13
Tsojkʉp es njodʉmbijtʉm
Net ja ja̱ꞌa̱y tnimiindʉ ja Jesús es ttukmʉmadyaktʉ éxtʉmʉ Pilatʉ ꞌyadʉꞌʉtsy ko dyaꞌeeky Galileeʉ ja̱ꞌa̱yʉty ma̱ ja artal ko Dios twindsʉꞌʉgʉdʉ. Es ja Jesús jyʉnáñ:
—¿Mjʉnándʉp xytyijy miidsʉty ko niꞌigʉ pyekyjyaꞌayʉdyʉ tya̱dʉ Galileeʉ ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ oꞌktʉ es kyaj dyʉꞌʉnʉty ja wiinkpʉ Galileeʉ ja̱ꞌa̱yʉty? Kyaj tyʉyꞌa̱jtʉnʉty. Per pʉn kyaj miits mjodʉmbittʉ, nandʉꞌʉn mdʉgooydyaꞌaydyʉt. Es ma̱a̱nʉm yʉ potsyʉ kʉjxmbʉ diꞌibʉ xyʉꞌa̱jtypy Siloꞌee jyity es dyaꞌeꞌky nima̱jmókx tʉgʉʉk ja ja̱ꞌa̱y, ¿mjʉnándʉp xytyijy miidsʉty ko niꞌigʉ yʉꞌʉ pyekyjyaꞌayʉty es kyaj ja wiinkpʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ Jerusalén es kyaj ꞌyoꞌktʉ? ¡Kyaj tyʉyꞌa̱jtʉnʉty! Per pʉn miidsʉty kyaj mjodʉmbittʉ, nandʉꞌʉn mdʉgooydyaꞌaydyʉt.
Iigʉ kepy éxtʉmʉ ijxpajtʉn
Net ja Jesús tpʉjtáky tuꞌugʉ ijxpajtʉn:
—Tuꞌugʉ yedyʉjk tmʉdaty tuꞌugʉ iigʉ kepy ma̱ ja kyam, es oj ñejxy es tꞌixa̱ꞌa̱ñ pʉn jamʉ iigʉ tsa̱ꞌa̱m. Es ni ti tkapaty. Net tꞌanma̱a̱y ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ kywentʉꞌa̱jtypy ja iigʉ: “Ix. Tyámʉts tʉgʉk jʉmʉjt kujk nmiñ es nꞌʉxta̱ꞌa̱yʉdsʉ tyʉʉmbʉ tadʉ iigʉ es kyajts ti nba̱a̱ty. Tim poꞌtʉꞌʉk. Kʉdiibʉ jeꞌeyʉ ꞌyadsípʉt.” Es ja ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ kywentʉꞌa̱jtypy ja kam ꞌyadsooy: “Windsʉ́n, waꞌan tꞌakꞌity jatuk jʉmʉjt. Tyámʉts ja nax nda̱jꞌyúngʉt es mbʉjta̱ꞌa̱gʉdʉts ja abuꞌudʉ. Es kots dʉꞌʉn ndúnʉt, net nꞌijxʉm kooxyʉp nyajtʉʉmpꞌátʉt ma̱ tadʉ jʉmʉjt myiñ. Es pʉn kyaj, ta xypyoꞌtʉꞌʉgʉt.”
Jesús dyaꞌꞌagʉdaꞌaky tuꞌugʉ toxytyʉjk jʉdsʉguty
10 Es ma̱ tuꞌugʉ sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ ja Jesús yaꞌʉxpeky ma̱ ja tsa̱jptʉjk, 11 es ta tuꞌugʉ toxytyʉjk diꞌibʉ pʉjkʉp ma̱jmókx tʉgʉk jʉmʉjt. Yʉ kaꞌoybyʉ tʉ yajwʉꞌʉmʉnʉ jʉdsʉguty, es kyaj mba̱a̱t ñakytyʉy. 12 Es ko ja Jesús ꞌyijxʉ, net oj dyaxʉ es ꞌyanma̱a̱yʉ:
—Ʉjts tyam mij nyaꞌꞌagʉda̱ꞌa̱gʉp.
13 Es net ja kyʉꞌʉ ttuknikooñ ja toxytyʉjk, es net ja ñiniꞌx tyʉʉda̱a̱y. Ta ja toxytyʉjk tꞌawda̱jty ja Dios. 14 Es jyotꞌambejky ja diꞌibʉ ijtp windsʉ́n ma̱ ja tsa̱jptʉjk, jaꞌa ko Jesús tʉ dyaꞌꞌagʉdaꞌaky ma̱ sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ tadʉ toxytyʉjk. Es ja tsa̱jptʉjkʉ ñʉwindsʉ́n tꞌanma̱a̱y ja ja̱ꞌa̱yʉty:
—Tuꞌuk tuꞌugʉ sʉma̱a̱n tʉdujk xʉʉ mba̱a̱t mmindʉ es mꞌagʉda̱ꞌa̱ktʉt, per sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ kyaj mba̱a̱t.
15 Net ja Jesús ꞌyadsooy:
—Miidsʉty diꞌibʉ nayꞌandíjʉdʉp es jyikyꞌattʉ tʉyꞌa̱jtʉn mʉʉt, ¿ti kyaj miidsʉty sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ xymyʉgájʉdʉ mburrʉ es ja mdsa̱jka̱a̱ es xyajnʉjxtʉ nʉꞌukpʉ? 16 Es tya̱dʉ toxytyʉjk yʉꞌʉ Abra̱a̱nʉ tyʉʉmp ꞌya̱a̱ts, es ja mʉjkuꞌugópk Satanás tʉ yaꞌítyʉty mʉdʉ tadʉ pa̱ꞌa̱m ma̱jmókx tʉgʉk jʉmʉjt, ¿ti ko kyaj ꞌyagʉda̱ꞌa̱gʉdʉ tya̱dʉ toxytyʉjk sa̱a̱bʉdʉ xʉʉ?
17 Es ko dʉꞌʉn ja Jesús jyʉnáñ, nidʉgekyʉ myʉdsip tsyoydyuunda̱a̱ydyʉ, es ja ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ tʉ tmʉdoy xyondakta̱a̱ydyʉ mʉt ja mʉjꞌa̱jtʉn diꞌibʉ Jesús tʉ ttuñ.
Mortás tʉʉmt éxtʉmʉ ijxpajtʉn
18 Net ja Jesús jyʉnáñ:
—¿Wiꞌix yaꞌixy ja Diosʉ kyutujkʉn, es tits mba̱a̱t mʉʉt nyajkijxyʉ? 19 Dʉꞌʉn éxtʉm tuꞌugʉ mortás tʉʉmt diꞌibʉ tuꞌugʉ yedyʉjk tʉ twʉjy es yajnijeepy mʉdʉ nax, es yoñ éxtʉm tuꞌugʉ kepyʉn es ja joonʉty tpʉjta̱ꞌa̱ktʉ pyaꞌan ma̱ tadʉ xyeꞌentsy.
Levaduurʉ éxtʉmʉ ijxpajtʉn
20 Es ꞌyakjʉnáñ ja Jesús:
—¿Ti mba̱a̱t mʉt kyijxyʉ ja Diosʉ kyutujkʉn? 21 Dʉꞌʉn yʉꞌʉ éxtʉm ja levaduurʉ diꞌibʉ tuꞌugʉ toxytyʉjk pyʉjtákypy ma̱ mayʉ arinʉ es ttuktijꞌyoꞌoy koonʉm ñaydyuktʉjkʉdyaꞌayʉty.
Tʉjk a̱a̱ xuꞌutspʉ
22 Es ja Jesús dyajꞌyoꞌoy ja tyuꞌu, ñejxy Jerusalén es ñaxy ka̱jpnga̱jpn es yaꞌʉxpeky. 23 Es niduꞌuk yajtʉʉjʉ:
—Windsʉ́n, ¿jeꞌeyʉ niwaanʉ diꞌibʉ nitsokp?
Es ja Jesús ꞌyadsooy:
24 —Jottʉgoydyʉ es mdʉ́kʉdʉt ma̱ tʉjk a̱a̱ xuꞌutspʉ, jaꞌa ko may ja ja̱ꞌa̱y tyʉkʉya̱ꞌa̱ndʉ, es kyaj mba̱a̱t tyʉ́kʉdʉ. 25 Es ko ja kudʉjk pyʉdʉꞌʉgʉt es dyaꞌꞌadúkʉt ja tʉjk a̱a̱, net miidsʉty diꞌibʉ jap tʉja̱ꞌp kyóxtʉp ja tʉjk a̱a̱, es mjʉna̱ꞌa̱ndʉt: “Windsʉ́n, yaꞌꞌawa̱ꞌa̱ts ja mdʉjk esʉts ndʉ́kʉdʉt.” Es ja kudʉjk ꞌyadsówʉt: “Kyajts nnijawʉ mbʉ́n miidsʉty es ma̱ mdsoondʉ.” 26 Es miidsʉty xyꞌanʉʉmʉt: “Ʉdsa̱jtʉm oj nꞌokka̱ꞌa̱yʉmbʉ tiꞌigyʉ, es mijts xyaꞌʉxpʉjk nga̱jpnótyʉts.” 27 Es yʉ kudʉjk mꞌadsówʉdʉt: “Tʉ nꞌanʉʉmʉdʉ ko kyajts nnijawʉ ma̱ mdsoondʉ. ¡Jʉgaꞌaktʉ ja ya̱a̱ nidʉgekyʉ miidsʉty pojpʉ tuumbʉty!” 28 Jam ma̱ ja̱ꞌa̱y jyʉꞌʉy ya̱ꞌa̱xtʉt es ñaydyʉtska̱a̱dʉdʉt mʉt ja ayoꞌon, jam nandʉꞌʉn miits mꞌíttʉt ko xyꞌíxtʉt yʉ Abra̱a̱n, Isa̱a̱ esʉ Jakoob es nidʉgekyʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ ma̱ Diosʉ kyutujkʉn, es miits myajꞌyojkpʉdsʉmándʉp tʉja̱ꞌp. 29 Es ja ja̱ꞌa̱y myina̱ꞌa̱ndʉ jagam ma̱ xʉʉ pyʉdsemy es ma̱ xʉʉ tsyiꞌity es ma̱ jʉmboj es ma̱ yukpoj, es ñaxwaatstʉt es kyáydyʉt ma̱ Diosʉ kyutujkʉn. 30 Es ta diꞌibʉ tyam ʉxꞌok, yʉꞌʉ nʉjxtʉp jawyiin; es diꞌibʉ tyam jawyiin, yʉꞌʉ íttʉp ʉxꞌok.
Jesús tniyaꞌaxy ja jerusaléngʉdʉ ja̱ꞌa̱yʉty
31 Es net jya̱jttʉ nijaꞌajʉty ja fariseeʉty, es tꞌanma̱a̱ydyʉ ja Jesús:
—Tsoon ja ya̱a̱, jaꞌa ko ja Eroodʉs myaꞌoogánʉp.
32 Ta ja Jesús ꞌyadsooy:
—Nʉjx anʉʉmʉdʉ tadʉ wax kots ʉj njʉna̱ꞌa̱ñ: “Ʉjts nyajpʉdsʉmaambyʉts yʉ kaꞌoybyʉ es nyaꞌꞌagʉda̱ꞌa̱gʉdʉts yʉ puma̱ꞌa̱y, es nyajkʉxa̱ꞌa̱ñʉts yʉ nduungʉts extʉ ko Dios jyʉna̱ꞌa̱nʉtnʉm.” 33 Es mba̱a̱dʉts nyajꞌyoꞌoyʉdʉts ja nduꞌu extʉ koonʉmts nja̱ꞌtʉdʉts Jerusalén. Mʉt ko kyaj mba̱a̱t tuꞌugʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ ꞌyeeky pʉn kyaj jyápʉty Jerusalén.
34 Es ja Jesús ꞌyakjʉnáñ:
—Miits Jerusalén ja̱ꞌa̱yʉty, miits myaꞌoꞌktʉp yʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉty es xykyuka̱ꞌa̱tstʉ ja diꞌibʉ Dios kyejxypy. Kana̱k ok miidsʉty njayajmuka̱ꞌa̱ñ éxtʉmʉ tutta̱a̱k dyajmíky ja tyutkuꞌungʉty kyaknbatkʉꞌp, per kyaj xykyupʉjktʉ. 35 Mꞌíxtʉp miidsʉty ko yʉ mdʉjk wyʉꞌʉma̱ꞌa̱ñ kubak. Es nꞌanʉʉmʉdʉ ko kyajts xyñakyꞌíxtʉt extʉ ko tpa̱a̱dʉt ja xʉʉ es miits mjʉna̱ꞌa̱ndʉt: “Dios kyunuꞌxʉp ja diꞌibʉ miimp Nindsʉnꞌa̱jtʉmgyʉjxm.”