9
Jesu namanda uŋgoniŋ tuguk
(Matiyu 17:1-13; Luk 9:28-36)
Unduŋ yeniŋa tomboyoula indiŋ yeniŋguk, “Biyagoŋ hinek hanilat. Metam i ikiiŋ noli adi kumuŋ mu tiŋa hogok hatilune Bepaŋ’walaŋ Hatihati Kobuli saŋiniŋnit mintadakaleune kaneeŋ.”
Jesu adi melenai 6 hatiŋa Pita, Jems agaŋ Jon yanagila kweboboe kweheyeniŋ niŋ foloŋ looŋ nehi hogok hakiŋ. Hali kalune Jesu namanda uŋgoniŋ tubune tinahukutŋiŋ adi fafau niyaniyaŋ hinek mintadapmagiŋ. Nebek niŋ kwetfoloŋ iŋoŋ nemek niŋ youtelu undiniŋ mintawekdok tuwot moŋ.
Unduŋ mintaune yakalune Moses dut Ilaija adi mintaaŋ Jesu dut mede yonadi ya tigiŋ. Kaŋ Pitadi Jesu indiŋ niŋguk, “Hinale, kedem hinek indi maaŋ iŋgoŋ hakam, ale yoholaŋ lufomkulitniŋ manim, noli dutok, noli Mosesdok agaŋ noli Ilaijadok.” Pita adi yabuŋa munta tiŋa mede mu nadidakaleeŋ hogok yofit tuguk.
Unduŋ tiŋa yatune mulukwaŋdi buŋa yehitumulune yali nadilune mulukwaŋ gineŋ mede niŋ indiŋ mintaune nadigiŋ, “Yadi na’walaŋ Mihine hinek, welenedi kahilelat. Ale hidi adi’walaŋ medeŋiŋ nadimiyaneeŋ.” Unduŋ yobu udaneeŋ nebek noli uŋoŋ nemu kagiŋ, Jesu ne hogok yalune kagiŋ.
Unduŋ tiŋa kweboboe bikabuŋa foŋila foŋila Jesudi indiŋ yeniheŋa yeniŋguk, “Hidi nemek uŋgoniŋ hinek kaŋit i nebek nemu nimbihila hatibune Me Kobumuŋ adi kumuŋ gineniŋ kotigoŋ kaikaaŋ pilalaak.”
10 Unduŋ yenimbu medeŋiŋ tagimneeŋ nehi hogok uŋgoŋ yonadiŋa yogiŋ, “Kumuŋ gineniŋ pilalaak u mebi dediŋ hinek?” 11 Unduŋ yoŋa Jesu ninadigiŋ, “Maŋgoŋde Yodoko Mede hinale hekidi Ilaija adi timeŋ baak yoiŋ?”
12 Yonadiune yeniŋguk, “Ilaija adi biyagoŋ timeŋ buŋa nemenemek tiulidokowaak. Iŋgoŋ Yodoko Mededi indiŋ maaŋ yolak, Me Kobumuŋ adi medeŋiŋ mu nadiŋa, folofigita kisaŋ hinek mineeŋ. 13 Iŋgoŋ indiŋ hanimbe nadineŋ. Ilaija adi agaŋ buguk iŋgoŋ Yodoko Mededi yolak unduŋ, metamdi nemek nehi nadinadi hogok takaliŋa kaka timiŋgiŋ.”
Jesu mihiŋiyedi yabap kelekutdok kwanaimiŋ tigiŋ
(Matiyu 17:14-21; Luk 9:37-43)
14 Jesu tiŋa mihiŋiye adi fosuwaaŋ bulune metam feedi buŋa bopneeŋ yali yabulune Yodoko Mede hinale heki adi Jesu mihiŋiye noli dut siwe yatigiŋ. 15 Siwe tulune Jesu tiŋa mihiŋiye fosuwaune metam Jesu kaŋ sukuleeŋ kiyane wooŋ kagiŋ. 16 Kaŋ Jesudi mihiŋiye yeniŋguk, “Hidi adut siwe maŋgoŋde tiiŋ?”
17 Unduŋ yeninadiguk kaŋ me niŋdi niŋguk, “Hinale, nu mihine yabapnit mede mu yolak doktiŋa nagi bulat. 18 Yabap fomilakneŋ nai uŋaniŋ kwetfoloŋ maŋ, maŋiŋ faik tiŋa, maŋiŋ sikilitiŋa, folooŋ kohondakut tilak. Unduŋ doktiŋa mihigeyedi yabap kelekutneŋ yeniŋat kaŋ niŋkelekuliŋit iŋgoŋ mu labu bu-uŋak.”
19 Unduŋ yobune Jesudi indiŋ yenintoguk, “Hidige, detiŋa nadisukilitihik kuyaniŋ kabe! Nai dedigoŋ hidut hatiŋa hanimbe nadisukilitineeŋ? Mihi u nagila iŋgoŋ but!”
20 Yenimbu mihi u nagi wooŋ Jesu miŋgiŋ. Nagi wo mimbune yabapdi Jesu kaŋ mihi u tukulune maaŋ kwetfoloŋ hali kumuŋgweheye tiŋa maŋiŋ faik tiŋa tuguk,
21 Kaŋ Jesudi beu ninadiguk, “Nai deniŋ hinek i tububihila tuguk?”
Ninadiguk kaŋ beudi yoguk, “Koom kuyanineŋ tugukdi titabulak. 22 Yabapdi nai fee hinek nagila tubukumuŋbe ime gineŋ be kudup gineŋ kulabulak. Du saŋiniŋge tuwot hakamulak nadikaŋ fiit inditok bulaniŋgoŋ nadiŋa nihitubu-lodaweŋ.”
23 Unduŋ niŋguk kaŋ Jesudi niŋguk, “Maŋgoŋde saŋiniŋnedok naninadilaŋ? Me nadisukilitihinit adi nemenemek nehi kedem tineŋ.”
24 Nimbune yoguk, “Nadisukiliti tilat iŋgoŋ wapum moŋ doktiŋa nehitubu-lodaune wapumgoŋ bediwek.”
25 Unduŋ yayolu metam buŋa yehitumut tigiŋ, doktiŋa Jesudi yabap hogoli indiŋ niŋguk, “Yabap kauleŋ, mede mu yolaŋ, du mihi i weleŋ maaneŋniŋ labuŋa wooŋ kotigoŋ mu bu fomimbaaŋ. Moŋ hinek ganilat.”
26 Unduŋ nimbu yabap adi yakawe toŋa mihi u tukulune maaŋ kumuŋgweheye tiŋa halune labu bu uguk. Kaŋ mihi u kwetfoloŋ maaŋ dabaŋ wele hakuk, kaŋ metam adi agaŋ kumuŋa hatak yogiŋ. 27 Iŋgoŋ Jesudi kohoŋ foloŋ honeeŋ tubupilalu koloŋ yakuk.
28 Unduŋ tiŋa Jesu adi yot maaneŋ foguk, fooŋ nehi hogok hali mihiŋiyedi indiŋ ninadigiŋ, “Indi dediŋ doktiŋa yabap hogoli u niŋkelekutdok kwanaimiŋ tumun?”
29 Niŋgiŋ kaŋ Jesudibo yeniŋguk, “Yabap undihi yehikelekutdok talik noli nemoŋ. Talik kubugoŋ adi indiŋ: [Nanaŋe kameheŋa]* ninadi kwanai tiŋa kedem yehikelekutdok.”
Jesu kumuŋŋiŋdok kotigoŋ yeniŋguk
(Matiyu 17:22-23; Luk 9:43-45)
30 Jesu mihiŋiye dut kwet u bikabuŋa wooŋ Galili kwet lekiŋgoŋneŋ uŋoŋ ugiŋ. Uŋoŋ wooŋ hatibune nebek niŋdi uŋoŋ hatak u mu nadineŋ yoŋa tuguk. 31 Unduŋ tiŋa nehi hogok hatiŋila mihiŋiye yeniyehitubu-didime kwanai tiŋa indiŋ yeniluguk. “Me Kobumuŋ adi kwetfoloŋ me’walaŋ kohohik foloŋ kameune ulukumuneeŋ kaŋ helebufa lufomkulitniŋ dapmaune kotigoŋ pilalaak.” 32 Adi unduŋ yenimbune mede wendiniŋ mebi mu nadidakalegiŋ doktiŋa mede wendok ninadinim yo nadigiŋ iŋgoŋ munta tiŋa wabigiŋ.
Talitimeŋ titiŋdok mede
(Matiyu 18:1-5; Luk 9:46-48)
33 Kafanaum wosuwaaŋ yot maaneŋ fooŋ Jesudi mihiŋiye indiŋ yeninadiguk, “Talipmeŋ buŋa maŋgoŋdok yonadiŋit?” 34 Unduŋ yeninadiguk kaŋ mihiŋiye adi talipmeŋ buŋila neeŋdi lekiŋgoŋhik gineŋ loloŋnit hinek tilak yoŋa yonaditabugiŋ doktiŋa meka tiŋa kabup ikiŋ. 35 Kaŋ Jesu adi kwetfoloŋ foilaŋa yenimbu buŋa bopneeŋ ilune yeniŋguk, “Nebek niŋdi talitimeŋ tibe nadiŋa netok nadiune fofoŋnit tubune me noli tipilapilaye tiyemuluwaak.”
36 Unduŋ yeniŋa wapmihi-kabe niŋ nagila lekiŋgoŋhik foloŋ kameu yalune toboŋa yeniŋguk, 37 “Nebek niŋdi nutok tiŋa wapmihi indiniŋ momooŋ timiluwaak adi nu maaŋ momooŋ tinamuluwaak, eŋ nebek niŋdi nu momooŋ tinamuluwaak adi nu hogok mu tinamuluwaak, me napmeune fogut adi maaŋ timiluwaak.”
Nebek niŋ mik mu tinimilak adi yadi indi’walaŋ notnik
(Matiyu 10:42; Luk 9:49-50)
38 Jondi Jesu indiŋ niŋguk, “Hinale, indi me niŋ du wohoge gineŋ yoŋa yabap yehikeleune kamun, iŋgoŋ adi indut tomboyoula du wanaŋ mu gehekeleyaulak doktiŋa moŋ nihemun.”
39 Unduŋ yobune Jesudibo indiŋ niŋguk, “Moŋ, u nihep mu titiŋdok. Nebek niŋdi nu wotnene yoŋa kudi tibaak adi naniŋkadaka mu tibaak. 40 Nebek niŋ mik mu tinimilak adi yadi indi’walaŋ notnik. 41 Biyagoŋ hinek hanilat. Nebek niŋ nu’walahi hiditok ‘Wapum’walaŋ kwanai-metam’ yoŋa ime-kabe hogok gihambaak siloŋ undiniŋ woŋadi tuwaŋit mokit mu halaak.”
Kadakaniŋ mu titiŋdok diniŋ mede
(Matiyu 18:6-9; Luk 17:1-2)
42 “Nebek niŋdi wapmihi kuyahi-kabe nadisukilitinamiiŋ u yehitubu-gweheyeune kadakaniŋ tineeŋ adi me u kawade bigim malabumuŋdi kodi foloŋ tehikapmaaŋ imeŋgwaŋ gineŋ tapmetukulune fooŋ kumuŋ tubune tuwot tibek. 43-44 Unduŋ doktiŋa kohogedi kadakaniŋ tubune kaŋ kohoge u udokokut tiluwaaŋ. Unduŋ tiŋa Hatihati Kobuli gineŋ kohoge fukuŋgoŋ hogok kedem waaŋ. Eŋ unduŋ mu tiŋa kohoge lufomnikoŋ hatibaaŋ adi kwet kadakaniŋ kudup kumuŋkumuŋnit mokit ha-dalakneŋ uŋoŋ fowaaŋ. 45-46 Be kayogedi kadakaniŋ tubune kaŋ kayoge u udokokut tiluwaaŋ. Unduŋ tiŋa Hatihati Kobuli gineŋ kayoge fukuŋgoŋ hogok kedem waaŋ. Eŋ kayoge lufomnikoŋ hatibaaŋ adi kwet kadakaniŋ gineŋ fooŋ kudupdok gigit tibaaŋ. 47 Be daugedi kadakaniŋ gineŋ ganagilune kaŋ kubugoŋniŋ kidila tukukut tiluwaaŋ. Unduŋ tiŋa Bepaŋ’walaŋ Hatihati Uŋgoniŋ kedem wo kawaaŋ. Eŋ dauge lufomnikoŋ hatibaaŋ adi kwet kadakaniŋ gineŋ fooŋ kudupdok gigit tibaaŋ. 48 Uŋoŋ foune binem hehisineeŋ u kumuŋ mu tineeŋ, be kudup fafaŋeŋ hehidawaak u kumuŋ mu tibaak. 49 Me hogohogok kudupdi feleŋ wele mintayembaak. 50 Feleŋ adi kobaŋ iŋgoŋ kobaŋiŋ dapmaune kotigoŋ koba mu tilak. Wendok tuwot hidi maaŋ feleŋ kobaŋ dabugoŋ mintaaŋ menot momooŋ tiŋa kulemaŋgoŋ hatiyaneeŋ.”
* 9:29 Nanaŋe kamehep diniŋ mede u Gilik pepa noli gineŋ mu youkiŋ doktiŋa gimbahaŋ gineŋ youkumun. 9:43-44 eeŋ 9:46 Nadinadi me nolidi mede diki nimaaŋ yowo yendok mu tomboyoula youkiŋ kaŋ hatak nadiiŋ adi indiŋ. “Uŋoŋ foune binemdi hehisineeŋ u kumuŋ mu tineeŋ be kudup fafaŋeŋ hehidawaak u kumuŋ mu tineeŋ.” Yowo 48 gineŋ kedem kaweŋ.