10
Israel mbal ndin mayenu ŋgisinaig
Tira kame, yiŋe mbal Israel nane muskil kile-tidiŋge niŋgam tuku ndin ta te-silikuwaig ŋga ye wamdus saŋgrinu pilmba Kuate yabaŋet. Nane Kuate dubi mayewam tuku ŋgamuŋgal kunde-kundeniŋgit ta nane ndin katese ndade. Ye nane tuku maŋau ta kila. Nane Kuateŋge ndo taŋgo tiŋreknu kile-mayokkate wam ta gilai minmba naŋgine saŋgrimbi tiŋreknu mayok kambim tuku wamdus saŋgrinu pilig. Nane Kuate nu taŋgo tiŋreknu kile-mayokkate ndin ndindo ta pitaide.
Kristus mbolŋge tukul pasa kumna. Kile nu tuku kume tuku saŋgri tomba tiŋgade mbal nane Kuate am mbolŋge tiŋreknu mayok kinig. Moses nu tukul pasa dubimba tiŋreknu mayok kambim tuku teŋenmba kuyarna.
Ande nu tukul pasa ŋakmba dubi mayewa ta nu abo ŋak minmba minamŋgat ŋgina. Wok Pris 18.5
Kristus tuku kume mbolŋge tiŋreknu mayok kinit wam ta minde bada taŋaŋ kuga. Kuyar pasa ande teŋenmba sakate.
Ima nu samba mbol ambe kaŋgat ŋga idus ndawa ŋgate. Lo 30.12
Sine pasa tambi ande nu samba mbol kumba Kristus tumba ndekuwa le son ŋgam kumuŋ ŋganu sukeg. Ko ima nu kumanu mbal tuku tumbraŋ kaŋgat ŋga idus ndawap. Pasa tambi ande nu Kristus kumanu mbal ŋgamukŋge te-tiwa le son ŋgam kumuŋ ŋganu sukeg.
Kristus son ŋgam tuku ndin minde bada taŋamba kuga. Kuyar pasa te ise tiwap.
Kuate tuku pasa tane tugumŋge minit. Tane tuku miŋge mbolŋge ŋgamuŋgal sinamŋge minit. Lo 30.14
Ata. Nu son ŋgam tuku minde bada kuga. Pasa tane tugumŋge minit ta sine kukliweg. Tane Kristus tuku kume tuku saŋgri tomba tiŋgap ŋgeg not.
Ne naŋe miŋgembi Yesus nu Suŋgo Ndindo minit ŋga te-mayokmba saka sulumba naŋe ŋgamuŋgalmbi Kuateŋge Yesus kumna le te-tina ta ne son ŋga ta Kuate nu ne tuku muskil te-tiwe tanmbimŋgat. 10 Sine ŋgamuŋgalmbi son ŋgeg le Kuateŋge sine tiŋreknu ŋgate. Sine miŋgembi pasa ta te-mayokeg le muskil kile-tidiŋge siŋgit. 11 Kuyar pasa ande teŋenmba sakate.
Ande nu ndame ta tuku saŋgri tomba tiŋguwa ta nu tumail pulunuŋgat ŋgate. Aisaia 28.16
12 Sine Israel mbal tane kasomok mbal Suŋgo am mbolŋge sine kise kise mine ndakeg. Nu sine ŋakmba tuku Suŋgo ndindo minit. Nane afu nu sinzaŋniŋguwa ŋga nu wikade ta nu nane ŋakmba nuŋe raŋgun mayenu tambi sinzaŋniŋgit. 13 Kuyar pasa nu teŋenmba sakate.
Nane afu Suŋgoŋge sinzaŋniŋguwa ŋga wikade ta nu nane ŋakmba muskil kile-tidiŋge niŋgamŋgat ŋgate. Yoel 2.32
14 Nane nu tuku saŋgri gilai minmba son nda ŋgade mbal ta ndaŋndaŋmba nuŋge nane sinzaŋniŋguwa ŋga nu wikam kumuŋ? Nane nu tuku nyu ise ndakuwaig ta ndaŋmba nane son ŋguwaig? Ande nu Kristus tuku pasa tumba nane tugumŋge kukli ndawa ta ndaŋmba nane isamŋgaig? 15 Afu naŋgine mbal afu pasa kukliwam tuku kukul ndaniŋguwaig ta ndaŋmba nane kumba pasa ta kukliwamŋgaig? Kuyar pasa ande ta tuku teŋenmba sakate.
Ande nu pasa mayenu tumba pro sine tugumŋge sakate ta sine gare-garekeg ŋgate. Aisaia 52.7
Israel mbal pasa mayenu pitainaig
16 Kristus tuku pasa mayenu isig mbal gudommba nane pasa ta dubi ndade. Aisaia nu ta tuku teŋenmba sakina.
O Suŋgo, sine pasa kukliweg le ande nu son nda ŋgate ŋgina. Aisaia 53.1
17 Sine Aisaia tuku pasa ta mbolŋge teŋenmba kila pileg. Son ŋgam tuku ndin ta Kristus tuku kukliweg. 18 Ye tane kusnatiŋgamŋgit. Israel mbal nane pasa mayenu ise ndakinaig e? Kuga. Nane siŋka pasa mayenu buk isnaig. Kuyar pasa ande teŋenmba sakate.
Nane Kuate tuku pasa kuklinaig le kilke mbol mbal ŋakmba isnaig. Naŋgine pasa ta suŋgoka kilke tugu ŋakmba kumuŋgina ŋgate. Mune 19.4
19 Ye maŋ lato kusnatiŋgamŋgit. Nane Israel mbal pasa ismba tugunu katese ndanaig e? Kuga. Nane siŋka katesenaig. Moses nu o buk Kuate tuku miŋge pasa teŋenmba sakina.
Ye mbal nyu kugatok mbolŋge maŋau mayenu ki le tane Israel mbal wamdus ŋayoŋgamŋgaig.
Ye kilke kisekok mbal wamdus tugusek kugatok minig ta sinzaŋniŋgi le tane gubra tamŋgaig ŋgina. Lo 32.21
20 Ŋgumneŋga Aisaia nu Kuate tuku miŋge te-mayokmba pasa saŋgrinu ande teŋenmba sakina.
Ye sote ndakade mbal ye te-silikam tuku ndin tumniŋgamŋgit. Nane ye kusna ndaŋgade mbal nane ye kila palmbim tuku ye nane tugumŋge mayok kaŋgit ŋgina. Aisaia 65.1
21 Nu nuŋe mbal Israel tuku teŋenmba sakina.
Ait kuennu nane ye tuku pasa pitaimba ŋgueu pilig mbal nane ye tugum prowaig ŋga wika minet ŋgina. Aisaia 65.2
Aisaia nu Kuate tuku miŋge taŋamba te-mayokna.