15
Indetok hogok mu nadiŋa hatiyaneem
Nadisukiliti fafaŋeniŋ hatnimilakdi metam nadisukiliti gweheyehi yehitubu-lodaaŋ malabumuŋhik tubulodayemdok. Indi indetok hogok adi mu nadiyaneem. Indi yadi notniyedi titiŋ momooŋ titiŋdok be nadisukiliti foloŋ fafaŋedok nadisuŋa yehitubu-lodayaneem. Indiŋ nadidok, Kilisto adi undugoŋ netok hogok mu nadiguk. Mede niŋ indiŋ youliŋit hatak. “Tiŋa du ganisuwambat tigiŋ, kaŋ yosuwambathik wondi nu foloŋ lolak.” Nemek hogohogok koomkwaha youkiŋ uyadi nai indidegoŋ nadinadi nimdok youkiŋ. Mede wondigoŋ nihitubu-kilitiŋa nihitubu-lodaune nemek gigit utnimgiŋ wondok nadikunakunaleŋ hatiyaneem yoŋa youliŋit. Bepaŋ adi tubukiliti be tubulodatubuloda molomdi hehitubu-kilitiune Jesu Kilisto dut kadiŋa nadisuhik kubugoŋ kiula hatiyaneeŋ. Unduŋ tiŋila welehik be mahik kiula Wapum Jesu Kilisto diniŋ Bepaŋ eŋ Beu niutumbayaneeŋ.
Welehikdi kifolok tiŋa hatidok
Biyagoŋ kuyoŋ, uŋalegoŋ Kilistodi hanagikuk. Undugoŋ hidi hidebo welehikdi kifolok tubudapmaneeŋ kaŋ wendi Bepaŋ’walaŋ wougigit tubumintawaak. Nu indiŋ doktiŋa hanilat. Bepaŋ adi dadaniye Abalaham heki gigitmede folooŋ hinek yeniŋguk u folooŋnit titiŋdok Kilistodi Judahi inditok tipilapilaye kwanai tuguk. Tiŋa undugoŋ metam fekhinit mokit adi Bepaŋ’walaŋ welekulemaŋiŋ doktiŋa niutumbaneeŋ yoŋa unduŋ tuguk. Bepaŋ’walaŋ Youkudip pepa gineŋ mede indiŋ-ku youliŋit hatak oŋ. “Nu metam Judahi’walaŋ feknit mokit adi’walaŋ lekiŋgoŋhik foloŋ ganiutumbaaŋ woho youtumbawaat.”
10 Tiŋa mede niŋ indiŋ hatak. “Metam fekhinit mokit heki, hidi Bepaŋ’walaŋ meŋimeŋiyedut bopneeŋ yonadifo tiyaneeŋ.”
11 Tiŋa niŋ indiŋ, “Metam fekhinit mokit, hidi wanakaŋ hogohogok Wapum wou nintiloneeŋ. Eŋ mebop feedi adi nintiloneeŋ.”
12 Tiŋa Aisaiyadi mede niŋ indiŋ yoŋa youkuk.
“Bem mebi Jesi’walaŋ gineniŋ yalaki niŋ kadowaakdi metam fekhinit mokit Mapme Wapum tiyembaak. Kaŋ metam hogohogok aditok nadikunakunale tiyaneeŋ.”
13 Nemek momohidok nadikunakunale molom Bepaŋ, adi nadisukilitihikdok welemomooŋ be kulema tubumintahambaak. Unduŋ tubune Uŋgoniŋ Munabuli’walaŋ saŋiniŋdi miŋ-ikiliti tihambune nemek momooŋdok nadikunakunale hati tiiŋ wondi hehikufulaune, wondiniŋ nadifodi hidi’walaŋkade tokiŋa halaak.
Poldi kwanai tuguk diniŋ mede
14 Notneye, hidi welehikdi hinek metam noli yabukahile tiiŋ, tiŋa Bepaŋ’walaŋ mede mebi u maaŋ kedem nadidakalehinakaiŋ. Unduŋ tiŋa hidi hide kedem kiulihi titiŋdok malabuda mu tiiŋ. Nu hidi’walaŋ mebihik unduŋ hinek nadihinakalat. 15 Iŋgoŋ fiit nu yadi Bepaŋdi siloŋ tobogoŋ tinamguk doktiŋa mede noli daulebelebe youhamuŋa haniŋkilitilat. 16 Jesu Kilisto adi metam fekhinit mokit hiditok Bepaŋ’walaŋ kwanai-me napmeguk doktiŋa Bepaŋ’walaŋ Mede Momooŋ u yohautaŋila siloŋyot diniŋ talitimeŋ mintaaŋ hatiŋa metam fekhinit mokit yanagilene Bepaŋdok gigit tiiŋ. Kaŋ Uŋgoniŋ Munabulidi yehitubu-walandaune Bepaŋ’walaŋ siloŋ, ne nadiune momooŋ tilak unduŋ tineeŋ. 17 Nu Bepaŋ’walaŋ kwanai tilat uyadi Jesu Kilistodok tiŋa nadiwene loloŋnit tilak. 18 Kwanai u nu nahogok deti tibe tugut. U moŋ. Jesu Kilistodi miŋ-ikiliti tinambune fekhinit mokit Bepaŋ’walaŋ mede nadidahi tineeŋ yoŋa manedi be kohonedi kwanai tugut. 19 Nu Bepaŋ’walaŋ mede saŋiniŋnit yohautagut be Bepaŋ kunumneniŋ’walaŋ kudi tugut uyadi Uŋgoniŋ Munabuli’walaŋ saŋiniŋ foloŋ tugut. Tiŋa Jelusalem yopmaŋneniŋ tububihila Kilisto’walaŋ Mede Momooŋ wanaŋ yohautatawene wooŋ Ililikam kwetneŋ dapmaguk. 20 Tiŋa noli’walaŋ budumeŋ gineŋ kwanainewaatneŋ yoŋa Kilisto diniŋ wou mu nadigiŋ, gitipmuŋ gineŋ yohautadok gigine kwanai tilat. 21 Mede Youkudip indiŋ hatak wondok tuwolit-ku tilat oŋ. “Mede kahatŋiŋ mu tiyemgiŋ adi kaneeŋ, eŋ kahatŋiŋ mu nadigiŋdi nadidakale tineeŋ.”
Pol adi Speinde wene Loma talik uuŋdok yoguk
22 Biyagoŋ kuyoŋ, nu mebi unduŋ degoŋ tiŋa hidi’walaŋkade uuŋdok youka tiŋa hatilat. 23 Hatiŋila hidi’walaŋkade uuŋdok walanedi nadisuŋila hatigut. Nai indidegoŋ adi kwet noli gineŋ kwanaine agaŋ dapmalak 24 doktiŋa Spein kwetneŋ uuŋdok uŋila hidi maaŋ habudok nadisulat. Wooŋ habene hidut kiulihi tineem. Unduŋ tiŋa hatigene hidi’walahi nolidi nihitubu-lodaune Spein kwetneŋ uneem.
25 Nai indidegoŋ adi nu metam nadisukilitihinit yehitubu-lodawit yoŋa Jelusalemde we ulat. 26 Kaŋ metam nadisukilitihinit Masedoniya eŋ Akaia uŋoŋ hatiiŋdi lodaaŋ Jelusalemhi metam Bepaŋ nadisukilitimiiŋ heki hambeep hatiiŋ yehiulihidok muneeŋ bomboŋ bopnegiŋ, 27 tiŋa adi unduŋ titiŋdok welehikdi kulemaune unduŋ tubune utumbaguk. Metam Judahi’walaŋ feknit mokitdi Judahidok Bepaŋdi Mede Momooŋ yemguk u adi maaŋ nadigiŋ doktiŋa toboniŋbo tubu-udaneyemdok sigiŋ diniŋ bomboŋ yembune tuwot tibek. 28 Ala mede yofafaŋehikdok folooŋ mintaguk u nagoŋ moŋgola Jelusalemde wooŋ yembe dapmaune hidi’walaŋkade uuyeŋ dapmaaŋ Spein kwetneŋ waat. 29 Tiŋa indiŋ nadisulat, nu hidi’walaŋkade wene kohombalim mu waat, Kilisto’walaaniŋ wahukahaŋ mohok moŋgohamuŋa waat.
Pol netok tiŋa Bepaŋ ninadidok yeniŋguk
30 Notneye, Wapumnik Jesu Kilisto doktiŋa be Uŋgoniŋ Munabuli’walaŋ welesiloŋ doktiŋa nu kwanai tilat wondok nehiulihiŋa Bepaŋ ninadidok haniŋgiginelat. 31 Hidi ninadiŋa nehitubu-lodaune Bepaŋdi Judiya kwetneŋ me nadisukilitihinit mokit’walaŋ kohohik gineniŋ nehikibidalaak. Eŋ Jelusalemhi Bepaŋ’walaŋ metam adi bomboŋ siloŋ tiyembaat kaŋ wondok welemomooŋ nadineeŋ. 32 Mindaŋ hinek adi Bepaŋdi nadiune tuwot tubune nadifo foloŋ wooŋ hidut hatinadi tibene walane kulemawaak. 33 Bepaŋ kulema molom adi hidut wanakaŋ hatidapmaluwaak. U biyagoŋ.