5
5:1-20 Kuru Aima Pulele Yi Tenga Numanuna Molupa Ambulurum-ma Yesos-ni Topa Makururum Temanele
Kanu-kene, ⸤Yesos kene yu lumbili anduli yima kene⸥ enini ⸤nona anduli sipna⸥ no-numú nekendu puku kolea Gerasa puring. Akuna uring kene Yesos sipna wendu urum kene numanuna kuru mulurum yi te, yambu-ónu-koleana pelsiliipa andurumele enaliinga wendu omba yu mulurumna urum. 3-4 Yi kanili, yambu-ónu-koleana pelsiliipa andurum. ⸤Kurale yunga numanuna mulurum kilia yu aima tondulu lakupa pirimeliinga⸥ yambuma-ni yu taki-taki unji-kama-ni kepe, ka-senuma-ni kepe yunga kimbu-kima ka turing ka-senuma topa sungu sipa, kimbusele ankap turingima topa elki-malki turum. Yi te-ni kepe ‘Yu táka-nimba mulupili.’ nimba kapula ambulumba yi tondulu te aima naa mulurum. Taki-taki, sumbulsuli kepe tanguli kepe, yambu-ónu-koleana kene ma-pangimanga kene ke nilsiliipa andurum kene, yunga kangiele ku-mulú ⸤nénga mululi⸥ mare-ni liipa kopsilsiliipa andupa mulurum.
6-8 Yi kanili-ni sulu tepa molupa Yesos kanupa kene yu mulurumna lkisipa urum. ⸤Urum kene⸥ Yesos-ni nimba mele: “Kurale, yi ilinga numanuna oku wendu pui!” nirim akili piliipa kene yili-ni yunga kumbi-kerina koporungu langupa tamalu pepa yunundu tondulu nangale topa nimba mele: “Yesos, Pulu Yi Aima Auli Olandupale-nga Málale, na-kene nambulka ulu te tinindu únuye? ‘Nu-ni Pulu Yili-nga bili lekunu mi lekunu “Aima sika niker. Na mindili aima liipu naa simbu.” ni!’ nimbu mawa teker.” nirim.
Aku nirim kene Yesos-ni yilindu walsipa kene nimba mele: “Nunga bi naeye?” nirim kene yu-ni nimba mele: “Oliu aima pulele akiliinga nanga bi Aima-Puluma.” nirim. 10 Aku nimba kene wale pulele Yesos mawa tepa kene nimba mele: “Oliu ‘oku wendu pai.’ nikunu toku makurukunu kene “Kolea ili munduku kelku kolea luparenga pai.” ni naa ni.” niring.
11 Akuna ma-pangi tenga bo-kung pulele im noku muluring kanuku kene 12 kuruma-ni Yesos mawa teku kene niku mele: “Oliu ⸤toku makurukunu kene⸥ “Ne kungmanga numanuna molu-pai.” ni.” niring kene 13 yu-ni “Kapula, akuna pai.” nirim kene kuruma yi kaniliinga numanuna wendu oku kene kung akuna muluringimanga numanuna puku muluring kene kung kanuma kelep toku lkisiku puku kopuna puka toku no-numúna suku puku no wanguring. Kung kanuma ⸤aima pulele,⸥ tausen tale mele.
14 ⸤Ulu akuma wendu urum-na kanuku kene⸥ kung tápu-teku muluring yima takara toku puku kene, kolea-aulina muluring yambuma kene, kolea-kelúmanga muluring yambuma kene, ulu akuma wendu urum akili mele temani toku silsiliiku puring. Temani kanili piliiring yambuma ‘Ulu wendu um mele kanumulú.’ niku wendu puku 15 Yesos mulurumna oku kene ui kuru aima pulele numanuna molku oku wendu puring yili mulumbale talupa, numanu-bo pirim-na mulurum kanuku kene enini mundu-mong tiring. 16 Yesos-ni tirim mele mongale-ni kanuring yambuma-ni penga uring yambuma niku siring. Kuru pulele numanuna muluring yili kene, kungma-kene uluma wendu urum mele temanele toku siring. 17 Kanu-kene yambuma ⸤aima mini-wale munduku kene⸥ Yesos mawa teku kene niku mele: “Oliunga koleana naa molkunu kelkunu pui.” niring.
18 Aku-siku niring piliipa kene Yesos pumbandu nona andolemú sipna sukundu pumba purum kene kuru pulele numanuna ui molku wendu puring yili-ni yunundu nimba mele: “Wasie pambulu.” nimba mawa tirim.
19 Akiliinga-pe Yesos-ni “Mólu.” nimba yunundu nimba mele: “Nu lkundu pukunu Auliele-ni nu kondu kolupa ‘Molku kis-sinu mele pora nipili.’ nimba, lakupa tepa kaí tímu mele nunga pulu lelemú yambuma nikunu si-pui.” nirim. 20 Yesos-ni aku-sipa nirim-na piliipa kene yi kanili pupa yunga kolea, ‘Kolea-Auli Engkaki Pambusele-Pipi’ niring koleana andupa Yesos-ni yu-kene lakupa tepa kaí tirim mele nimba sirim. Nimba sirimeliinga piliiku kene yambuma pali aima suru niku mini-wale munduring.
5:21-43 (5:21-24,35-43) Ambula Te Kulurumele Kene, (5:24-34) Kuru Te Topa Naa Kilirim Ambu Te Kene, Elsengla Temanisele
21 Yesos ⸤yu lumbili andúlima wasie⸥ nona andolemú sip tenga sukundu pupa no-numú yakundu alsupa omba kene numú-kéluna wendu urum kanuku kene yambu pulele yu mulurumna oku liiku máku toku liiku poku teku muluring. Yu no-numú-kélu akuna mulupili 22 Juda-yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lku te nukurum yi te, yunga bili Jairas, Yesos mulurumna urum. Kanu-kene yu Yesos kanupa kene Yesos yunga kimbuna nondupa omba mania molupa tamalu pepa 23 yunundu tondulu mundupa mawa tepa kene nimba mele: “Nanga ambula-kulu nondupa kolumba tekem akiliinga ‘Yu kona pupa kapula mulupili.’ nikunu okunu yu kili-ni ambului.” nirim. 24 Aku-sipa nirimeliinga piliipa kene Yesos yunu wasie puringli.
 
Kanu-kene punglí puringli kene yambu pulele lumbili puku yu liiku poku teku si-si siku wasie puring. 25 Kanu-kene ambu te mulurum kaniliinga ku-puku turum enama pora naa nirim. Yu ku-puku mindi tupili punie engkaki-rurepu omba purum. 26 Yu dokta pulelemanga yunga kurale ‘Pora nipili.’ nimba andurum akiliinga-pe mindili mindi siring. Yunga ku-moni pali enini sirim akiliinga-pe yunga kurale pora naa nirim. We topa mindi pirim. 27 Ambu kanili Yesos ulu-tonduluma tirim mele temanima piliipa kene yambuma máku toku muluringina suku omba Yesos-nga bulkundu omba yunga wale-pakuliele ambulurum. 28 ‘Yunga wale-pakuliele mindi ambulundu lem nanga kurale pora nimbá.’ nimba piliipa kene aku-sipa tirim. 29 ⸤Ambulurum kene⸥ enaliinga yunga kuru kanili pora nirim, yunga kangiele ui buni tirim akili pe waengu nirim piliirim.
30 Akiliinga-pe ⸤yu Yesos-nga wale-pakuliele ambulurum kene⸥ Yesos yu-ni yambuma liipa tapunjuli tondulu mare yunga kangina omba ulsu purumele sumbi-sipa piliipaliinga topele topa kanupa yambumandu walsipa kene, “Nanga wale-pakuliele nae-ni ambulúmye?” nirim.
31 Akiliinga-pe ⸤yu-ni walsurum akili mele piliiku kene⸥ yu lumbili anduli yima-ni pundu toku niku mele: “Yambu pulele nu angiliikununa nondupa-nondupa oku liiku poku teku si-si siku angiliikimele akili. Pe nambimuna “Nae-ni na ambulúmye?” nikinuye?” niring.
32 Akiliinga-pe Yesos mong male-male tepa korupa kene “Akili nae-ni tímuye?” nimba we angiliipa kondi tirim.
33 Kanu-kene tondulu te-ni yunga kangina kurale pora nirimele piliipa kene ambale aima mundu-mong tepa kimbu-kima pur-puru nipili Yesos mulurumna omba mania molupa tamalu pepa kene yu ulu tirim-ma pali nimba para sirim.
34 Yesos-ni yunundu nimba mele: “Ambulale, ‘Nu kapula tepa kaí temba.’ niku tondulu mundukunu pilíínu ulu kanili-ni nu kona pukunu. Nunga kurale pora nimba, nunga numanale waengu nipili molani pui.” nirim.
 
35 Yesos-ni ambalendu aku-sipa nimba mulurum kene, yi mare, yambuma máku toku Pulu Yili-nga ungele piliiring lku nukuli yi Jairas-nga lkuna molku kene oku ⸤Jairas-ndu⸥ niku mele: “Nunga ambulale kolupa pora símu. Nambimuna ‘Ung-Bo Tunjuliele mindili nupili.’ niku we mekunu uniye?” niring.
36 Akiliinga-pe Yesos-ni enini niring ungele piliipa naa liipa kene lku nukuli yilindu nimba mele: “Mini-wale naa mundui. ⸤Nunga ambulale na-ni ‘Kapula liipa tapunjumba.’ nikunu⸥ tondulu mundukunu pilíí.” nirim.
37 Kanu-kene yu-ni máku toku muluring yambumandu “Naa wai.” nimba kene Pita kene Jemis kene angin Jon kene akuma mindi liipa kene “Wasie pamulu.” nirim. 38 Lku nukuli yilinga lkuna uring kene yambu pulele molku kondu kolku kola lakuku teku muluring kanurum. 39 Yu lkuna lkundu pupa kene yambu muluringmandu nimba mele: “Eni nambimuna kola teku ke niku molemeleye? Ambulale kulú naa kulum. We uru mindi pelemú.” nirim. 40 Akiliinga-pe aku-sipa nirim kene enini yu ung-taka tonjuku tae tinjiring.
Yambuma pali makurupa pena-pena tepa kene, ambulaliinga anum lapasele kene, lumbili anduli yi talse kene liipa memba ambula-ónale lirim suluminana memba purum. 41 Pupa kene ambulaliinga kili ambulupa Juda-yambumanga ung lepa yunundu “Tallita kumi!” nirim. (Ung akiliinga pulele i-sipa mele: “ “Ambulale, nu ola mului.” niker.” nirim.) 42 Aku-sipa nirim kene ambulale enaliinga ola molupa kene andurum. (Ambula kanili punie rurepu mele omba pupili yu molupa kulurum kene Yesos-ni omba tepa kona liirim.) ⸤Akili kanuku kene⸥ yu-kene muluring yambuma suru niku mini-wale lakuku munduring.
43 Kanu-kene Yesos yu-ni eninindu tondulu mundupa nimba mele: “Ulu teker ili yambu tilurindu kepe anju puku aima naa niku sai!” nimba kene ⸤anumundu⸥ nimba mele: “Ambulale langi mare liikunu si.” nirim.