12
Betania Yone Yesusle Oro Ranne Minyak Rilainyeboke
(Mat. 26:6-13; Mrk. 14:3-9)
Ya mehine mbai Paskah ya bere mo kolowainye, Yesus Betania yore eke. Nebei anuwaunge Lazarus herekera Yesus yae waleungeboke kiyaele yo.
Yesus ei moloiboise eraman bulau mokaiboke, Marta mbai ei hawewounge. Lazarus na ro hi Yesus naei raman nanembainye nuwaikoke anewate. Nebeisa Maria meke minyak narwastu fololo bele liter bohi mbai roi na bumana hele kayee rouke meke, Yesus noro ranne rileungeboke mo, nauma yae norore hobewounge. Nebei imae ei minyak narwastu fololo roroukoke hebewole.
Nebeibe Yudas Iskariot Yesusle moisa orowate holona ro mbai, Yesusre kelai nennebonde kiyae yae weunge, “Nebei minyak fololo bele naise heuboube roi kaban roweube. Nebei roi ro mbai na kalia ralo yakama mbai na roibu hului roweube. Nebei roi yae ro miyae kounge kalone nekeyate yore na hului eumiyeube. Rahene nebei wanen omokoiboi?” Kounga kalona yore u bene nekeumine Yudas nda a wanen eleukoke ban, nebeibe neyae yokolone. Yesusle moisa orowate holona yo naei roi kayaa hebewole ro Yudas niyae. Roko mbemba na mene yaeinye roibe naei u mbai naei rambunde rowele.
Nebeibe Yesus yae weunge, “Karo, rabuhire eyeiboi. Allah merau raungehike Rare molonaisele yare nebei me ube mokole. Ro miyae kounga kalona yo mangkele mbainye mo nekemembe, nebeibe Reyae mangkele mo na hibi enekeyei.”
Yahudi ro miyae helen sele borokate Yesus nebei imaene ekenekele, nebei hee yae haleuboke ewate. Nebei yo ewate Yesusre baeinyeke mo ban, nebeibe nane Lazarus herekera Yesus waleungeboke, nebei ijoko ereiboise bele ewate. 10 Nebeinye imam yun-jun mae Lazarusle bele honaibondere merau rainyehike, 11 rabuhine ban Lazarus waleuboke aerene Yahudi ro miyae helen nebei yun-jun naeisa moi kaeinyehike Yesusre hila rabo halewainyelene.
Yerusalem Yone Ro Miyae Helen Mun Hobolo Yae Yesusre Foi Yawainyehoke
(Mat. 21:1-11; Mrk. 11:1-11; Luk. 19:28-40)
12 Ya heuboke mo nebei ya kaban naei raman bulau konate ro miyae helen hokoumeke yo borowate Yesus Yerusalemde be raungehike mele. 13 Nebeinya hoyeu nihewate, eisa haweyainye wa kaenate,
“Allahre buma koloman!
Tuhan Allahle Ro einye meke Kiyae
onomi foka yae ei enainyehawende!
Israel ro miyae naei Ondofolo
onomi foka yae ei enainyehawende!”*
14 Yesus keledai kelu hubayekoke randa yeufileukoke. Allahle homofaena molaikoke huluinye yeuboke,
15 “Ereinye, Sion yona ro miyae buhae ohokoijae,
mai Ondofolo mele,
keledai kelu randa hebeunguke mele.”
((Yerusalem nane merau Sion mae uwainyele.))
16 Nebei hee Yesus na moisa orowate yo nda bewatere u bene orowei kowate. Nebeibe Yesus herekera meke benen bumane ike heera wa u bene nekaimihike, na hele nebei ro miyae yae ei molowainyere nemene fomene Allahle homofaene Naei naeise molaikoke honate.
17 Lazarusre ruka buleisa Yesus kaeneungekoke meukuke nane merau herekera waleungebokere nenaei ijoko yae erewate yo helen nebei a faeube eleiko ramumbo kate. 18 Ro miyae helen Yesus nebei iwau emere-emere mokoubokere borowatene, Yesusre hubainyaikondere mewate. 19 Nebei aerene Farisi ro miyae hi yae hire naeise naeise elate, “Eyae rabuhi-rabuhire omokoiboi sului ya. Eren, nda kani kelana ro miyae nemene Nare mo hakainyekoke.”
Yesus Naei Herende A Isaeyeumiboke
20 Yerusalem yore ya kaban mokaibokere ei mom-momde hokoweke ro miyae nolone hiwa Yunani kanina ro miyae. 21 Filipus Galilea kanina Betsaida yona ro nebei yo mekate mo wainye, “Aka baeke, meyae kena haehae hele kande Yesus Naei hubaimakondere.” 22 Filipus eke nebei a Andreasre isaeyeungeboke, nebeisa hokolo bee ekete Yesusre ukeinyele.
23 Yesus yae weumi, “Allahle bokora mekale ro miyae uware yeubokale Kiyaere hilire hebenaisele hee na hului meujeuboke. 24 Reyae nana hesele wamale, gandum ko kani einye emoloisai nane merau ehereinya ko mbai mo nekende. Nebeibe herendena, benen kitende, ko nekai sele emmokonde. 25 Ro miyae nde naei wali bekore kena kole kiyae na wali hole omoloiboi sului. Nebeibe nde yae nda kani kelana wali bekore na kenara ikele yae kole kiyae, na wali hole moloungeboke nane merau wali hena bona rowende. 26 Ro miyae Raei kaliare mokate yo Raei moisa hakonaikonde hele nane merau Reyae erenekende ijenne nebei u mekai ma yo nangkele. Nde yae Raei kaliare mokole kiyae, Maeko yae nebei kiyaere ennekaende.
27 “Nda hee Raei kena u eisa isasa alolo kale. Nebei aerene nda a lon mae ebeli borensinde, ‘Ako Raei uwa rande menaibende bele nda hee yae Rare hole moloisobo’? Nebei mekai ban, rabuhine ban nebei ehee bukulu kaerebonde aerene Reyae ndare mekale. 28 Ako, Wa Ro hili hensende mokoibo ba! Waei kena koyae hului Rare mokoufele.”
Surgara a beufoke weunge. ((Yesus rambun emere-emere mokowolene Allah yae nda are eleukoke borowate,)) “Kelu, Raei nene waewae ro miyaere kelewamale nane merau benen keleremikonde.” 29 Nebei anuwaunge hebewate ro miyae a eleukokere borowatene elate, “Nebei kube neke.” Nebeibe hiwa yo yae elate, “Ku ban, malaikatbe, nebei kiyaere a weunge!”
30 Yesus yae weumi, “Nebei a borauboke Raei foi naei ban, naeinya hesele mai foi naei abe eleukoke. 31 Nda kani kelana ro miyae naei walire hului kolommikonde ya na hului meuyeuboke. Nane merau walobo yun hukennehinde ya na hului meuyeuboke. 32 Nebeibe Rare nda kani kelara bumane nenaisijende hee yae, ro miyae nanemene Rare hila rabo halenaisele naeise yoboremile.” 33 Yesus ohaline enaibongkonde herende naei abe nda ma yae haraungeboke eleukoke.
34 Nebei ro miyae helen mae wainye, “Musale walora wali heere foloukoke homonane huwaimene borowande Wali Ondofolo mende Kiyae wali huba ban haei ban nekenende. Naendae wanenne Weyae eleyae, ‘Allahle bokora meke ro miyae uware yeuboke Kiyae nda kani kelara bumane enainyejende?’ Allahle bokora meke ro miyae uware yeuboke Kiyae eleyae naeinye hele nde?”
35 Yesus yae weumi, “Nda hee ferere Reyae hehere naemmile Kiyae mai nolone nekande. Nebeinye Reyae hehere naemale Kiyae namman nekale yae Allahle isaei hebaende onaeinye yo wanen mayae yembombe belene, Raei a elale huluinye nekembe. Allahre onaeinye yo yae wali nibi foi isaeyeiboi. Nebei yo ouben hauben nolone orate wanen nekate. 36 Reyae hehere naemale Kiyae mai waline namman nekande hee yae Rare hila rabo halensele. Nebei mekai yaere mayae na hului Reyae hehere naemale Kiyaele kelu omire yembombe.” Nebei ara weumikokera Yesus nauware nunne enahengkonde anuwaufe ewole.
Yahudi Ro Miyae Yesusre Hila Rabo Ehalei Nekewate
37 Yesus roko helen sele rambun emere-emere nda yo naei ijoko bene mokowole hororebe, nebeibe nda yo Yesusre hila rabo ehalei nekate. 38 Nebei mekai yaere Allahle yendo kayaalo Yesaya yae nda a moloukoke na hului yaeiboke,
“Tuhan, ro miyae keli name mo
meyae humande are na hele yae elenaikonde nane merau hila rabo halenate.
Nane merau Tuhan, ro miyae keli name mo
Waei elae wakere yakaumibokae?”
39 Na bere Yesaya a eleukoke hului nebei yo na hele eleikoi, hila rabo ehalei rabuhine ban neyae nda Allah eleukoke are moloukoke,
40 “Wali noube enainyehembondene Reyae onomibe isemile bele,
nda ro miyae ijoko yae ereiboi sului naeise
nane merau na u benera isaeyeiboi sului naeise
Allah yae ijoko kumba mokommibonde
na kena elae mokommibonde.Ӥ
41 Yesusle uwa naeibe Allahle yendo kayaalo Yesaya yae nuleungekoke, rabuhine ban Yesus Wali Ondofolole nene waewaere neyae ijoko yae ereuboke.
42 Nebei a moloukoke hororebe ro miyae helen bele Yahudi yun-jun nolona hiwa yo bele fa kangkin bewate, Yesusre hila rabo halewainye. Nebeibe nda yo a yaka faeu yaka yae elenaikondere fe yae kowate. Rabuhine ban nda yo buhae hokowoumi Yesusre hila rabo halaeinye aerene Farisi holona yo yae ahenaimikonde Allahre ei mom-mom imaere oroi belene. 43 Nebei holona yo Allah yae nare kaemmile naeise kena ban, ro miyae yae nare kaenaimilere kena hele kaikoke.
44 Hokoumeke ro miyae helende Yesus kaeneumi, “Rare hila rabo halaeise ro miyae Rare hila rabo halensele mo ban, nane merau Rare ukeufe mekale Kiyaere hila rabo halennele. 45 Nebei kiyae Rare ijoko erensele heene, Rare ukeufe mekale Kiyaere nane merau ijoko erennele. 46 Ro miyae hila rabo halaeisele yo yae Allahre onaeinye holona yo naei wali oubenne orate wanen enekei naeise Reyae hehere naemaele Kiyae nda kani kelare hehe wanen mekale.
47 “Raei a elalere borate yo nebeibe wali nebei suluinye ehakoiboi omokoinya, nebei wali mare Reyae hului okoloi. Rabuhine ban nda kani kelana ro miyae naei walire hului koloi-koloise mekale ban, naeinya hele holere moloremibondere mekale. 48 Nde yae Raeinya a faeu wamalere borondere ahi yae elende nane merau Rare nensehindena, Raei euwara elale a faeu wa huba mokoikoi yane ehee bukulu mere emminonde kiyae niyae. 49 Rabuhine ban Raei elale a faeu Raei uwana a ban. Nebeibe Ako ukeufe mekale Kiyae mare ufembere ukeufe abe, nebei hului yae mare wamale. 50 Nane merau Reyae raeisaei sele Ako ufembere ukeufe a faeu wae wali hena bonare inyembe. Nebeibe Reyae elale a Maeko yae keleufekoke hului yae mare huwamale.”
* 12:13 12:13 Mazmur 118:25-26 12:15 12:15 Zakharia 9:9 12:38 12:38 Yesaya 53:1 § 12:40 12:40 Yesaya 6:10