11
11:1-14 Yi Tale-ni Pulu Yili-nga Ungele Nikulu Siringli Temanele
Manda munjuli jiliwa te na sipa kene nimba mele: “Pulu Yili popu toku kalemele lku-tembollale kene akuna mélema popu toku kalemele polale kene akusele pukunu manda monjuku, akuna Pulu Yili popu toku kape niku bi paka tonjuku molemele yambuma kambu tani pui.” nirim. “Akiliinga-pe Pulu Yili-nga lku-temboll palana sukundu koleale yambu-talape-lupama sirimuleliinga akili manda naa munjui. Yambu kanuma Pulu Yili-nga kolea-auli kake tílieliinga kambiliiku anduku molangi kaliimbu tu paon tu omba pumba. Na-ni nanga ungma andukulu nikulu sinjinglí yisele ‘Elsele tondulu pupili.’ nimbu tondulu simbu kene ena wan tausen tu andret sikisti andukulu na-ni “Ninjale.” nimbu elsele ung nimbu simbuma piliikulu penga wendu ombá mele niku silsiliikulu andunglí. Yambuma kola-lku mulungíndu méle ping kísima pakolemele mele elsele aku-sikulu wale-pakuli ping kísima pakukulu yambuma nanga ungma niku silsiliikulu andunglí.” nirim. Yi i-sele ⸤ui Pulu Yili-ni “Ninjui!” nimba ung nimba sirimuma piliipa yambuma nimba sirim yi Sekaraya-ni⸥ “Unji-ollip tale kene tepi-llam tale kene ma-koleale nokulemú Yi-Nuim Auliele-nga kumbi-kerina angiliimbelé.” nirim ⸤akili⸥ yi i-selendu nirim. Yambu te-ni yi kanusele ulu te tepa kis-simba temba kene elsengla kerina tepi wendu omba elsengla ele-túma nomba konjumba. Yambu te-ni ‘Elsele ulu te tepu kis-sambu.’ nimbá yambale yu aima sika aku-sipa kolumba. Elsele Pulu Yili-nga ung wendu ombá mele niku silsiliikulu andunglí kene ‘Lo naa upili.’ nikulu pipi singlí tondulale elsele-kene pembako. Elsele-ni ‘Noma memi tupili.’ ninglí tondulale elsele-kene pembako. Elsele-ni ‘Ma-koleana we-yambuma ulu bunima wendu upili.’ ninglí tondulale pembako. Aku-sikulu elsele-ni ‘Yambuma mindili simbulú.’ niku piliinglí kene kapula mindili singlí.
Elsele-ni Pulu Yili-nga ungma anduku niku sikulu pora singlí kene méle-takara tondulu puli te wara-peú te aima lepa mindi pupa pora naa nilimáliinga wendu olemále wendu omba elsele mulunglína ‘Tambu.’ nimba omba elsele topa konjumba. Elsengla ónusele kolea-auli, ui elsengla Auliele unji-perana turing kulurum kolea aima auli akiliinga kupulanum tenga akuna we lemba. Kolea akili bi leku ung-eku toku kene ‘Sodom’ niku ‘Isip’ nilimele. Yambu-talape lupa-lupama, ung lupa-lupa leku, kangi lupa-lupa kolupa, kolea lupa-lupa mulungí yambuma-ni elsengla ónusele nem-nemi niku kanu-pui-upui tingéliinga-pe mare-ni ‘Ónusele angnjamili.’ naa ningí. Aku teku molangi ena yupuku omba pupa angere-sipale wendu ombá. 10 Mana mulungí yambuma-ni elsengla ónusele kanuku kene numanu siku, langi koyoku noku, eninga pulu lelemú yambuma mélema we siku mundungí. Yi kanusele-ni mana mulungí yambuma ui mindili liikulu singléliinga aku-siku tingí.
11 Akiliinga-pe ena yupuku omba pupa angere-sipale wendu urum kene Pulu Yili-ni kona mululi mulungale liipa mundurum kene yiselenga kangina sukundu purum kene elsele kona molkulu ola angiliiringli kene yambuma-ni kanukuliinga lakuku pung-pungu niku mini-wale munduring. 12 Kanu-kene elsele-ni mulú-koleana ung te tondulu mundupa kene nirimele piliiringli. Kanili-ni elselendu nimba mele: “Ilinga olandu wale.” nirim. Kanu-kene elsengla ele-túma kanuku angiliangi elsele kupa-polu tenga mulú-koleana olandu puringli.
13 Olandu punglí puringli kene walsekale ma jim-jim tondulu mundupa tirim kene kolea-auliele oe topa engkaki pambusele-pipi-sepa tepa, oe tenga lku mélema pali topa kalurum. Ma jim-jim tirimele-ni yambu sepen tausen topa kunjurum kene yambu naa kolku we muluringma-ni lakuku pung-pungu niku mini-wale munduku mulú-koleana molemú Pulu Yili kape niku yunga bili paka tunjuring.
14 Ulu buni tale-sipale pora nim; yupuku-sipale nondupa wendu ombá tekem.
11:15-19 Bikull Angere Yupuku-Guli Sipale Ung Sirim Kene Ulu Mare Wendu Urum Mele Temanele (8:6—9:21 wasie)
15 Kanu-kene penga angkella angere yupuku-guli-ni bikullma ambuluringimanga angere yupuku-guli sipale-ni yunga bikullele ung sirim kene mulú-koleana ⸤yambu-⸥pulele-ni ung te tondulu munduku wendu oku kene niku mele:
“ ‘Ma-koleale nanga.’ nimba
ui nokupa yi nuim king auliele mulurumeliinga
alko topa, oliunga Auli ⸤Pulu Yili⸥ kene
yu-ni ‘Yambuma nokupa konjumba yi te
liipu mundumbu.’ nimba makó turum
yi-nuim Kraisele kene elsele-ni
‘Ekupu olsunga.’ nikulu
elsele kam-kamu kingsele molkulu
nokukulu mindi molku punglí.”
nirim. 16 Kanu-kene yi-auli tokapu-tilu Pulu Yili-nga kumbi-kerina eninga yi nuim king polumanga muluring akuma mania molku tamalu peku Pulu Yili kape niku bi paka tonjuku kene 17 niku mele:
“Pulu Yi Auliele,
Tonduluma Pali Nu-Kene Pelemú Yili,
ui mulurunu mele
ekupu kepe molkunu mindi pullú yili,
nu-ni kolea kene mélema pali
nukuni ulu-pulu tondulu olandupale liikunu kene
nu-nunu yi nuim kingele
kamu pulu monjukunu molkunu
mélema nukuni nokokunu akiliinga
nu-kene “Angke” nikimulu.
18 Koleamanga pali we-yambuma-ni
nu-kene lakuku arerembi kuluringeliinga-pe
ekupu nu yambuma-kene arerembi kolkunu
kot tenjikunu kamu tuni enale kamu wendu um.
Yambu kulúlima apurukunu,
nunga kendemande-yambu
ui nu-ni “Ninjai.” nikunu ung niku sirinuma
piliiku yambuma niku siring yambuma kene
nunga yambu kake tílima kene
‘Nu oliunga yi-auliele.’ niku
nunga ungele táka-niku piliiku teng panjiku
nunga bili paka tunjuring yambuma kene,
yambu-aulima kepe
yambu bi naa mulúlima kepe
⸤enini pali⸥ méle kaluli kaíma sikunu,
ma-koleale teku kis-siring yambuma
teku kis-sikunu,
tiní enale
ekupu kamu wendu um.”
niring.
11:19—12:18 Ambale Kene Wambiye-Drekon-selenga Temanele
19 ⸤Yi-nuim tokapu-tilu-ni ‘Pulu Yili bi ola pípili.’ niku aku-siku niring⸥ kene Pulu Yili popu toku kalemele lku-temboll mulú-koleana sukundu angiliirim akili kuna liipa lirim, akuna sukundu Pulu Yili-ni mi lepa nimba panjurum ungele suku pirim unji-kesele mokeringa lirim kanurundu. Kanu-kene kariyapa tepa, ung mare wendu omba, mulú gulu-gala nimba, ma jim-jim tepa, lo kupu-mong pulele turum.
Kolomong-Auli 12-20 Kurumanga Nuim Seten Kene Yunga Talape-Kuruma Kene Pali Pulu Yili-ni Kamu Topa Mania Mundurum Temanele