11
Nadisukiliti diniŋ mede
Nadisukiliti diniŋ mebi adi indiŋ hatak: Nemek niŋ nimdok gigit niniŋit u nadikwambundaaŋ wondok nadikunakunale, eŋ nemek folooŋ daunikdi mu kaŋ hogok welenikdi nadikahileeŋ behatiyam wondi nadisukiliti tilak. Biyagoŋ kuyoŋ, meeniŋ komihi nadisukilitihinit adi nadisukiliti undihi behatibune Bepaŋdi yabune utumbaguk. Kwet adi Bepaŋ’walaŋ maŋiŋ medede tiŋa mintaguk uyadi nadisukilitinit hatiyam doktiŋa nadiyam. Indiŋ kuyoŋ, nemenemek miŋgoŋ yabam yoŋ adi Bepaŋdi nemek miŋgoŋ mu yabamdi tubumintaguk.
Abel, Inok eŋ Nowa adi nadisukilitihinit
Abel adi nadisukilitinit hatiguk doktiŋa Bepaŋ siloŋmuni hemimbune kaune utumbaguk, eŋ Kein’walaŋ adi wabi tuguk. Biyagoŋ kuyoŋ, nadisukilitiŋiŋ doktiŋa Bepaŋdi kaune me didimeniŋ tubune dumuŋ heguk u kahileune nadisukiliti halimiŋguk u mintadakaleguk. Abel adi nadisukilitinit hatiguk doktiŋa agaŋ kumuŋguk iŋgoŋ medeŋiŋ nadinene kaipmuŋ hatiŋa ninilak nabugoŋ tilak.
Inok adi nadisukilitinit hatiguk doktiŋa kumuŋ mu tuguk, Bepaŋdi kunum gineŋ kaipmuŋ nagiloguk. Unduŋ tubune meeniŋdi lohi tigiŋ. Tiŋa mu lolune timeŋgoŋ Bepaŋdi adi kaune utumbalak u agaŋ yohautaŋit. Indi nadisukilitinit mokit hatinene Bepaŋdi nibune utumbadok talik nemu hatak. Bepaŋ siginikdi hogok mu niutumbadok. Nebek niŋ adi Bepaŋdi nagitdok nadilak adi indiŋ nadisukilitiluwaak: Bepaŋ adi biyagoŋ hatiŋila metam nadisukilitidok gigine tiiŋ kahaŋ tiyemiŋa yehitubu-lodaaŋ hatihati yemulak.
Nowa adi maaŋ nadisukilitinit hatiguk doktiŋa Bepaŋdi nemek kougoŋ mintawaak wondiniŋ gigit timeŋ niŋguk. Nimbune adi nadimimbune loune gikiŋgoŋ timiŋa wapmihi tam kaipmuŋ hatidok nadiŋa muwage wapum tutumbaguk. Adi unduŋ tiŋila meeniŋ yomhinit diniŋ mebihik miŋgoŋ tubumintaguk. Unduŋ tiŋa nadisukilitinit tiŋa yomnit mokit hatihati wondiniŋ folooŋ kahileguk.
Abalaham adi nadisukilitinit
Abalaham adi nadisukilitinit hatiguk doktiŋa ne’walaŋ kwet u wabiŋa kwet niŋ kahiledok nimbune mede tiloloŋ tuguk. Tiŋa kwet dendok hinek yoŋit u mu nadiŋa hogok pilali uguk. Nadisukilitinit doktiŋa kwet gigit niŋitneŋ uŋoŋ usuwaaŋ yokwet niŋ tubukilitiŋa mu hatiguk. Gitipmuŋ doktiŋa seli yot mauyat tiŋila kwetkwet uŋaŋbo uŋaŋbo itouluguk. Aisak dut Jekop adi gigitmede uŋakoŋ kahilegumuk iŋgoŋ adi maaŋ undugoŋ tugumuk. 10 Abalaham adi yokwet niŋ ifafaŋe tilak Bepaŋdi tubumintaaŋ mohinek tutumbaguk wendok nadiŋila hatiguk.
11 Sela adi maaŋ undugoŋ nadisukilitinit doktiŋa saŋiniŋ halimimbune tam gawada tuguk iŋgoŋ mihiwele tuguk. Adi indiŋ nadiguk. Bepaŋ adi mede biyagoŋ hogok yolak doktiŋa mede naniŋguk u folooŋ tubumintawaak. 12 Unduŋ degoŋ tiŋa me kubugoŋ, adi minta-ulihakadok saŋiniŋŋiŋ agaŋ dapmaguk iŋgoŋ adi’walaaniŋ yalaki minta-ulihaka tigiŋ adi yadi kunum foloŋ hinantilamek ilawiiŋ aditok tuwolit, eŋ ime luhi magineŋ kiŋ itak, meeniŋdi tuwot mu kunadapmandok wendok tuwolit mintagiŋ.
13 Meeniŋ unduŋ kuyeŋ nadisukilitinit hatiŋa kumuŋdapmagiŋ. Nemek gigit yeniŋit u folooŋ mu beŋa hogok kwatnaŋgoŋ halune dauhikdi kaŋ nadikunakunale tigiŋ. Unduŋ tiŋa mebihik indiŋ nadigiŋ: Indi yadi kwet folooŋ mu kahileeŋ hogok buŋambu unduŋ hatiyam. 14 Mede unduŋ yoŋa yokwet mebi niŋ tubumintadok welehik fagihi tuguk. 15 Unduŋ tiŋa nehi’walaŋ yohikwehik biŋa bugiŋ wondok welehik koloŋgoŋ mu yakuk. Unduŋ nadine tigiŋ binek udanene nadiŋa kedem udanene tigiŋ. 16 Adi yadi yokwet momooŋ kunum gineŋ hatak ukuyendok nadigalika tigiŋ. Unduŋ doktiŋa metam wendi Bepaŋ indiŋ niŋgiŋ. “Du indi’walaŋ Bepaŋ.” Kaŋ Bepaŋ adi medehik wendok meka mu tilak. Maŋgande adi negoŋ yokwet wapum niŋ tiulidokoyemiŋguk.
Iso eŋ Jekop
17 Abalaham adi nadisukilitinit hatiguk doktiŋa Bepaŋdi Abalaham’walaŋ nadisukilitiŋiŋ kameka titiŋdok yoŋa Aisak siloŋ dumuŋ hemiŋdok nimbune medeŋiŋ nadiguk. Biyagoŋ kuyoŋ, adi gigitmede moŋgokukdi mihiŋiŋ kubugoŋ tubudapmandegoŋ tuguk. 18 Gigitmede indiŋ nadiguk, “Aisak’walaaniŋ yalakigeye minta ulihaka tineeŋ.” 19 Uyadi indiŋ nadiŋa tuguk. Bepaŋ adi meeniŋ kumuŋ gineniŋ yehitubu-kaikadok saŋiniŋ halimilak. Unduŋ doktiŋa kumuŋ gineniŋ nabugoŋ tubu-udanemiŋguk.
20 Aisak adi nadisukilitinit hatiguk doktiŋa Jekop gut Iso kahaŋ tiyemiŋa nemek kougoŋ mintayembaak wondiniŋ kigili mede maaŋ yeniŋguk. 21 Jekop adi nadisukilitinit hatiguk doktiŋa kumuŋdok tiŋila Josep mihiŋiyat kahaŋ tiyemguk. Tiŋa kuyaŋdi malidamdaŋ ilaŋa Bepaŋ mulelem timiŋa niutumbaguk. 22 Josep adi nadisukilitinit hatiguk doktiŋa kumuŋdok naiŋiŋ dulalune Isilae metam adi hatige Isip kwet wabiŋa nehi’walaŋ yohikwehineŋ uneeŋ wondok nadisuŋa kitiliŋiŋdok mede timeŋgoŋ yenindakaleguk.
Moses gut Josuwa adi nadisukilitihinit
23 Moses mintaune miŋbeu adi nadisukilitihinit doktiŋa mihi kaditaaŋ mapme medeŋiŋdok munta mu tiŋa muyakip lufomkulitniŋ kamehebi tubune hakuk. 24 Moses adi nadisukilitinit hatiguk doktiŋa bediune Felo waabiŋiŋ diniŋ mihi nimbune adi moŋ yoluguk. 25 Adi yadi kadakaniŋ diniŋ tinagalika muniŋgoŋ u wabiŋa Bepaŋ’walaŋ meŋimeŋiye dut folofigita eŋ bulaniŋgoŋ nadidok yoguk. 26 Unduŋ tiŋa Isip kwet diniŋ muneeŋ bomboŋ duhuduhu wapum wendok nadiune gelegelem tuguk. Eŋ Kilisto doktiŋa meka tiŋa welebulaniŋgoŋ hatidok adi nadiune folooŋ tuguk. Uyadi hatigene folooŋ moŋgolaat nadiŋa unduŋ tuguk. 27 Adi nadisukilitinit hatiguk doktiŋa mapme’walaŋ kwihita ulatifooŋ Isip kwet bikabuŋa uguk. Unduŋ tiŋa Bepaŋ hebiniŋ u dawidi miŋgoŋ nabugoŋ kaŋ adi’walaŋkade wooŋ galiguk. 28 Moses adi nadisukilitinit hatiguk doktiŋa yobune Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmegukdok dompa mihiniŋ dobuŋa naŋgatŋiŋdi talik yeme foloŋ hafiyegiŋ. Kaŋ Aŋelodi u kakiyondaaŋ Isilaehi mihihiye tuwo heki biyabuguk.
29 Kaŋ Isilae metam adi nadisukilitihinit hatigiŋ doktiŋa Imeŋgwaŋ Giminiŋ gineŋ kwet gineŋ siliiŋ halu yawam nabugoŋ halu wooŋ dapmaaŋ logiŋ. Kaŋ Isiphidibo undugoŋ tinim yo tiyaugiŋ iŋgoŋ imeŋgwaŋdi kwatneeŋ buŋa yehikufulaguk. 30 Isilae metam adi nadisukilitinit hatigiŋ doktiŋa Jeliko yokwet diniŋ gimbahaŋ kelemadiune melenai 7 tubune gologuk. 31 Talitam Lehap adi nadisukilitinit hatiguk doktiŋa meyat kwet kanadi tide ugumuk menot tiyemguk. Ala metam mede wobuhinit udihikumuŋgiŋneŋ adi kubugoŋ bikabugiŋ.
Meeniŋ nadisukilitihinit noli
32 Tiŋa mede noli deti yodapmaweŋ. Gidiyon eŋ Belak, eŋ Samson eŋ Yepta eŋ Dewit eŋ Samuel eŋ polofet heki’walaŋ mede kahat tiliwit binek kweheyeniŋ tuluwek. 33 Adi yadi nadisukilitinit hatigiŋ doktiŋa meeniŋ bop fee yehitifogiŋ. Unduŋ tiŋa tubudidime kwanai didimeniŋgoŋ tigiŋ. Eŋ nemek gigit yeniŋit wondiniŋ folooŋ begiŋ. Unduŋ tiŋa laion mahik teheyemgiŋ, 34 kudupmebem diniŋ wakokom tubusububagiŋ, mik-kwadi eŋ tebe bohom tiŋa widihine tagiŋ iŋgoŋ oŋ, adi kaipmuŋ hatiyagiŋ, gweheyehidi kotigoŋ fafaŋegiŋ. Mik gineŋ me saŋihi tigiŋ, memik kwet niŋkadehi udihi yehikelegiŋ. 35 Eŋ tamwoi noli nadisukilitigiŋ doktiŋa Bepaŋdi yehitubu-lodaaŋ yohohiye be wapmihihiye kumuŋ gineniŋ yehitubu-kaikayemguk. Meeniŋ noli folofigita yemiŋa kudi hogohi tiyemgiŋ, unduŋ tiyemiŋa nadisukilitihik wabiune biyabudok yeniŋgiŋ, iŋgoŋ adi yadi hatihati fafaŋeniŋdok pilatne nadiŋa unduŋ mu tigiŋ. 36 Meeniŋ noli adi yenimpekit tiŋa kiyegelepdi yehiwidihitnadigiŋ, eŋ noli widihi tubufigita tigiŋ, eŋ noli kayohik kohohik yehi-ibikilitiŋa yot fafaŋeniŋ gineŋ yapmegiŋ. 37 Eŋ noli adi kawadedi widihikumuŋgiŋ. Noli segedi yehidobulopmadigiŋ. Noli miknoŋdi kodihik dobulopmadigiŋ. Eŋ noli adi unduŋ tiyembune dompa eŋ meme sigiŋ gitnemdi tinahukut tiŋa map hatiŋila bulaniŋgoŋ kisaŋ nadigiŋ. 38 Unduŋ doktiŋa adi pupuheneeŋ, kwetkwet eŋ meeniŋ mu hatiiŋneŋ eŋ kweboboeneŋ, eŋ kawade mage gineŋ, eŋ kwet ginaneŋ, momooŋ wooŋ hebihatigiŋ. Adi’walaŋ titiŋhik u uŋgoniŋ hinek doktiŋa metam noli nadisukilitihinit mokit hatigiŋ aditok tuwolit mu tuguk. 39 Adi hogohogok nadisukilitihik doktiŋa Bepaŋdi yabune utumbaguk, iŋgoŋ oŋ, nemek gigit yeniŋit wondiniŋ folooŋ mu tubumintagiŋ. 40 Mebi indiŋ doktiŋa. Bepaŋ adi indi’walaŋkade nemek wapum kamedok nadiune halibuguk, uyadi hatihati fafaŋeniŋ kuyoŋ, u indinit mokit adi hogok kahiledok nadiune tuwot mu tuguk.