23
Yesuske ror I ba ti Gubernur Pilatus
(Mat. 27:1-2,11-14; Mrk. 15:1-5; Yoh. 18:28-38)
Lemade iry manety lulw ti Yahudi-nare, ror iry mabaa klen ti irkye yor Hulasokwe neke wait usu khatunare, rtabal iry a mahe snurat o tnyetak Musake, rbitil a sir mumu, ma rhait Yesuske ba ti haret Romawike, neke Gubernur Pilatus. Lemade iry desikre rudu salke ti Yesuske ma rbohe, “Aramy myatos iry ne elik ma syuy a iry Yahudi-nare ma lema rtoha haret Romawike, ode byu eta aramy ma kete aramy msyelw a uskwe ti Kaisarke. Ode tyanuk ohe I neke ana ika raja, kali byohe Hulasokwe syusu I ma ika Raja ode iaorif irkye ne.”
Lemade Gubernur Pilatus yena Yesuske ma byohe, “Oi ne iry Yahudi-nare wait raja O e?”
Yesuske hyalas ma byohe, “O a mmwesan a mtwanuk bony de.”
Lemade Gubernur Pilatus byu ti iry mabaa klen ti irkye yor Hulasokwe neke wait usu khatunare ror a iry ribun desikre mumu ma byohe, “Yaw neke lema kutot salke it toha iry ne.”
Keskyede iry desikre ralkyaw sir ma rtanuk ma rbohe, “Iry neke i ne ihury ma iry ribun lan ne it de syorw sala it ne, khyali tun a iajarare ti propinsi Yudeake ktem ne. Neke khyehyeike yala ktela nekre o propinsi Galileake, maktei o yei propinsi Yudeake, ma mya ma yait nus Yerusalem ne dakun.”
Kyoat Gubernur Pilatus itomolu tun desikre bonyo yena ma byohe, “Iry neke Galilea I e?”
Lemade iry desikre rhalas ma rbohe, “Oo, mlay! Iry a Galilea I.”
Ode kyoat Pilatus itomolu tun desy bonyo, nenmo ihe o Yesuske yosy a propinsi raja Herodes ihareta tike. Lemadendye Gubernur Pilatus yaso ma ror Yesuske ba ti raja Herodes, kali kyoat desyo raja Herodes imin ti Yerusalem dakun.
Yesuske ror I ba ti raja Herodes
Kyoat raja Herodes iatos Yesuske bonyo, imukmuka i a ksyalik, kali tyomolu Yesuske abritake soso de, ma yobak ma yatos I. Dendye byu ma Yesuske yala nyatos masalsyalik ike it ma yatos. Lemade raja Herodes yena nam ribun ne toha Yesuske, keskyede Yesuske lema hyalas namit-namit.
10 Ti desike dakun o iry mabaa klen ti irkye yor Hulasokwe neke wait usu khatunare, ror iry a mahe snurat o tnyetak Musake, neke ramdiry ti desy ma ralkyaw sir ma rudu salke ti Yesuske. 11 Lemade raja Herodes yor wasi suldatare rakanak Yesuske, ode rahmway I. Maktei o ral rabit narnarw eras maola rajake wasi ne ti hyonak. Rala koldyesy ma ramahis a I. Lemade raja Herodes yaso ma ror Yesuske ma rulak sir bai Gubernur Pilatus huruk. 12 Khyehyeike neke raja Herodes yor Gubernur Pilatus it de imnisik a it, keskye kyala kyosy sew desike dakun o deruke raka eras ma it de yor eras it.
Gubernur Pilatus tyunik a tnyetak matmyatkye ti Yesuske
(Mat. 27:15-26; Mrk. 15:6-15; Yoh. 18:38–19:16)
13 Lemade Gubernur Pilatus yabuk iry mabaa klen ti irkye yor Hulasokwe neke wait usu khatunare, ror iry manety lulw ti Yahudi-nare, rtabal iry ribunke ma rawahuk sir. 14 Ode tyanuk ti sir ma byohe, “Iry ne dai myor I ma yaw de, kali mbyohe I ne isuy a iry Yahudi-nare ma lema ratoha haret Romawike ne. Desikeo dai kbwihy a I ma myatos mumu deny ode? Keskyede lema kutot salke sasasam toha I dakun, kola dene sal miudu ti I ne. 15 Ode raja Herodes dakun o byihy a I de, desikeo lema itot salke it toha I dakun, mane yaso ma myor a I mai ne huruk. Lemade iry ne mlay bain o lema yala ktela salke it ma kdeda tnyetak kuohut matmyatkye ti I ne. 16 Koldyesikemo ana kaso ma roban a I bo, maktei o ktwunik a I.”
[ 17 Kali kyalamo ktyoha ktelake ma kolnye kyait sew lan Paskahke mo iry a raluk sir ti sey metmetke neke Gubernur Pilatus musti mo tyunik irkye sasam ma byetik.]
18 Keskyede iry ribun desikre raktemtem a rboran ma rbohe, “Mtwabahunw a I! Ode mtwunik Barabas ma aramy!” 19 Barabas neke, haretke ral i ei sey metmetke kralake, kali hyury ma iry mamin nuske krala desy rsorw haretke, ode itabahunw iry dakun.
20 Gubernur Pilatus tyanuk huruk ti iry desikre, kali byu ma tyunik a Yesuske. 21 Keskyede iry desikre rboran ma rbohe, “Rbakw a I ti tul masanwalw ike! Rbakw a I ti tul masanwalw ike!”
22 Lemade kdi a kla-telkwe ma Gubernur Pilatus tyanuk ti iry desikre ma byohe, “Kali iry ne yala sal sai de? Lema kika ktela salke it ma kutot toha iry ne, ma kdeda tnyetak kuohut matmyatkye ti I ne! Koldyesikemo ana kaso ma roban a I, maktei o ktwunik a I bo.”
23 Keskyede iry desikre ralkyaw sir ode rboran ma rbohe, “Yesuske musti mo rbakw a I ti tul masanwalw ike!”
Lemadendye Gubernur Pilatus you tyoha iry desikre tun ratanukke, 24 ode yohut ma tyunik tnyetak matmyatkye ti Yesuske. 25 Lemade Gubernur Pilatus yal haretke ti wasi suldatare ma rtunik Barabas ma byetik toha sey metmetke, ma ktyoha iry desikre tun ratenke, biar ma iry neke itabahunw iry ode hyury ma iry mamin nuske krala desy rsorw haretke. Klala yal Yesuske ti wasi suldatare ma rala I kolkyabei ta kabei bo ma kola iry desikre radakinke.
Yesuske ror I ba ti rtabahunw a I
26 Kyoat suldatare rbetik ror Yesuske toha Yerusalem, desikeo ranal a ror irkye it, ma ani Simon. Simon neke yosy nus Kirene-ke, ode yala ma syukar ei Yerusalem. Dendye rkumak a i, ode rpaksa i ma hyar tul masanwalw desy, ma tyoha Yesuske.
27 Kyoat desyo iry ribunke rtoha Yesuske, neke wamfwetare dakun, ma ralatare ksyal a ksyalik ti ratos Yesuske ne, dendye rsera Yesuske. 28 Lemade Yesuske yulak matake ma yatos sir, ode tyanuk ti sir de byohe, “Eei warar Yerusalem e, kete msyer a Yaw, de lemamo msyer a tenamire ode anamire! 29  Kali ana kyait a kseunare o irire rtanuk ma rbohe, ‘Edo! Ksunw ksyalik! Lemamo lema taka ity anat, de tola wamfwet a mamakw ne, ode lema tasuswaw dakun!’ 30  +Kali kyoat desike masunkwe ksunw ksyalik ma irire ratelat ti huar o kususwan ma rbohe,
‘O huar o kususwan e! Mitbuy ma mkyahat eta aramy!’
31  Kali aw mamorifke o rala ti kolnye de, ode ana kolkyabei ti aw mamrau nekre de?”*
32 Kyoat desike suldat desikre rba o rhait iry mahatkwe enaru, ma ti rtabahunw a sir ma ktyoha tnyetak matmyatkye, ma raktem a Yesuske.
Yesuske rbakw a I ti tul masanwalw ike
(Mat. 27:33-44; Mrk. 15:22-32; Yoh. 19:17-24)
33 Kyoat iry desikre ranait wenke ma kani a Uskwe Keburake, desike bonyo rbakw a Yesuske ti tul masanwalw ike, maktei o rsadiri ti desy. Ode iry deru mahatw desike rbakw a sir dakun ti tul masanwalure. Maktei o rsadiri tul masanwalw deru desike ma it a kimin ti Yesuske seri wisalke, ode idake kimin ti Yesuske seri wanke. 34  +Lemade Yesuske syambayan ma byohe, “O Amo, mswos iry desikre salatare, kali lema rhe o sai ne raala ne.”
Ode suldat mabakw a Yesuske neke rhuty aluri ma rasakar wasi simbol o rabit. 35 Ti desike dakun o iry ribunke ramdiry ma ratos a ktela desike mumu. Ode iry manety lulw ti Yahudi-nare ramdiry ti desy dakun ma ramahis Yesuske ma it de byu ti it de rbohe, “Kolnye mlay bain o, I neke Iry a Hulasokwe isusu ma ika Raja ode iaorif irkye ne, desikemo tseak o, I neke bisa ma myesan a yaorif yal tenanke, kola dene iaorif iry salikare dakun ne.”
36 Ode suldatare dakun o ramahis o rahmway I, ode reta tasy maiskye kwen a makity maola itkye ne ti Yesuske, 37 ode rbohe, “Kolnye Oi neke Yahudi-nare wait raja O, desikemo maorif tenamkwe bo.”
38 Ode rkesy ti tul masanwalw ike wasi sra ne kolnye: i neke raja iry yahudi-nare.
39 Ode iry deru mahatw a rabakw daku tul masanwalw desike it a ikanak Yesuske ma byohe, “Ha! Oi neke Iry a Hulasokwe isusu ma muka Raja ode muaorif irkye ne e? Lemamo maorif tenamkwe ode aramy dakun!”
40 Keskye iry mahatw desike lianke tyerik a i ma byohe, “Lema mumtaut a Hulasokwe e? Oi neke rtunik tnyetak matmyatkye ti o, kola I dakun! 41 Ituru neke mlay bain ma rtunik a tnyetakke ma ity, ma kdeda ity totnyo yabit, keskyede iry neke lema yala ktela salke it elik!”
42 Lemade tyanuk sara Yesuske ma byohe, “Yesus O, kolnye ana mmwa ma muka Raja, desikeo mnwenas a yaw dakun.”
43 Lemade Yesuske hyalas i ma byohe, “Nde! Ode klwosu ti o, senwe dakun, ana mumin ma mor Yaw ti wen eraske kralake.”
Yesuske myaty
(Mat. 27:45-46; Mrk. 15:33-41; Yoh. 19:28-30)
44-45  +Kyoat desike sekwe dyutw mais-mais, keskye kelerkok ti nuske ktem desy, kali Hulasokwe yala sekwe ma lema ryan, nini kyal jamke enatelw. Ode kain nelnyely ratola ma kyeteta wen nelnyely mamin ti Hulasokwe Seike kralake kele rahy ti kbya enaru. 46  +Lemade Yesuske yatela ti Ama Hulasokwe ma byohe, “O Amo, ti simamkwe kralake ne, kal isnosmwaknakw ti O.” Ode itanuk tun desy maktei bonyo myaty.
47 Kyoat suldatare wait uskwe khatu desike yatos a ktela desy ma kidi ti bonyo, lyeru Hulasokwe Anike ma byohe, “Mlay bain! Iry neke iry a mlakye!”
48 Ode kyoat iry ribun mama ma mawahuk sir ti desike ratos ktela desy bonyo, rulak sir bai wenatare ma rasesal a ktela desy. 49  +Klala iry mahe Yesuske mumu, ti kyal wamfwetare dakun ma rtoha Yesuske rosy a propinsi Galileake, ramdiry ma sososo a sir, ode ratos a ktela desikre mumu bo.
Yesuske ramlin a I
(Mat. 27:57-61; Mrk. 15:42-47; Yoh. 19:38-42)
50-51 Irkye it ma ani Yusuf yosy a nus Arimateake ti propinsi Yudeake. Yusuf neke eras a i, ode iry a mlay i dakun, ma ikita sew Hulasokwe ima ma ihareta kola Rajake ne. I neke Yahudi-nare wait Iry Lan Maohut Tunke it ne dakun, keskye lema you tnyetak raohut desy ti ktela ratabahunw Yesuske ne. 52 Yusuf neke bya ti yait Gubernur Pilatus, ma iten Yesuske tbunanke. 53 Lemade Yusuf yulak i ba ti nyauk Yesuske tbunanke toha tul masanwalw ike, maktei o yal kain bokbok malilikwe ma yal ma hyul a Yesuske tbunan desy. Maktei bonyo ti yamlin I ti bobke kuranke, neke rhak hatkwe ksouke ma kuran. Bobke kuran desike knani ma lenla ral irkye tbunanke it ti dakun. 54 Sew desike dakun o, sew rasosan sir ma rakita sew Inamreske, ode sekwe bya ma sew Inamreske kyala ma kyait mane.
55 Kyoat desy dakun o wamfwet matoha Yesuske, ti ranosy propinsi Galileake ne, rtoha Yusuf ma ti rseak Yesuske tbunanke o Yusuf a isosan kolkyabei ti bobke kuran desy. 56  +Maktei o wamfwet desikre rulak sir ba ti rsosan nyatasanare, ktyabal nul mahon a mtelas a khesi lanke, ma ana rkasa ti Yesuske tbunanke. Keskyede kyait sew Inamreske, lemadendye wamfwet desikre ramres ma lema rala namit-namit, ma ktyoha tnyetak Musake.
+ 23:30 Hos. 10:8; Why. 6:16 * 23:31 Tun inahliak neke kbuanke o, “Kali dai lema kuka wasikw lim o sal o, rala ma Yaw kolnye, ode ei neke ana rala ti e o ksunw ksyalik, kali wasimy lim o sal nekre ribun.” 23:33 Neke kususwan Tengkorakke. Ti tel Yunanike rbohe Golgota. (Matos ti Mat. 27:33.) + 23:34 Mzm. 22:19 + 23:44-45 Kel. 26:31-33 + 23:46 Mzm. 31:6 + 23:49 Luk. 8:2-3 + 23:56 Kel. 20:10; Ul. 5:14