4
Munabulidi nihikiulune bop kubugoŋ tiŋa hatiyam
Nu Wapum’walaŋ medeŋiŋ doktiŋa yot fafaŋeniŋ gineŋ napmegiŋ, ala yot fafaŋeniŋ gineŋ itatdi haniŋkilitiŋa indiŋ hanimbit. Jesu’walaŋ titiŋ didimeniŋ keledok hanihehimaneŋit wendok tuwot uŋakoŋ keleeŋ hatiyaneeŋ. Unduŋ tiŋa hidetok nadiune foune kulemaŋgoŋ eŋ nadikulema tiŋa hatiŋila welesiloŋ foloŋ nohiye’walaŋ yom biyemiŋa kiulihi eŋ kitubuloda tiyaneeŋ. Tiŋa Uŋgoniŋ Munabuli adi kulema diniŋ tawadi hehikiula hehi-ibiguk doktiŋa hidi gigineeŋ welekubugoŋ tiŋa hatiyaneeŋ.
Biyagoŋ kuyoŋ, foloonik adi kubugoŋ eŋ Uŋgoniŋ Munabuli kubugoŋ, tiŋa kunum kubugoŋdok nadikunakunaledok gigit haniŋa hanihehimaneŋit. Tiŋa undugoŋ, Wapum adi kubugoŋ, nadisukiliti kubugoŋ, Imeyout kubugoŋ. Eŋ Bepaŋ adi kubugoŋdi nihikiula betnik kubugoŋ tilak. Adi wanakaŋ hogohogok nihikiudapmaaŋ Wapumnik hatiŋa welenik molomolom saŋiniŋ dahinimilak eŋ welenik gineŋ molomolom ipilat tinimilak.
Wapumdi kwanaidok metam mebimebi nipmeguk
Kilisto adi metam kwanaidok siloŋ tobogoŋ molomolom daneeŋ nimguk kaŋ moŋgola hatiyam. Unduŋ doktiŋa Youkudip Mede niŋ indiŋ hinek hatak:
“Adi wahiŋ hinek loŋila metam folok gineŋ hatigiŋ wanaŋ yahaŋeeŋ loguk. Unduŋ tiŋa meeniŋ siloŋ tiyemguk.”
“Wahiŋ loguk,” uyadi hogok mu yoŋit. Kwetfoloŋ fuliŋgoŋ hinek fogukneniŋ udaneeŋ loguk. 10 Adi yadi fogukdi udaneeŋ kunum hogohogok yalakapmedapmaaŋ loguk. Biyagoŋ kuyoŋ, adi yadi kunumkwet tokidapmaaŋ hatidok loguk. 11 Tiŋa adigoŋ metam noli aposel nipmeguk, noli polofet, noli adi Jesu’walaŋ Mede Momooŋdi saŋiniŋnit weleyouyout tiyembune welehik tubutakaleiŋ,* noli Jesu’walaŋ dompa bop yabudokodok eŋ metam yeniyehitubu-didimedok yapmeguk. 12 Uyadi metam nadisukilitihinit yehidaneeŋ yenintubudidimeeŋ yehitubu-kilitiune kayoŋbop diniŋ tipilapilaye kwanai tineeŋ kaŋ Kilisto’walaŋ kayoŋ, kohoŋ, folooŋ bedikiliti titiŋdok metam unduŋ nipmeguk.
Nadisukiliti gilaŋgilaŋ mu titiŋdok
13 Unduŋ be unduŋ titawanewane nadisukilitinik eŋ Bepaŋ mihiŋiŋ diniŋ mebi wendi nadinadinik tuwot tokidapmaune welekubugoŋ tineem. Unduŋ tiŋa nadisukiliti foloŋ bedinaditom u titiŋnikdok tuwolit yoŋit uye Kilisto’walaŋ tinaulibi gineniŋ saŋiniŋ moŋgola bedinaditom titawooŋ kilitihi tiŋa tubumintaneem. 14 Indi helemahelemaŋ wapmihi-kabe nabugoŋ mu hatiŋa fafaŋeŋ hatiyane metam tikamanda tiiŋdi yalaŋ ninimbune nilamuthik diniŋ mededi nihimaule ninigilune uŋambuŋat mu tinim, eŋ yotubufithik diniŋ sububadi tuwot mu nihifedimadilaak. 15 Moŋ. Indi yadi mede folooŋ didimeniŋgoŋ kamehatinene welesiloŋnikdi mintaulihaka-taulune mebinik Kilisto adi foloŋ tomboyoutneem. 16 Adut tomboyoutnene sulusulu be muuŋ hogohogokdi nihikiula ibikilitiune kugali tiŋa kayoŋ kohoŋ tineem. Unduŋ tiŋa dikiŋiye hatiŋila saŋiniŋ hatnimilak tuwot kwanai titawooŋ welesiloŋnit mintaulihaka tineem.
Nadisukilitinit mokit mu hatidok
17 Nu Wapum namanda foloŋ hanihinakawit. Hidi metam nadisukilitihinit mokit adi nadififile tihatiiŋ, adi undihi kotigoŋ mu hatiyaneeŋ. 18 Adi yadi welehik mambip tuguk doktiŋa nadidakale mu tigiŋ, eŋ welekwambuŋ tiŋa Bepaŋ’walaŋ hatihati sigilulum timiŋgiŋ. 19 Unduŋ tiŋa welehik teheune mekanit mokit nanaŋe kale wapum tinagalika tiŋa siloda mebimebi lakatanit mokit tihatiiŋ.
20 Hidi yadi hatihati undiniŋ hatidok yoŋa Kilisto’walaŋ mebi mu hanindidimeŋit. 21 Hidi yadi mebiŋiŋ hanindidimeŋit nai uŋaniŋ mede folooŋ indiŋ hinek hatak uŋakoŋ nadigiŋ. 22 Nadisukilitinit mokit hatihati koom hatiyagiŋ u sigilulum timiŋa welehik komi tikamanda tiŋa siloda gineŋ kadakalak u kwihikutneeŋ. 23 Unduŋ tiŋa Munabuli nadimimbune nadisuhik tubukaikaune 24 welehik kobuli mintawaak. Biyagoŋ kuyoŋ, uyadi Bepaŋ ne’walaŋ folonamandap undiniŋ didimeniŋ eŋ uŋgoniŋ hinek tubumintaguk.
Kadakaniŋ mebimebi moŋ yoŋa wabidok
25 Unduŋ hatiŋa hekinolit tubudapmayam doktiŋa hidi yalaŋ wabiŋa mede biyagoŋ hogohogok kiyonadi tiyaneeŋ. 26 Kwihita mebinit adi kedem tiyaneeŋ, iŋgoŋ kwihita tiŋa kadakaniŋ adi mu tiyaneeŋ. Kwihita belep kame hatilune mele mu fohebiluwaak. 27 Tiŋa Sadaŋ nadigweheyemiŋa baŋam-kabe nemu miyaneeŋ. 28 Eŋ kubo tihatilakdi kubo wabiŋa kohoŋdi kwanai fafaŋeŋ tiŋa nanaŋe bomboŋ yehitubu-mintaaŋ fofoŋhinit siloŋ tiyemuluwaak. 29 Mahik gineŋ medehaki mu labuluwaak. Mede kedem hogok adigili kiulihi titiŋdok talik mintaune yobune metam not tiyemiluwaak. 30 Bepaŋ’walaŋ Uŋgoniŋ Munabulidok welemulap mu miyaneeŋ. Biyagoŋ kuyoŋ, adigoŋ Bepaŋdi agaŋ nibukahileguk wondiniŋ fek tinimilakdi nai wapum foloŋ wotniniye yobihilaak. 31 Nadikadaka komi, kwihita belep, tosiwe, kinisuwambat, tiŋa nemek kadakaniŋ noli uyadi lekiŋgoŋhik foloŋ mu mintaluwaak. 32 Hidi yadi hekinolit folooŋ tiŋa kitubuloda tiŋa yom bibiŋ tiyaneeŋ. Bepaŋ adi Kilisto doktiŋa undugoŋ hinek tiŋa yomhik tumolokukuk.
* 4:11 Wou noli ewengelis yoiŋ.