13
Barnabasle Saulusle Yaraikoke
Antiokhia jemaatna ro miyae nolora hiwa Allah a weumi huwaimi meli mekai bele hiwa hiwa ro miyaere isaeise kelaeimi meli mekai bele. Nda na ro niyae: Barnabas, Simeon (u elan nokombi yae iwewainye), Lukius (Kirene yona ro), Menahem (Ondofolo Herodesle nanembainye narewate), nane merau Saulus. Ya mbai Allahre ei molowainye nane merau yarele me haeiboke nekewate yae, Allahle Roh yae a weumi, “Reyae mokoungehakale rambun mokoneyende naeise Barnabasle Saulusle kinyenseko.” Yarele me haeiboke nekewate nane merau Allahre ebeli bainyekoke wa, hokolo bee Saulusle Barnabasle u ranne me kolaimikokera ukaimile ewote.
Siprus Yokobare Ekete
Allahle Roh yae ukeumi ewotene, hokolo bee Barnabasle Saulusle oro moloiboke Seleukia yore ewote. Ekete mo, na hibi bu wakara Siprus yokobare ewote. Ekete Salamis yone mo, Yahudi naei ei mom-mom imaene Allahle ako faeuko kelewoimi. Yohanes Markus hokolo bee hakoi-sakoise nangkele hakoumiboke ewate.
Siprus yokoba oroikoke yaneikoke, ekete Pafos yone. Nebei yone Yahudina ro mbai na ro Bar-Yesus hubayaeikoke. Na yun buloo maemae koungekoke. Nauware yendo kayaalo yae elewole. Sergius Paulus Siprus yokobare Gubernur hebewole kiyae, nda Bar-Yesusre naei kahili. Nda Gubernur isaei bele hebaen bele ro. Allahlena ako faeuko borombondere kena hele kowolene, hokolo bee Barnabasle Sauluslere kaeneumikoke. Nebeibe hokolo beere Elimas yae (Bar-Yesus na ro Yunani afaeunge) ahei-ahei yae ahewoumi, Gubernur Sergius Paulusre mokowounge Yesusre na hele yae eleijae. Naendae mekaisebe, Saulus (nane merau Paulus yae kaenainye kiyaere) Allahle Roh yae maemae koungekoke eke Elimasre na ijoko bele keleungekoke weunge, 10 “Ei, walobo yunbe kelu, foise moise horoyae kalayae, ame-ame na no. Allahlena na hele wali nibire weyae mekae horoyae kalayae. Makei yare me no yele? 11 Mana erei Allah ehee bukulure inyetere! Wa ijoko roroneukonde hu ijoko ereiboi yae ya heki holo meungekeukonde.”
Nebei hee, Elimas na ijoko hubawounge mangko nokombi wanen mae feleungeboke. Elimas meka-meka baewole ro miyaere ikilembonde nare yawenainyehonde enatere baewoumi. 12 Gubernur Sergius Paulus nebei wanen yeuboke erewolene, Yesusre hila rabo halewounge, Yesusle a faeufe borowole eme hele yae elewole.
Antiokhia Yo Pisidia Kanine Allahle A Kelewaimi
13 Pafos yora Paulus na kahili wa riyana bele Pamfilia kanina Perga yore ekate. Ndane Yohanes Markus, Paulus naeise nukeumiboke bukeufike Yerusalem yore ewole. 14 Paulus naei Perga yora alainyekoke Pisidia kanina Antiokhia yore ewate. Sabat yane Allahre ei mom-mom imaene ayeuboke nuwaikoke nekewate. 15 Musale walora wali heere foloukoke homo nane merau Allahle yenjo kayaayo molaikoke homone raikoke baeufoke mo, ei moloi-moloi imaena yun-jun mae Paulus nane merau na kahili wa riya nare waimi, “Aka naei baeke naei, mayae na huluinya nda ro miyae na kena ure hara rorommilena, nebei a faeu huwengko.”
16 Paulus aunguke me yae isaei ikeumi wa, huba raweuboke huwoumi, “Aka naei baeke naei Israel yoni-yoni, nane merau aei aka naei baeke naei Yahudi ban ro miyae Allahle are faeufe boroyaube hakoyaunge yo, rare boronsobo! 17 Israel yoni-yoni naei Allah aei yobe naei kamahe naeise eleumiboke wekeumi. Mesir kanine meiko-meiko yo wanen mae ekainyekewate hee yae Allah mokoumiboke yoho kabande yeuboke. Allah Naei elae wake kaban mae Israel yaweumiboke Mesir kanira maibaleke. 18 Ralo yakama rorele u bee a kala-kalane naei u mekai wa mekai beko nekaimekere Allah kena yae herauweumeke. 19 Nebeisa Kanaan kanina nekewate ondofolo mehine bee na ro miyae bele Allah houkoke hayeukokera nebei kani Israelre kinyewoumi. 20 Mesir kanire ayeubokera mekate Kanaan kanire mayeuboke, nemene fomene me baeimeke na heki ralo yakama 450.
“Kanaan kani waheumikoke baeufoke mo, Allah walire hului kolaimi yore kinyeumikoke. Walire hului kolaimi yo naei huba mokoikoinya kiyae Allahle yendo kayaalo Semuel niyae. 21 Nebei heene Israel Ondofolore riyewate. Kisle kelu Saul Benyaminbe orona menabe Allah kinyeumiboke. Ondofolore ralo yakama rorele u bee meufebeukoke. 22 Saul Ondofolora kereungekoke oke mo, Daudre raneuweke benen nebei anuwaufe haungeboke mokowole. Daudle naeise Allah nda wanen mae eleukoke, ‘Isaite fa Daud erekanale Raei kenane eweufike. Raei kenare kale neyae mokombonde.’ 23 Daudle orona menara Israel naei Walilo Yesus Wali Ondofolo raneujeke, Allah are heteungekoke huluinye. 24 Yesus namman Naei kalia huba eraweiboi omokoi hee yae, Yohanes Israel ro miyaere a kaenewoumi weumi, ‘Mai beko bakora nulu kenayembe, bu kombombe.’ 25 Yohanes mokoukoke kaliare riyaufe bonnele hee, rore miyaere weumi, ‘Mai u benera nekayembe rare nde yae elaube? Reyae nebei mayae rakaunge Wali Ondofolo ban ma. U bene nekenayembe, nebei Ro raei moisa mende, Naei oro mehaufe reyae ekulaikoi sului, rabuhine ban Naei bene reyae yeisi raeiboi ban.’
26 “Aka naei baeke naei Abrahambe orona mena yo nane merau aka naei baeke naei Yahudi ban yo Allahle are boroyaube hakoyaube yo ndane mekaufebaube yoni-yoni, Allahlena wali hole molommebonde a faeu ukeume huwemamilere. 27 Yesus mbai Wali Ondofolo Niyae Yerusalem yona nekewate ro miyae bele naei be yun be yebaere hebewate yo bele onewate handawate. Allahle yenjo kayaayo naei a faeu molowate Sabat ya yae kayeke borayeke. Nebei a faeu hului neyae isaei eyeiboi yae Yesusre haibokate. 28 Naendae wanen horo Nare honaibondere nibi baewate an, nebeibe ekate Pilatusre riyewainye nare honaibondere. 29 Allahle homofae molaikoke hului nemene maimokoukokera, nebei ohali randa roukate, rukara buleinye nekainyele. 30 Nebeibe herera Allah benen waleungeboke. 31 Ya helen ro miyae nangkele Galilea kanira Yerusalem yore mewate yore naei u yakawoumi. Nebei yo mbai naei ijoko yae erewate are Israel yoni-yonire ungaimiyendere. 32-33 Aka naei baeke naei, nda a foi faeu foi mare mekaiwayembe. Allah aei yobe naei kamahe naeise a heteumikoke hului Yesus herekera waleungeboke, aei foi naeise. Homofae Mazmur fasal bee nendone nda a Yesusle naeise molaikoke,
‘Weyae Raei fa,
mana yara Reyae waei Araise yeubokale.’*
34 Allah Yesusre herendera walennebonde, benen here hubayeikoi mo nekenende naei a nendahina Naei yendo kayaalo Yesayale homofaene nda wanen moloukoke,
‘Reyae Ondofolo Daudre are heteungekokale rambun yoni-yoni Ware isete
nane merau onomi foka yae ei hawerewende.’
35 Nane merau nebei homofae Mazmur mbai anuwau hine Allah naeise nda wanen moloukoke,
‘Waei eleubokae wekanae Kiyae
Nauware nendon kanine kaka bende naeise Weyae ewaeisi.’
36 “Ondofolo Daud Allah ukeunge rambun-rambun mokoukoke baeufoke mo, hereke na yobe naei kamahe naeite bulei kelaeunge molaisake. Ondofolo Daud na u melen nemene kanine beko yaeiboke. 37 Nebeibe Yesus mbai Allah yae herekera waleungeboke, Nauwa kakare eyeiboi. 38 Nebeinye, aka naei baeke naei, mayae isaeisembombere Yesusle walora Allah beko bakore faeinyembonde a huwayembe. 39 Musale walora wali heere foloukoke hakowainye walora wali himalainyeboke yo yae me ebaei sului, nebeibe nde naei Yesusre hila rabo halenainyele yo wali himalainyeboke yo yae me baemmile. 40 Nebeinye wamale, aka naei baeke naei, angkaei foi yae borombe. Nda Allah yae elewole a Allahle yenjo kayaayo homofaene molaikoke hului mai nolone menjembonde belene, mauwa kayaa hebembe,
41 ‘Ro miyae aukakare koyaube yo,
ijoko foi yae eren,
ijoko kelei-kelei mo engkelembera enserembombe!
Mayae nekembe heene,
Reyae merele rambun hi mokorebonde,
nebeibe mayae na hele eleikoi sului.
Ro miyae kelekokayembe hororebe,
mayae namman a helere eleikoi.’ ”§
42 Paulusle Barnabasle ei moloi-moloi imaera meibaleke yae, nebeinya ro miyae hokolo beere uwaimile benen nebei a mbaise bena Sabat yane ahuneneinyebonde. 43 Ro miyae nebei ei moloi-moloi imaera maibaleke bae, hokolo beere na moisa hakowaimi. Hiwa Yahudi ro miyae, hiwa Yahudi ban ro miyae nebeibe Yahudi agamane ayeuboke. Paulusle Barnabasle a usaei uwoimi Allah kena buhae aere ban heumine Naei a weumi huluinye nekenate.
44 Are rainyehike Sabat yane, ro miyae nebei yo einya helen wanen arilewole, Allahle ako faeukore boronatere mewate. 45 Nebeibe Yahudi ro miyae ijoko erewate ro miyae helen sele mewatene, kena hensen sele kowate. Paulus elewole are aukaka yae kowainye.
46 Nebeibe hokolo bee, Paulusle Barnabasle, buhae ohokoiboi benen elayeiboke a na yaka-yaka yae uwaimi, “Na hele Allahle ako faeuko na bere hele mare kelemayengkombere. Nebeibe maei are moi bulewaume nane merau menaeijae a hokaukoke mayae wali hena bona eyaroinye, meyae nda hee mare nukemayembombe Yahudi ban ro miyae naeise emalere. 47 Rabuhine ban, Tuhan are ukeume,
‘Reyae ware eleubokawale,
ro miyae Yahudi ban yore isehe wanen mae naeumihombere.
Nda kani kelana ro miyae nemene
wali hena a faeufe huwemmiyembe.’ ”*
48 Yahudi ban ro miyae nebei are borokate hee, rei aumiboke kowate Tuhan Yesuslena ako faeuko na hele elewate. Nebei ro miyae Allah a hokoukoke hului wali hena bonare enaijaronde yo, Yesusre hila rabo halewainye.
49 Tuhan Yesuslena ako faeuko nebei kanine heraeyeuboke huwayeke. 50 Nebeibe na yona miyae maengke Allahre enera raisa yaneyainye yo bele rore raimi yo belere Yahudi ro miyae yae Paulusle Barnabasle naeise a beko huwaimikoke. Nebei Yahudi ro miyae hiwa yore moi hurewaimi hokolo beere weitasi kowaimile nane merau nebei kanira hukaimihike. 51 Nebei yo u mekai beko hele mokowatene isaeise roungate naeise nebeinya ro miyae bene Paulusle Barnabasle noro mehaunga kani bahe ruboinyeboke, nebeisa Ikonium yore ewote. 52 Yesusre hakainyekoke ro miyae Antiokhia yona yo rei mai bele nane merau Allahle Roh yae aumiboke bele maemae koumikoke.
* 13:32-33 13:32-33 Mazmur 2:7 13:34 13:34 Yesaya 55:3 13:35 13:35 Mazmur 16:10 § 13:41 13:41 Habakuk 1:5 * 13:47 13:47 Yesaya 49:6