5
Metam yenindidime diniŋ talii
Me gawadaŋ niŋ mede nimbene nadiŋa fafaŋeŋgoŋ mu niluwaaŋ. Me undiniŋ adi me baŋ niŋa kulemaŋgoŋ nindidimeluwaaŋ. Eŋ mekuyahi adi datneye be kwayaneye yeniŋa yenindidime tuluwaaŋ. Kaŋ tam gawadahi adi maneye yeniŋa mede kulemaŋgoŋ yoŋa yenindidimeluwaaŋ. Tam waabihem adi witneye yeniŋa da’niŋ nadinadisuge didimeniŋgoŋ kadokoŋila mede yeniluwaaŋ.
Tam kahat yehitubu-lodadok mede
Eŋ tam kahat adi yehitubu-lodaaŋ medehik nadiyemiŋa yabudokoluwaaŋ. Mede yoŋ adi nediyeŋ tam kahat hinek hatiiŋ aditok hogok yolat. Tam kahat niŋ adi mihiŋiye be wabiŋiye be laŋiye uŋgoŋ hatiiŋ adi yadi timeŋ Bepaŋ’walaŋ nadinadi keleeŋ nedigoŋ nehi’walaŋ yohineŋ itowiiŋ u timeŋ siloŋ tiyemiŋa yehitubu-lodayaneeŋ. Woŋ adi koom wapmihineŋ siloŋ tiyemiŋa yabu-ulidokoune hatiŋa bedigiŋ wendok kibibo uŋakoŋ tiyemaneeŋ. Unduŋ tubune Bepaŋdi nadiyembune utumbaluwaak.
Tam kahat folooŋ hinek adi ne hogok hatiŋila Bepaŋ’walaŋkade ulodiŋa hatilak, eŋ helebufa tuwot Bepaŋdi tubulodadok nadisuŋa helemahelemaŋ ninadilak. Eŋ tam kahat niŋ siloda kwanai tibaak adi yadi sigiŋ kaipmuŋ iŋgoŋ weleŋ adi kumiŋ hatilak unduŋ niniŋdok. Mede yoŋ adi yenihinaka tubune nadiŋila metam dauhik gineŋ yomnit mokit hatiyaneeŋ. Nebek niŋ adi ne’walaŋ wapmihi-tam be mimbeu be meŋimeŋiye mu yabudokooŋ yehitubuloda mu tibaak adi yadi Mede Momooŋ nadisukilitidok tali u bikabuŋa nadisukilitihinit mokit’walaŋ titiŋ u kalakapmeeŋ titiŋ kauleŋ hinek tilak niniŋdok.
Tam kahat niŋ adi guletŋiŋ 60 dapmaguk, eŋ me kubugoŋdut didimeniŋgoŋ hatiguk, tam undiniŋ hogok kadokodok wou youlaaŋ.* 10 Tiŋa adi’walaŋ titiŋŋiŋ kedem tilak wendiniŋ mebi kanadi titiŋdok indiŋ yonadiwaaŋ. Adi wapmihi kedembe yabudokoluguk? Me nalum yolineŋ bagiŋ kaŋ maaŋbe heyemiŋa yapmeŋ ituguk? Bepaŋ’walaŋ kwanai-metam siloŋ maaŋbe tiyemuluguk? Metam malabumuŋ gineŋ hatilune maaŋbe yehitubu-lodaluguk? Siloŋ kwanai-mebimebi hatak u maaŋ kedembe tuluguk? Mebihik adi unduŋ hinek-ku nadidok.
11 Tam kahat gibitahi adi Kilisto nadilakata timiŋa me kotigoŋ titiŋdok nadineeŋ, unduneŋ doktiŋa adi’walaŋ wohiye adi mu youlaaŋ. 12 Tam undihi adi me kotigoŋ titiŋdok nadiŋa mede yofafaŋe timeŋ tigiŋ u lahulune yomnit tilak. 13 Tiŋa undugoŋ kayoŋbopdi yabudokoiŋ doktiŋa hatiliweliweŋ tiŋa yofofoŋ tiiŋ. Tiŋa u hogok moŋ, metam noli’walaŋ titiŋhik diniŋ mebi nadiŋa mede yoyahamaye tiŋa yeniwoliwolike hati tiyawiiŋ. 14 Wendoktiŋa nu indiŋ yolat. Tam kahat gibitahi adi yohot kotigoŋ kedem tiŋa wapmihi yahaŋeeŋ yabudokooŋ nanaŋe kwanai tiŋa moŋgotnaŋ heyemiŋa yehitubu-bediyaneeŋ. Unduŋ tubune memikniye adi niniŋkadaka titiŋdok mede tali lohiŋa binibineeŋ. 15 Tam kahat nolidi agaŋ talik didimeniŋ bikabuŋa fai wooŋ Sadaŋ keleyawiiŋ.
16 Tam nadisukilitinit niŋ tiŋa meŋimeŋiye adi’walaŋ lekiŋgoŋhik gineŋ tam kahat niŋ hatibune kaŋ uyadi tam nadisukilitinit weŋ ne kadokoluwaak. Unduŋ tubune kayoŋbopdi adi kadokodok malabumuŋ mu tubumintaneeŋ. Adi tam kahat nehi hogok hinek itowiiŋ u hogok kedem yabudokoyaneeŋ.
Talitimeŋ heki’walaŋ mede
17 Kadokome hekidi kwanaihik tubune utumbaune tuwahik kiula tiloloyeŋ yemaneeŋ. Woŋ adi Mede Momooŋ yoyo me heki be hinale kwanai didimeniŋgoŋ tiiŋ adi unduŋ hinek-ku tiyemdok. 18 Bepaŋ’walaŋ Youkudip Mede niŋ indiŋ hatak. “Hidi makaudi pandiŋ gitnem yalifilifiliye kwanai titiŋdok naihik foloŋ mahik foloŋ likdi ulufo§ mu tiyemaneeŋ.” Eŋ niŋ e indiŋ. “Kwanai me adi kwanai tilak diniŋ tuwaŋiŋ moŋgolune tuwot tibek.” 19 Me kubugoŋdi kayoŋbop diniŋ kadokome niŋ mede foloŋ kameŋdok yobune u mu nadimimbaaŋ. Me lufom be lufomkulitniŋdi yobune nadiŋa wendok adigili mebiŋiŋ kanadidok kwanaiŋiŋ tibaaŋ. 20 Niŋdi yom tubune kaŋ noliŋiye namandahik foloŋ nintubudidime tubune noliye adi u kaŋ kadakaniŋ titiŋdok munta tiŋa hatihatihik tubudidimeeŋ hatiyaneeŋ.
Poldi Timoti niŋkiliti tuguk
21 Nu Bepaŋ, eŋ Jesu Kilisto tiŋa aŋeloŋiye momohi adi’walaŋ namandahik foloŋ indiŋ ganiŋkilitilat. Mede i ganindidimelat u gitagoŋ eŋ momooŋgoŋ hinek yabudokoune nemu maaŋ fowaak. Unduŋ tiŋa metam hogohogok titiŋ tali kubugoŋ gineŋ tiyembaaŋ. Du titiŋ fofooŋ u me wapuhi be nokeyedok hogok adi mu tiyembaaŋ. 22 Du metam Bepaŋ’walaŋ kwanai titiŋdok nadiŋa kohoge kihik foloŋ kameeŋ Bepaŋdi siloŋ tiyemdok ninadi kwanai gehiŋgehiŋ adi mu tuluwaaŋ. Me noli’walaŋ kadakaniŋhikdi du foloŋ lowaakneŋ ala da’walaŋ walage be sigige kadokoune walaniŋ hatuwaak. 23 Du welefigita eŋ yagiyagit tihatilaŋneŋ doktiŋa ime hogok adi mu naluwaaŋ. Wain ime-kabe maaŋ naluwaaŋ.
24 Me noli’walaŋ yomhik diniŋ mebi nadinadi nai mu dulalune komtegoŋ mintadakalelak, eŋ noli’walaŋ adi hebihali ugene kougoŋ mintawaak. 25 Tiŋa undugoŋ tubuloda momooŋ kwanai u maaŋ mintadakalelak, eŋ unduŋ mu nobu tuluwek kaŋ wadi kabup hali ugene kougoŋ mintadakalewaak.
* 5:9 Tam kahat wohiye youtdok yoguk adi mebi indiŋ doktiŋa yoguk. Koom kayoŋbop hekidi muneeŋ bomboŋ be nanaŋe bopneune daneeŋ tam kahat yemagiŋ doktiŋa wohiye youtdok yoguk. Aposel 6:1-2. 5:12 Koom tam kahat heki yehitubu-lodadok talik indiŋ keleyagiŋ. Tam kahat hekidi timeŋ kotigoŋ yohot mu titiŋdok yofolok tagiŋ. Kaŋ medehik uŋakoŋ takaliŋa nanaŋe daneyemagiŋ. Wendoktiŋa mede i youkuk. 5:17 Tuwahik kiula tiloloyeŋ yemaneeŋ woŋ adi K100 nobu moŋgokaneŋ kaŋ adi K100 nimaaŋ tomboyoulune K200 tubune yemaneeŋ. § 5:18 Kabot dawi dahiune fooŋ itak wondok wou “ulufo” yoyam.