17
Pʉroobʉty ko pekyoty nyajka̱ꞌa̱m ja wiink ja̱ꞌa̱y
Jesús tꞌanʉʉmʉ ja ꞌyʉxpʉjkpʉty:
—Taa diꞌibʉ ja ja̱ꞌa̱y yajpekytyiimpy. ¡Per pʉroobʉ tadʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ yʉ myʉguꞌuk yajtʉgeepy! Nik oy es yajpʉjta̱ꞌa̱gʉt mejyñóty mʉt tuꞌugʉ pa̱a̱n yajtukꞌyoꞌktʉ́yʉt es kyaj ko yʉ myʉguꞌuk dyajtuundʉgóy.
’Mnaygywentʉꞌátʉdʉp mijts. Es pʉn yʉ mꞌutsy mmʉdʉgooyʉp, ka̱jxwij. Es pʉn jodʉmbijtp, pojpʉmaꞌx. Oy mmʉdʉgóyʉdʉt mij jʉxtujk ok tuꞌukpʉ xʉʉ es jʉxtujk ok myínʉt es jyʉna̱ꞌa̱nʉt: “Maꞌxkʉts”, pes mmaꞌxʉp.
Mʉbʉjkʉn mʉkꞌa̱jtʉn mʉʉt
Es ja apóstʉlʉty tꞌanma̱a̱ydyʉ ja Jesús:
—Windsʉ́n, tukmʉbʉjkʉts waanʉ niꞌigʉ.
Es ja Jesús ꞌyadsoojʉ:
—Oyxyʉp jeꞌeyʉ waanʉ xymyʉdaty ja mʉbʉjkʉn éxtʉm tuꞌugʉ mutsk mortás pa̱jk, mba̱a̱txyʉp xyꞌanʉʉmʉ yʉ mʉj kepy: “Nʉjx mꞌity jap mejyñóty”, es mmʉmʉdówʉdʉp.
Mʉduumbʉ tyuꞌunʉn
’Pʉn mmʉda̱jtypy miidsʉty tuꞌugʉ mduumbʉ es tsuꞌpʉn ja tuumbʉ jyʉmbijnʉ ma̱ mdʉjk, tʉ oj yuꞌuy kamoty o tʉ tkwentʉꞌaty ja mborreegʉ, mꞌanʉʉmʉp: “Nax tʉgoty. Uꞌuñʉ es mgáyʉt.” Kyaj, ¿kʉdii? Niꞌigʉ tꞌanʉʉmʉ: “Yaꞌꞌaba̱a̱dʉts ja nꞌaꞌux esʉts ʉj nꞌaꞌuxꞌátʉt. Oknʉm mba̱a̱t mij mjaꞌa xyaꞌꞌaba̱a̱dʉ es mꞌaꞌuxꞌátʉt.” Es ko tkuydyúñ éxtʉm tyukꞌaneꞌemyʉty ja wyindsʉ́n, ¿ti mba̱a̱t ja wyindsʉ́n jyʉnaꞌañ: “Dios kujúyʉbʉ?” Kyaj, ¿kʉdii? 10 Nandʉꞌʉn miidsʉty ko xykyuydyuunda̱ꞌa̱y tʉgekyʉ diꞌibʉ Dios tʉ mdukꞌaneꞌemyʉty, mjʉna̱ꞌa̱ndʉp: “Tʉ nduꞌunʉm jeꞌeyʉ diꞌibʉ tʉ nyajtukꞌanaꞌamʉm.”
Jesús dyaꞌꞌagʉdaꞌaky nima̱jkpʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ myʉda̱jttʉp ja leprʉ pa̱ꞌa̱m
11 Es ja Jesús tyuꞌuyoꞌoy es ñejxy Jerusalén. Jam ñajxy ma̱ ñaybyaadyʉty yʉ Samaaryʉ mʉt ja Galileeʉ. 12 Es ko jyajty ma̱ tuꞌugʉ ka̱jpn, net tpattʉ ma̱jk ja yedyʉjk diꞌibʉ myʉda̱jttʉp ja leprʉ pa̱ꞌa̱m. Jagam ja tyánʉdʉ éxtʉm jyʉnaꞌañ ja Diosʉ ꞌyanaꞌamʉn, 13 es yaxkaktʉ:
—Jesús, Windsʉ́n, paꞌꞌayoogʉts ʉʉdsʉty.
14 Es ko Jesús ꞌyijxʉ, net ꞌyanma̱a̱yʉ:
—Nʉjxtʉ ma̱ ja teety es mꞌíxʉdʉt.
Es ko oj ñʉjxtʉ, net ꞌyagʉdakta̱a̱ydyʉ. 15 Net tuꞌuk ko tꞌijxy es tʉ ꞌyagʉdaꞌaky, jyʉmbijty es yaꞌaxy jyeky tꞌawda̱jty ja Dios. 16 Es net tnimiiñ ja Jesús es ñaygyoxtʉna̱a̱ydyákʉ es ñayjyujpʉ naxkʉjxy es tja̱ꞌa̱ygyʉdáky. Esʉ tadʉ yedyʉjk yʉꞌʉ samaritanʉ ja̱ꞌa̱y. 17 Net ja Jesús jyʉnáñ:
—¿Tii kyaj tʉ ꞌyagʉda̱ꞌa̱ktʉ nima̱jk? ¿Ma̱ net ja nidaxtujkpʉ? 18 ¿Tii yʉꞌʉyʉ naydyiꞌigyʉ tya̱dʉ samaritanʉ ja̱ꞌa̱y tʉ jyʉmbity es tꞌawdaty ja Dios?
19 Net ja Jesús tꞌanma̱a̱y ja ja̱ꞌa̱y:
—Pʉdʉꞌʉk es nʉjx. Tʉ mꞌagʉdaꞌaky mʉt ko tʉ xymyʉbeky.
Wiꞌix myínʉt ja Diosʉ kyutujkʉn
20 Es ja fariseeʉty dyajtʉʉdʉ ja Jesús:
—¿Na̱ꞌa̱ dʉꞌʉn ja Dios yajkutuka̱ꞌa̱ñ?
Es ja Jesús ꞌyadsooy:
—Ko yʉ Dios myínʉt es yajkutuka̱ꞌa̱ñ, kyaj yaꞌíxʉt ko jyaꞌty éxtʉm yʉ naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱y ja ryeyʉn. 21 Pa̱a̱ty kyaj mba̱a̱t njʉna̱ꞌa̱nʉm: “Ya̱a̱ net”, o “Tam xim”, mʉt ko yʉ Dios yajkutujkp ma̱ miidsʉty.
22 Net ja Jesús tꞌanma̱a̱y ja ꞌyʉxpʉjkpʉty:
—Ja̱ꞌtʉp ja tiempʉ ko miits xyjatsóktʉt es oy tuꞌugʉn ja xʉʉ mꞌítʉt ma̱ ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱ꞌa̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, es kyajts ʉj xyꞌíxtʉt. 23 Es ko miits mꞌanʉꞌʉmxʉdʉt ja ja̱ꞌa̱yʉty: “Tyamʉ net”, o “Tʉxim jaꞌa”, kyaj mnʉjxtʉt es xyꞌʉxta̱ꞌa̱yʉdʉts. 24 Jaꞌa ko ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱ꞌa̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, dʉꞌʉnʉts ngʉxʉꞌʉga̱ꞌa̱ñ éxtʉm ko jyʉdsikyʉn tyukja̱jʉdyaꞌayʉt tʉgekyʉ tsa̱jp. 25 Per jayʉjp nꞌayówʉdʉts mʉk es ja ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ tyam jikyꞌa̱jttʉp kyajts xyꞌaxá̱jʉdʉts.
Wiꞌix jyʉmbítʉt ja Naxwíñʉdʉ Ja̱ꞌa̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ
26 ’Extʉm jya̱jtʉ jékyʉp ko ja Noꞌee jyikyꞌajty, nandʉꞌʉn jyata̱ꞌa̱ñ kots ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱ꞌa̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, nmínʉt jatʉgok. 27 Ko Noꞌee jyikyꞌajty, ja ja̱ꞌa̱yʉty kyay ꞌyuuktʉ es dyajpʉ́ktʉ ja ꞌyuꞌunk extʉ ko tyʉjkʉ ja Noꞌee ma̱ ja arkʉ, es netyʉ myiinnʉ ja ayoꞌonduu es ja ja̱ꞌa̱y jyiꞌxta̱a̱ydyʉ. 28 Es nandʉꞌʉn jya̱jtʉ ko jyikyꞌajty ja Lot. Ja ja̱ꞌa̱yʉty kyay ꞌyuuktʉ, tyook yaktʉ, ñiꞌip kyojtʉ es ja tyʉjk tkojtʉ. 29 Es ko ja Lot tsyoꞌoñ ma̱ ja Sodomʉ ka̱jpn, netyʉ myiiñ ja jʉʉnduu es yʉ azufrʉ jʉʉn diꞌibʉ ka̱ꞌa̱ tsa̱jwínm, es ja ja̱ꞌa̱y ꞌyoꞌkta̱a̱ydyʉ. 30 Es dʉꞌʉn yaꞌíxʉt kots ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱ꞌa̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, ngʉxʉꞌʉgʉt jatʉgok.
31 ’Es ma̱ tadʉ xʉʉ, pʉ́n jam pajtp tʉjk nikʉjxy, kyaj jyʉnákʉt es tyʉ́kʉt tʉgoty es tjuudʉt diꞌibʉ jap tyʉgoty. Es pʉ́nʉdyʉ naty jap kamoty, kyaj jya̱ꞌttʉt ma̱ ja tyʉjk. 32 Jamyatstʉ wiꞌix jya̱jtʉ mʉt ja Lotʉ ñʉdoꞌoxy. 33 Mʉt ko diꞌibʉ jikyꞌata̱a̱mp mʉt ja kyʉꞌʉm winma̱ꞌa̱ñ, dʉꞌʉmbʉ ja̱ꞌa̱y yajtʉgeepy ja jyikyꞌa̱jtʉn, es diꞌibʉ jikyꞌata̱a̱mp éxtʉmts ʉj ndukniꞌꞌixʉ, dʉꞌʉmbʉ ja̱ꞌa̱y kyaj dyajtʉgóy ja jyikyꞌa̱jtʉn.
34 ’Es nꞌanʉʉmʉ nandʉꞌʉn ko netʉ naty ja ja̱ꞌa̱y mya̱ꞌa̱dʉ nimajtsk tiꞌigyʉ mabajn, tuꞌuk yajmʉnʉjxʉt es tuꞌuk wyʉꞌʉmʉt. 35 Es nimajtskʉ toxytyʉjk jyʉtstʉ tiꞌigyʉ, tuꞌuk yajmʉnʉjxʉt es tuꞌuk wyʉꞌʉmʉt. 36 Es nandʉꞌʉn nimajtskʉ yedyʉjk diꞌibʉ naty jap kamoty, tuꞌuk yajmʉnʉjxʉt es tuꞌuk wyʉꞌʉmʉt.
37 Es ja Jesusʉ ꞌyʉxpʉjkpʉty yajtʉʉjʉ:
—Windsʉ́n, ¿ma̱ tya̱a̱dʉ dʉꞌʉn jyata̱ꞌa̱ñʉty?
Es ja Jesús ꞌyadsooy:
—Ma̱ ja oꞌkpʉ ꞌyity, jamʉ naty ja kus ñaymyíkyʉty.