13
Jesús tnigajxy ko ja mʉj tsa̱jptʉjk tyʉgoyaꞌañ
Ko ja Jesús tsyoꞌoñ ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk, niduꞌugʉ ꞌyʉxpʉjkpʉty jyʉnáñ:
—Windsʉ́n, okꞌix yʉ mʉj tsa̱a̱jʉty es yʉ tsuj tʉjkʉty.
Es ja Jesús ꞌyadsooy:
—¿Mꞌijxtʉp tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ? Kyaj wyʉꞌʉma̱ꞌa̱ñ ni tuꞌugʉ tsa̱a̱ ñayñikoombétyʉty, tʉgekyʉ tyʉgoyaꞌañ.
Ijxwʉꞌʉmʉn ko ja naxwíñʉdʉ tyʉgoyaꞌañ
Net oj ñʉjxtʉ ma̱ ja Oliivʉs Kopk diꞌibʉ jam windum ma̱ ja mʉj tsa̱jptʉjk. Es ko natyʉ Jesús jam ꞌyuꞌuñʉ, ta ja Peedrʉ, Santya̱ꞌa̱gʉ, Fwank esʉ Andrés oj ꞌyanʉꞌʉmxʉdʉ ayuꞌudsyʉ:
—Njanijawʉyándʉpts na̱ꞌa̱ dʉnʉ tya̱a̱dʉ diꞌibʉ tunán jatánʉp es ti ijxwʉꞌʉmʉn ja̱ꞌa̱y myʉdáttʉp ko tya̱a̱dʉ tʉgekyʉ dʉꞌʉn tyuna̱ꞌa̱ñ jyata̱ꞌa̱ñʉty.
Ta Jesús ꞌyanma̱a̱yʉdʉ:
—Mnaygywentʉꞌátʉdʉp kʉdiibʉ pʉ́n mwinꞌʉʉnʉdʉt. Mʉt ko may myina̱ꞌa̱ndʉ diꞌibʉ jʉna̱ꞌa̱na̱a̱mp: “Ʉjtsʉ dʉꞌʉn ja Kristʉ.” Es wyinꞌʉʉnaampy mayʉ ja̱ꞌa̱yʉty.
’Es ko miits xymyʉdówdʉt tsyiptundʉ oymya̱a̱ty, katʉ mnayꞌadsʉꞌʉgʉdʉ. Pes dʉꞌʉn jyata̱ꞌa̱ñ, per kyajpʉ dʉꞌʉn yʉꞌʉjʉty ma̱ ja naxwíñʉdʉ tyʉgoyaꞌañ. Mʉt ko tuk peky mʉt jatuk peky ja naxwíñʉdʉ ja̱ꞌa̱yʉty ñayñitsiptuna̱ꞌa̱nʉdʉ esʉ anaꞌambʉty nixim niyam, es myina̱ꞌa̱ñ ja mʉk ujxʉty oymya̱a̱ty esʉ mʉk yuu. Tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ yʉꞌʉ dʉꞌʉn ma̱a̱nʉm jeꞌeyʉ tsyondaꞌaky ja ayoꞌon.
’Per mnaygywentʉꞌátʉdʉp miidsʉty, jaꞌa ko ja ja̱ꞌa̱yʉty mmʉnʉjxʉdʉp ma̱ ja kumda̱ttʉjkʉn es myajwóptʉt mʉt ko miits xypyanʉjxtʉpts. Es mmʉnʉjxʉdʉp ma̱ gobernadoor esʉ rey es dʉꞌʉn miidsʉty jap xypyʉjta̱ꞌa̱ktʉt ja tʉyꞌa̱jtʉn ʉjtskyʉjxm. 10 Es koonʉm yajka̱jxwa̱ꞌxʉt ja oybyʉ ayuk ma̱ tʉgekyʉ naxwíñʉdʉ, es óknʉm ja naxwíñʉdʉ tyʉgoyaꞌañ. 11 Es ko myajmʉnʉjxʉt es myajkʉyákʉt ma̱ ja kumda̱ttʉjkʉn, katʉ mjotmayꞌooktʉ miidsʉty wiꞌix mjʉna̱ꞌa̱ndʉt. Jaꞌa mga̱jxtʉp diꞌibʉ Dios mmoꞌoyʉdʉp jaanʉm, jaꞌa ko kyaj miits xykya̱jxa̱ꞌa̱ndʉ mgʉꞌʉm winma̱ꞌa̱ñ, yʉ Espíritʉ Santʉ mwinma̱ꞌa̱ñmyoꞌoyʉdʉp.
12 ’Ma̱ tadʉ tiempʉ jyata̱ꞌa̱ñʉty, ko extʉ diꞌibáty tukkaꞌaxꞌa̱jttʉp kyʉyaka̱ꞌa̱nʉp nixim niyam es ttukꞌyaꞌooktʉt; es ja uꞌunkteety dʉꞌʉn tyuna̱ꞌa̱ñ mʉt ja ꞌyuꞌunk; es ja ʉna̱ꞌkuꞌungʉty nandʉꞌʉn myʉttsiptuna̱ꞌa̱ndʉp ja tya̱a̱k tyeety es tyukꞌyaꞌooktʉp. 13 Es nidʉgekyʉ ja̱ꞌa̱yʉty mꞌaxʉkꞌíxʉdʉt jaꞌa ko miits xypyanʉjxtʉpts. Per diꞌibʉ ꞌyakmʉbejkypyʉm dʉꞌʉñʉm, yʉꞌʉ nitsoꞌogʉp.
14 ’Yʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ Dañel tkʉxja̱a̱y diꞌibʉ tyúndʉp ja axʉʉkpʉ. Ko xyꞌíxtʉt tyanʉ ma̱ kyaj pyaadyʉty ja diꞌibʉ yaꞌꞌaxʉꞌkʉp es diꞌibʉ kyaj tmʉjꞌíxy ja Dios (waꞌan tjaygyukʉ diꞌibʉ yʉ neky kyajxypy), net diꞌibáty ijttʉbʉ naty Judeeʉ kyaꞌaktʉt jap es ñʉjxtʉt tungʉjxy kopkkʉjxy. 15 Es diꞌibʉ naty jam tʉjkkʉjxm, kyaj jyʉnákʉt es nʉjx tnidʉkʉ diꞌibʉ jap es tjuuda̱ꞌa̱nʉt. 16 Es diꞌibʉ naty jam kyamotm, kyaj jyʉmbítʉt es min tꞌooxy ja wyit. 17 ¡Pʉroobʉ ja toxytyʉjkʉty diꞌibʉ naty ijtp uꞌunkmʉʉt ma̱ tadʉ xʉʉ es diꞌibʉ yaꞌuꞌunktsiꞌtstʉp! 18 Amdow pʉjktsówdʉ miidsʉty ja Dios es kʉdiibʉ mgaꞌaktʉt ko naty xyuxy, 19 mʉt ko mʉk ꞌyita̱ꞌa̱ñ ja ayoꞌon, éxtʉm ni na̱ꞌa̱nʉm kyajaty extʉ ma̱ Dios dyajkojy ja naxwíñʉdʉ, es ni dʉꞌʉn kyanakyjyata̱ꞌa̱ñʉty jatʉgok. 20 Es pʉnʉ Dios kyaj dyajwaanʉ tadʉ tiempʉ, ni pʉ́n kyatsoꞌoktʉt. Per yajwaanʉp yʉꞌʉ mʉt ko ttseky pʉ́nʉty yʉꞌʉ tʉ twinꞌixy éxtʉmʉ jyaꞌayʉn.
21 ’Ko naty pʉ́n miits mꞌanʉꞌʉmxʉdʉ: “Ixtʉ, tya̱a̱ dʉn ja Kristʉ”, o “Ixtʉ, tʉxim ja Kristʉ”, kyaj xymyʉbʉ́ktʉt. 22 Mʉt ko mina̱a̱mp ja winꞌʉꞌʉmbʉty diꞌibʉ nayyajnaxánʉp éxtʉmʉ Kristʉ es éxtʉmʉ Diosʉ kyuga̱jxpʉ, es tyunaampy yʉ ijxwʉꞌʉmʉn esʉ mʉjꞌa̱jtʉn es dʉꞌʉn tjawinꞌʉʉna̱ꞌa̱ndʉt ja ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ Dios kʉꞌʉm wyinꞌijx. 23 Pa̱a̱ty mnayjyʉjpꞌíxʉdʉp miidsʉty. Tʉ nꞌanʉʉmʉdʉ miidsʉty yʉ tya̱a̱dʉ tim jayʉjp.
Wiꞌix jyʉmbítʉt ja Naxwíñʉdʉ Ja̱ꞌa̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ
24 ’Es ko dʉꞌʉnʉ naty tʉ ña̱jxta̱ꞌa̱yʉ tadʉ ayoꞌon, ja xʉʉ wyingoodsʉyaꞌañ, ja poꞌo kyaj ñakyjya̱ja̱ꞌa̱ñ, 25 kya̱ꞌa̱dʉt ja mʉdsa̱ꞌa̱jʉty es yuꞌxʉp ja mʉkꞌa̱jtʉn tsa̱jwínm. 26 Net xyꞌíxtʉdʉts nmiñ ʉj, ja Naxwíñʉdʉ Ja̱ꞌa̱yʉdyʉ Kyudʉnaabyʉ, yoodsóty mʉdʉ mʉkꞌa̱jtʉn esʉ mʉjꞌa̱jtʉn. 27 Es ndukꞌanaꞌamʉdʉts ja nꞌánklʉsʉts, es dyajnaymyúkʉdʉt diꞌibáty tʉ nwinꞌíxtʉts, ma̱ yʉ jʉmboj esʉ yukpoj myiñ es ma̱ yʉ xʉʉ pyʉdsemy es ma̱ tsyiꞌity, oytyim ma̱a̱ty.
28 ’Jattʉ tya̱dʉ ꞌyijxwʉꞌʉmʉn ja iigʉ kepy. Ko ja xyeꞌentsy ꞌyity uꞌunk es pyʉdsemy ja ꞌyaay, miits mnija̱ꞌa̱dʉp ko miimp ja ambʉ. 29 Nandʉꞌʉn ja̱jtpʉ dʉꞌʉn ko xyꞌíxtʉt tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ, mnijáwʉdʉp ko tʉʉ dʉnʉ naty wingoombʉts, éxtʉm mba̱a̱t njʉna̱ꞌa̱nʉm tʉjk agʉꞌʉybyʉn. 30 Tʉyꞌa̱jtʉn nꞌanʉʉmʉdʉ ko tʉgekyʉ tya̱a̱dʉ jyata̱ꞌa̱ñʉty ma̱a̱nʉmʉ naty ja ja̱ꞌa̱yʉty diꞌibʉ tyam kyaj ꞌyooktʉnʉm. 31 Ja tsa̱jp es ja naxwíñʉdʉ náxʉp, per ja nꞌayúkʉts ni na̱ꞌa̱ kyakexy kyanaxy.
32 ’Ja xʉʉ es ja oorʉ ni pʉ́n tkanijawʉ, ni yʉ Diosʉ ꞌyánklʉsʉty es ni ʉj, ja Diosʉ ꞌyUꞌunk, yʉꞌʉyʉ dʉꞌʉn jeꞌeyʉ ñija̱ꞌa̱p ja Dios Teety. 33 Pa̱a̱ty wʉꞌʉmdʉ miidsʉty wijyʉty es mnayjyʉjpꞌíxʉdʉp, jaꞌa ko kyaj xyñijáwʉdʉ na̱ꞌa̱ nmina̱ꞌa̱ñʉts.
34 ’Dʉꞌʉn jaꞌa éxtʉm tuꞌugʉ ja̱ꞌa̱y diꞌibʉ nʉjxa̱a̱mp jagam. Ko naty kyajnʉm tsyooñ, ta tmoꞌoydyʉ ja pyoꞌoduumbʉty ja tyuunk niduꞌuk niduꞌuk, es tꞌanma̱a̱y ja diꞌibʉ kywentʉꞌátʉp ja tʉjk a̱a̱ es wyijyꞌítʉt. 35 Es nꞌanʉʉmʉdʉ miidsʉty, wʉꞌʉmdʉ wijy, mʉt ko kyaj xyñijáwʉdʉ na̱ꞌa̱ jyʉmbita̱ꞌa̱ñ ja mWindsʉ́n, pʉn tʉ tsyuꞌujʉnʉ, pʉn tsuꞌpʉn, ma̱ ꞌyʉy ja tʉgaak o ma̱ xyʉʉñʉ. 36 Exkʉm ko jyʉmbity tiꞌin es mba̱a̱dʉdʉt ma̱a̱bʉty. 37 Es diꞌibʉ nꞌanma̱a̱ydyʉp miidsʉty, nꞌanma̱a̱ydyʉpts nandʉꞌʉn nidʉgékyʉty: Wʉꞌʉmdʉ wijyʉty.