19
Kikabi diniŋ mede
(Mak 10:1-12; Luk 16:18)
Jesu adi mede unduŋ yodapmaaŋ Galili kwet bikabuŋa Judiya kwetneŋ, Jodan ime fukuniŋ guŋandiŋ loguk. Loune metambop wapum hinekdi kelegiŋ. Kaŋ kwet uŋoŋ hatiŋila metam yagithinit yehitubu-kedebaguk. Kaŋ Falisi noli adi tikamanda timine buŋa indiŋ ninadigiŋ, “Yodoko Medenikdi me niŋ adi ne nadinadiŋiŋde tamŋiŋ kelekutdok kedembe yolak be dediŋ? U ninimbu nadinim.”
Unduŋ yogiŋ kaŋ yeniŋguk, “Hidi Yodoko Mede indiŋ hatak u mube kunali nadiiŋ? Bepaŋ adi nemenemek yehitubu-mintaŋila me tiŋa tam maaŋ yehitubu-mintaguk. Yehitubu-mintaaŋ indiŋ yoguk, ‘Wendoktiŋa me niŋ adi mimbeu biyabuŋa tamŋiŋ’walaŋkade wooŋ galiŋa adi welehik be sigihikdi kubugoŋ mintaaŋ hatidemeek.’ Unduŋ doktiŋa adi molomolom moŋ, adi agaŋ kubugoŋ mintaaŋ hatiyamuk. Bepaŋdi yehikiukuk doktiŋa meeniŋdi tuwot mu yehidanedok.”
Unduŋ yeniŋguk kaŋ adibo yogiŋ, “Kaŋ maŋgoŋde Mosesdi tam bikabudok nadiŋa mede pepa foloŋ youla miŋa niŋkelekutdok yoguk?”
Unduŋ yonadigiŋ kaŋ Jesudi yeniŋguk, “Hidi welehik fafaŋehi tiŋa mede nadinadi mu tiiŋ doktiŋa Mosesdi mebihik u nadihamuŋa yoguk. Koom tububihit gineŋ adi talik unduŋ nemu hakuk. Unduŋ doktiŋa indiŋ hanimbe nadineŋ. Nebek niŋdi tamŋiŋ hogok bikabufit tiŋa tam gitipmuŋ nagilaak adi yofolokhik fafaŋeŋ u ulopmadiwaak doktiŋa kefifile diniŋ malabumuŋ hekiwaak. Be tamdi kefifile tubune yohoidi bikabaak uyadi tam diniŋ yom tibaak.”
10 Unduŋ yobu mihiŋiyedibo niŋgiŋ, “Memalam kedem titiŋdok iŋgoŋ titiŋ undiniŋ maaŋ hatakneŋ doktiŋa tam mu tiŋa hogok kedem hatidok.”
11 Yobune Jesudi yeniŋguk, “Mede yoŋ adi wanakaŋ hogohogokdok mu tilak. Bepaŋdi wendok saŋiniŋ yemguk adi hogokdi nadidahi tineŋ. 12 Me noli adi ulihaka mu titiŋdok fiyewakahi undihigoŋ mintaiŋ, eŋ noli adi meeniŋdi yehitubu-fiyewakaiŋ, kaŋ noli adi Bepaŋ’walaŋ hebeŋ gineŋ Hatihati Uŋgoniŋ hatak wendok nadiŋa tam mu tiŋa hatiiŋ. Me nediyeŋ wendok saŋiniŋ halimilakdi mede i nadidahi tibek.”
Jesudi wapmihi kuyahi yehikahaŋneguk
(Mak 10:13-16; Luk 18:15-17)
13 Metam noli adi wapmihiye Jesudi kohoŋ kihik foloŋ kameeŋ ninadi tibek yoŋa yanagila bugiŋ. Kaŋ mihiŋiyedi yenihep tigiŋ, 14 kaŋ Jesudi yeniŋguk, “Wapmihi biyabune nu’walaŋkade buneŋ. Kamehep mu tiyemineŋ. Bepaŋ’walaŋ hebeŋ foloŋ Hatihati Uŋgoniŋ hatak uyadi wapmihi undihidegoŋ.”
15 Unduŋ yoŋa kohoŋ kihik foloŋ kameguk. Unduŋ tiŋa kwet u bikabuŋa kwet niŋ uguk.
Mekuya muneeŋ bomboŋnitdi Jesu gut mede yonadi tuguk
(Mak 10:17-31; Luk 18:18-30)
16 Kaŋ mekuya niŋdi buŋa Jesu indiŋ ninadiguk. “Henale, nu titiŋ momooŋ dediŋ tiŋa hatihati dapmandapmaŋnit mokit u kahilewaat?”
17 Yobune indiŋ niŋguk, “Du maŋgoŋde nemek momooŋdok naninadilaŋ? Momooŋ diniŋ molom adi kubugoŋ hatilak. Ale du hatihati dapmandapmaŋnit mokit kahilewe nadiŋa kaŋ Yodoko Mede hogok keleluwaaŋ.”
18 Kaŋ me wendibo yoguk, “Yodoko Mede dendok yolaŋ?”
Unduŋ ninadiune Jesudi yoguk, “Du me widihikumuŋ mu tuluwaaŋ, hekimalam hidi kefifile mu tiyaneeŋ, du kubo mu tuluwaaŋ, du menolidok yalaŋ mu yeniluwaaŋ, 19 du maaŋge baha’walaŋ mede tiloloŋ tuluwaaŋ tiŋa datok nadilaŋ undugoŋ nokedok nadimiluwaaŋ.”
20 Unduŋ yobune me wendi indiŋ niŋguk, “U hogohogok u agaŋ keleeŋ titabulat, kaŋ nemek noli nimaaŋgoŋ neeŋbe hatak?”
21 Unduŋ yonadiguk kaŋ Jesudi niŋguk, “Du me didimeniŋ hinek mintadok nadiŋa kaŋ weŋ, wooŋ bomboŋge tuwadok boiune tuwaune muneeŋ u fiyewakahidok yembeŋ. Unduŋ tibeŋ kaŋ nemenemek momohi kunum gineŋ uŋgoŋ boigambu itneeŋ. Ale unduŋ tiŋa buŋa nu nehikeleweŋ.”
22 Unduŋ nimbune me u muneeŋ bomboŋ wapum hinek halimiŋguk doktiŋa mede u nadiŋa welemulap tiŋa uguk.
23 Me u uune Jesudi mihiŋiye indiŋ yeniŋguk. “Biyagoŋ hinek hanimbit. Me muneeŋ bomboŋhinitdi Bepaŋ’walaŋ hebeŋ gineŋ Hatihati Uŋgoniŋ u kahiledok kwanaimiŋ tiiŋ. 24 Nemek wendegoŋ kotigoŋ indiŋ hanimbit. Kale kameldi* buŋi ginaneŋ fofoŋdok kwanaimiŋ mu tibek, iŋgoŋ me muneeŋ bomboŋhinit adi Bepaŋ’walaŋ hebeŋ gineŋ Hatihati Uŋgoniŋ kahiledok u kwanaimiŋ wapumgoŋ hinek tineeŋ.”
25 Kaŋ mihiŋiye adi mede u nadiŋa boho kisaŋ tiŋa nadigiyondaaŋ yogiŋ, “Kaŋ nediyeŋ kahilewaak?”
26 Unduŋ yobune Jesudi yabuhohoŋe tiŋa yoguk, “U meeniŋdi titiŋdok tuwot moŋ, iŋgoŋ Bepaŋ’walaŋkade adi nemek ube u titiŋdok adi kwanaimiŋ mu tilak.”
Nemenemek biyabudapmaaŋ Jesu keleneeŋdi kibikoŋ wapumgoŋ hinek beneeŋ
27 Unduŋ yeniŋguk kaŋ Pitadibo indiŋ yoguk, “I kaweŋ, indi nemenemek hogohogok biyabudapmaaŋ du gehikeleyam, kaŋ hatigene wendok kibikoŋ maŋgoŋ beneem?”
28 Unduŋ yonadiune Jesudi indiŋ yeniŋguk, “Nu biyagoŋ hinek hanimbit, hatigene nemenemek kaikaaŋ kobuli mintaminta naiŋiŋ foloŋ Me Kobumuŋ adi iitŋiŋ kwet tehindilendilenenit eŋ filimpipitnit foloŋ ilune nu nehikeleeŋ yaugiŋ heki hidi maaŋ mapme’walaŋ kumopop 12 foloŋ uŋoŋ ila Isilaehi metam bop 12 hatiiŋ hogohogok u yabudokoneeŋ.
29 “Tiŋa nediyeŋ nutok tiŋa yoli be dali kwayaŋiye, be wiwiye, be mimbeu be wapmihi-tam be dininaŋiŋ biŋa baak, adi kibikoŋ tuwaŋiŋ wapum loloŋnit hinek bewaak, tiŋa wahiŋkade hatihati dapmandapmaŋnit mokit kahilewaak. 30 Iŋgoŋ nai indide timeŋ tiŋa loloŋhinit hatiiŋ feedi kougoŋ fofoŋhinit hatineeŋ, kaŋ fofoŋhinit hatiiŋ feedi kougoŋ loloŋhinit hatineeŋ.”
* 19:24 Kamel adi kale wapum, makau dabugoŋ.