku puku, mare-ni unji-yala puniena puku yala-gomú languku liiku yu ombá kupulanum-na pauwa tolsiliiku puring. Kumbi-leku puring yambuma-ni kepe aeleku puring yambuma-ni kepe unji ambululiiku puku kene niku mele:
“ ‘Yunga bili ola mulupili.’ niamili.
‘Pulu Yi Yawe-ni liipa mundurum-na
yunga kongunale tenjimba okum yili
molupa kunjupili!’ Konana 118:25-26
10 Oliunga anda-kolepa yi nuim king Depit⸤-ni
kalupa liirim yili⸥
yi nuim king molumba tekem yili
Pulu Yili-ni tepa konjupa
‘Yunu tondulu pupili.’ nipili.
Mulú-koleana ola yunga bili ola pípili!”
nilsiliiku puring.
11 Kanu-kene Yesos Jerusallem sukundu pupa kene Pulu Yili popu toku kaluring lku-tembolluna sukundu pupa akuna ⸤teku muluring uluma⸥ pali kanurum, akiliinga-pe kolea kalá turum kilia kanupa kene ⸤‘Isili-ui ulu te naa teambu.’ nimba⸥ yu lumbili anduli yi rurepu kene ⸤Jerusallem⸥ ulsukundu puku, kolea-kelú Betani ⸤pingí⸥ puring.
11:12-14,20-26 Yesos-ni Unji-Pik Te Ung-Mura Sirim Kene Kulurum Temanele
12 Ipulam-ui ⸤Jerusallem nondupa lirim⸥ kolea-kelú Betani munduku kelku kene ⸤kelku Jerusallem pungí puring kene⸥ Yesos yunu engle turum. 13 Kanu-kene unji-pik te gomú tepa angiliirimele sulu tepa kanupa kene ‘Mong te túmunje.’ nimba nondupa pupa kanurum akiliinga-pe, pik-mong tuli kaliimbele ui wendu naa urumeliinga unji-mong te topa naa pirim, gomú mindi tirim kanurum. 14 ⸤Gomú mindi tirim-na⸥ kanupa kene “Nu alsukunu yambuma-ni nungí mong te naa tani!” nirim. Aku nirimele yu lumbili andúlima-ni piliiring.
11:(11),15-18 Lku-Tembolluna Méle Taropu Toku Ku-Moni Liiku Muluring Yima Yesos-ni Topa Makururum Temanele
15 Jerusallem kamu uring kene Yesos yunu Pulu Yili popu toku kaluring lku-tembolluna ⸤“Juda-yambu naa molemele yambuma ‘Pulu Yili popu tamili.’ niku máku tolemele kolea” niring akuna⸥ suku pupa kanupa kene akuna mélema maket teku muluring yambuma kene, mélema taropu toku liiku muluring yambuma kene, akuma kanupa kene enini pali topa makurupa, ku-moni lupa-lupama koki teku anju siring yambumanga poluma kene, kera-waembonu maket teku mania muluring poluma kene, topa kongndupa bulu-bale sipa kene, 16 yambumandu nimba mele: “Yambuma méle maket kolea tenga tingí pungíndu lku-temboll palana naa pai. ⸤Bulkundu anwali teku pai.⸥” nirim.
17 Enini mani sipa kene nimba mele: “Pulu Yili-nga bukna ung te i-sipa nilimú:
‘Yambuma-ni nanga lkulindu
“Koleamanga pali yambu-talapema-ni
Pulu Yili-kene popu topu ung nilimulu lkuli.” ningí.’
ung kanili eni naa piliilimiliye? Asaya 56:7
Ung aku-sipa molemú akiliinga-pe eni lku ili
‘wa nolemele yambuma mo toku molemele lkuli’
mele niku piliiku kene aku-siku telemele.” nirim. Jeremaya 7:11
18 Yesos-ni akili nirim-na piliiku kene Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene, Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yima kene, enini yu toku kunjingí kupulanum te kururing. We-yambuma yu-ni mani sipa ung-bo tunjurum mele piliiku kene mini-wale munduring-na kanuku kene Juda-yambumanga yi-auli kanuma-ni yu-kene mundu-mong tenjiku yu toku kunjingí kupulanum te kururing.
 
19 Penga ipinjali, kolea kalá tomba tirim kene kolea-auli ⸤Jerusallem⸥ ulsukundu pupa ⸤tenga-lupa pemba purum⸥.
11:20-26 (ilinga 11:12-14 kanui)
20 Ipulele-ui, ⸤unji-pik angiliirim koleana⸥ oku puku kene unji-pik kanili kamu pulu pali kulurum kanuring. 21 Aku-sipa tirim mele Pita-ni kanupa kene ⸤Yesos-ni unjelendu bonongukundu nirim akili⸥ kelepa piliipa kene yunundu nimba mele: “Rapai, kána! Unji-pik ili nu-ni ⸤bonongu⸥ ung-mura sinu unji kanili ⸤walsekale⸥ kulum.” nirim.
22 Yesos-ni pundu topa nimba mele: “Pulu Yili-ni nanga ungele sika piliimba⸤liinga nimbú mele ‘Aima sika wendu ombá.’ niku⸥ tondulu munduku piliai. 23 Na-ni eni aima sika nimbu siker: “Yambu te-ni ‘na-ni nimbú mele aima sika wendu ombá.’ nimba numanu tale tepa naa pípili ne ma-pangielendu “Ungú tokunu numú-kusana sukundu pui!” nimbá kene yunu nimbá mele aima sika wendu ombá.” niker. 24 Akiliinga eni i-sipu nimbu sambu: “ ‘Oliu ⸤Pulu Yili-ni aima sika liipa tapunjumbaliinga ‘Teamili.’ nimulú mele sika kapula aku-sipu temulú.’ mola ‘Nimulú kene sika aku-sipa wendu ombá.’ niku⸥ tondulu munduku piliiku kene Pulu Yili-kene popu toku ung niku mawa tingí mele pali Pulu Yili-ni sika tenjimbaliinga ulu kanuma sika wendu ombá.” niker.” nirim.
25 “ ‘Ulu-pulu-kis tímuluma oliunga Lapa mulú-koleana molemále-ni ‘We mania pupili, kanupu konde tenjambu.’ nipili.’ niku, ⸤Pulu Yili⸥ yunu-kene popu toku ung niku angiliiku kene yambuma-ni eni teku kis-singéliinga numanu kis panjiku mulungí uluma ‘We mania pupili. Kanupu konde tenjamili.’ niangiko. 26 (Akiliinga-pe yambuma-ni eni teku kis-singí uluma ‘We mania pupili.’ niku kanuku konde naa tinjíng lem eninga Lapa mulú-koleana molemále-ni kepe eni ulu-pulu-kis tingíma ‘Mania pupili.’ naa-ko nimba kanupa konde naa-ko tenjimba.)” nirim.
11:27-33 Yesos Namba Sirimeliinga Tombulku Niring Temanele
27 Jerusallem alsuku uring kene Yesos yunu lku-temboll lku-suku andurum kene yi mare, Pulu Yili popu tunjuring yi-aulima kene, Pulu Yili-nga ung-manimanga puluma piliiku ung-bo tunjuring yima kene, Juda-yambumanga tápu-yima kene, 28 enini oku yunu walsiku piliiku kene niku mele: “Nu namba nambulka nambale liikunu kene kongun ili telluye? Nae-ni kongun ili ‘Ti-pui.’ nimba nu nambale sipa liipa mundurumye?” niring.
29 Yesos-ni eninindu pundu topa nimba mele: “Na-ni eni ung te walsipu piliambuko. Pe na-ni eni walsimbu mele eni na sumbi-siku pundu toku níngi lem ‘Na kongun ili teambu.’ nimba namba sirimeliinga pulele eni nimbu simbuko. 30 ⸤Na-ni i-sipu eni walsiker:⸥ Ui ⸤No-Liinjili⸥ Jon omba yambuma no liinjirim kene yunu mulú-koleana ⸤molemú yilinga⸥ kongunale tenjimbandu yambuma no liinjirim mola ya mana-yambumanga kongunale tenjimbandu yambuma no liinjirimuye? ⸤Nae-ni “Ti.” nirim-na tirimuye?⸥ Niku sai.” nirim.
31 ⸤Yu-ni aku-sipa walsurum mele piliiku kene⸥ eni-enini tombulku kene niku mele: “Yu-ni walsikim mele oliu-ni pundu topu, ‘⸤Jon⸥ yunu mulú-koleana ⸤molemú yilinga kongunale tenjimbandu yambuma no liinjirim⸥.’ nímulu lem yu-ni oliundu nimba mele: ‘Aku lem eni Jon-ni nirim ungele nambimuna ‘Ung ili sika.’ niku naa piliiku liiringiye?’ nimbá. 32 Mola oliu-ni nimbu mele: ‘Yu mana-yambumanga ⸤kongunale tenjimbandu yambuma no liinjirim⸥.’ nímulu lem “We-yambuma-ni oliu tungínje.” niku aku-siku ningíndu mundu-mong tiring. We-yambuma-ni ‘⸤No-Liinjili⸥ Jon yu aima sika Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba, nimba sirimu ungma piliipa yambuma nimba sirim yi te mulurum.’ niku piliilimili akiliinga oliu nambi-temulúnje?” niku enini aku-siku tombulku niring.
33 ⸤Eni-enini aku-siku anju-yandu tombulku niku kene⸥ , Yesos-ndu pundu toku niku mele: “⸤Nu-ni walsikenu mele⸥ oliu naa piliikumulu.” niring.
Aku-siku niring-na piliipa kene Yesos-ni eninindu nimba mele: “Kapula. ⸤Na-ni eni walsiker ungeliinga ung te pundu toku naa nikimilieliinga⸥ eni na walsikimili ungeliinga ung te pundu topu, nandu kongun ili ‘Ti-pui.’ nimba na liipa mundupa namba sirim yilinga bili eni naa nimbu simbuko.” nirim.