2
Jesudi kunumneniŋ kudi saŋiniŋnit timentimeŋ hinek tuguk
Helebufa lufom dapmaune Galili kwet wapum Kana yokwetneŋ metam lufomdi kohokukut tubune hinaŋ wapum tigiŋ.* Nai uŋaniŋ Jesu miŋ eŋ Jesu tiŋa mihiŋiye adi maaŋ wooŋ nanaŋe noŋgoŋ nanaŋdok yenimbu ugiŋ. Wooŋ nanaŋe nanaŋ hatiŋa wain nadapmagiŋ kaŋ Jesu miŋdi yoguk, “Wain agaŋ dapmalak.”
Unduŋ nimbune Jesudi yoguk, “Du nemenemek titiŋdok mu nanimbeŋ. Nu’walaŋ nai kougoŋ mintawaak.”
Unduŋ nimbune Jesu miŋdi tipilapilaye-metam indiŋ yeniŋguk, “Hidi Jesudi mede hanimbek wondok tuwot keleŋ tineŋ.”
Nai uŋaniŋ yot uŋoŋ kwetkabot kweheyehi 6 boigiŋ, u Judame heki nehi’walaŋ titiŋhik keleeŋ kohoyoutet titiŋdok yoŋa boiune ikagiŋ. Kwetkabot u kuyahi moŋ, wapuhi hinek. Ala Jesudi tipilapilaye-metam yenimbune ime gilaŋa buŋa kwetkabot wapuhi gineŋ utokotaugiŋ. Kaŋ yeniŋguk, “Agaŋ ale neeŋ gila wooŋ me hinamuni kadokolak mimbune naaŋ kawek.”
Unduŋ yenimbune ime wain mintaguk u gila wooŋ mimbune naaŋ wain deŋaniŋ buguk u mu nadiguk. Tipilapilaye metam heki adi agaŋ nadigiŋ iŋgoŋ adi mu nadiguk doktiŋa me kohokukut tuguk u kutinimbu buune niŋguk, 10 “Me hinamuni tiiŋ adi metam timeŋ wain kobahi yembu naaŋ kabe-nadibubuyeune mindaŋ wain hogohi yemiiŋ kaŋ naiŋ, iŋgoŋ du deti wain fofooŋ i kamehebi hali kobugoŋ ti bulaŋ.”
11 Jesu adi Bepaŋ kunumneniŋ’walaŋ kudi miŋgoŋ tububihila tubune mintadakaleguk. Kudi i yokwet wapum Kana, Galili kwetneŋ uŋoŋ tuguk. Nai uŋaniŋ saŋiniŋŋiŋ miŋgoŋ mintaune mihiŋiyedi kaŋ nadisukilitimiŋgiŋ.
12 Unduŋ tiŋa Jesu adi miŋ kwayaŋiye eŋ mihiŋiye dut Kafanaumde wooŋ helebufa noli uŋgoŋ hatigiŋ.
Kigili mede youkudip gineŋ hakuk u folooŋ Jesudi tubumintaguk
(Matiyu 21:12-13; Mak 11:15-18; Luk 19:45-46)
13 Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmeguk diniŋ hinamuni titiŋdok nai dulaune Jesu adi maaŋ Jelusalemde loguk. 14 Looŋ kaune Siloŋyot diniŋ hamuhe gineŋ metamdi makau, eŋ dompa, eŋ butigili heki boiŋa kibikibi tigiŋ kaŋ metam noli kweetniŋ bugiŋdi muneeŋhik moŋgola falik foloŋ boiŋa tubudidimeeŋ Judahi’walaŋ muneeŋ begiŋ.§ 15 Unduŋ tigiŋ kaŋ Jesu adi yabuŋa tawa moŋgola bilibet tubune kwadi mintaune woŋgoŋ kale heki widihi yehikeleune fakaŋ fougiŋ. Tiŋa falik heki kwatapene moŋgoloune muneeŋ makwanegiŋ. 16 Kaŋ me butigili boiyakiŋ u indiŋ yeniŋguk, “Bomboŋhik moŋgola founeŋ. Batne’walaŋ yoli i kibikibi yot mu titiŋdok.”
17 Unduŋ yobune mihiŋiye adi Youkudip Mede indiŋ yolak u naditomgiŋ, “Nu yokedok nadiwe uŋgoniŋ tilak doktiŋa uŋgoniŋ undugoŋ hahatdok gigine tilat.”
18 Jesudi unduŋ tubune Judame heki’walaŋ talitimeŋ hekidibo indiŋ tubu-udaneeŋ niŋgiŋ, “Du unduŋ tilaŋ doktiŋa Bepaŋ’walaŋ kudi neeŋ tubune gabuŋa nadine biyagoŋ du kwanai wendegoŋ ganindapmagiŋ unduŋ tibek.”
19 Unduŋ yogiŋ kaŋ Jesudibo yeniŋguk, “Bepaŋ’walaŋ yot i uyakulune nu helebufa lufomkulitniŋ maaneŋ kedem tubupilalaat.”
20 Yenimbu mede fafaŋeniŋ indiŋ niŋgiŋ, “Wapmuhiniye adi gulet 46 unduŋ kaŋ Siloŋyot i madapmagiŋ iŋgoŋ du melenai lufomkulitniŋ maaneŋ hogok kedembe tubupilalaaŋ yo yolaŋ?”
21 Jesu adi ne sigiŋ gitnemdok nadiŋa yoguk. 22 Ala kougoŋ kumuŋ gineŋ kaikaaŋ pilalu mihiŋiye adi mede u nadidakaleeŋ Youkudip Mede eŋ Jesu ne mede yoguk u nadisukilitigiŋ.
Jesu adi kadapmaŋ molom
23 Aŋelodi Yabukiyondaaŋ Yalakapmeguk diniŋ hinamuni Jelusalem kwetneŋ ha tigiŋ nai uŋaniŋ Jesu adi Bepaŋ kunumneniŋ’walaŋ kudi mebimebi tubune metamdi kaŋ nadisukilitimiŋgiŋ. 24 Tiŋa Jesu adi welehik maaneŋ agaŋ yabunadidapmaguk doktiŋa mu nadisukilitiyemguk. 25 Nebek niŋdi adi’walaŋ mebihik Jesu ninindok tuwot moŋ. Maŋgoŋde, woŋadi agaŋ ne yabunadidapmaguk.
* 2:1 Judahi’walaŋ titiŋ indiŋ: Adi metam kobutdi kohokukut tubune mindaŋkade hinaŋ wapum tagiŋ. 2:6 Kwetkabot kubugoŋ u kalasin palastik 30 be 40 unduŋdi ugoloune tokowek. Bomboŋgi mede gineŋ 75 be 100 lita yoiŋ. 2:13 Hinamuni u bomboŋgi mede gineŋ Pasova yoyagiŋ. § 2:14 Metam Bepaŋ’walaŋ feknit mokit heki’walaŋ muneeŋ adi kadakaniŋnit yoyagiŋ doktiŋa Siloŋyotneŋ moŋgo fofoŋdok kamehep hatiguk. Unduŋ doktiŋa adi’walaŋ muneeŋ moŋgola buŋa tubudidimeeŋ Judahi’walaŋ muneeŋ beŋa wooŋ Bepaŋdok siloŋ tagiŋ.