15
Sine Kristus dubimba ŋgamuŋgal son saŋgri ŋak mineg mbal sine tira kame son maŋau gisleknu minig ta turkube. Sine siŋgine maye minam tuku ndo idus ndabe. Sine tira kame wamdus saŋgri pileniŋgam tuku nane tuku wamdus kumnemŋge minmba maŋau tambi nane turkube. Kristus nu mata nuŋe maye minam tuku ndo idus ndana. Kuyar pasa ande Kristus nu Kuate ndoŋ pasatina ta teŋenmba sakate.
Nane ne tumail pannade mbal ye turmba tumail panyade. Mune 69.9
Kuyar pasa nu taŋamba sakate.
Kuyar pasa o buk kuyarke likinaig ta sine tumsiŋgam tuku mayok kinaig. Sine kuyar pasa ta burka saŋgri tiŋga dirnaŋgube sulumba ŋgamuŋgal mukuk ŋak minmba Kuate tairŋgube. Sine saŋgri tiŋga ŋgamuŋgal mukuk minam tuku maŋau Kuate tugumŋge prote. Nuŋge tane saŋgri tiŋguwa le tane Kristus Yesus tuku maŋau kubemba taŋgine taŋgine wamdus ulendi tuma minap. Tane taŋamba minap ta tane ulendika miŋge ndindombi siŋgine Suŋgo Yesus Kristus tuku Mam Kuate tuku nyu te-duŋgamŋgaig. Son.
Kristus nu kilke mbol mbal ŋakmba wikina
Kristus nu Kuate tuku nyu mbol kuwa ŋga nu sine ŋakmba kilna. Taŋamba ndo tane mata Kuate tuku nyu mbol kuwa ŋga taŋgine taŋgine afu ŋakmba kile likap. Kristus tuku maŋau satiŋgit ta tugunu teŋenmba. Kuate nu pasa o buk sakina ta alonu mayok kuwa ŋga Kristus nu Zu mbal tuku piro taŋgo mayok kina. Wam ta mbolŋge Kuate nu Zu mbal tuku mbuŋ kame pasa saniŋgina ta kumuŋgina. Wam ta mbolŋge kasomok mbal mata Kuateŋge mapekina le nane nu tuku nyu te-duŋginaig. Kuyar pasa ande teŋenmba sakate.
Ye kasomok mbal ŋgamukŋge ne tuku nyu te-duŋgamŋgit. Ye ne tuku nyu mbol kuwa ŋga mune ande ulamŋgit ŋgate. 2 Samuel 22.50; Mune 18.49
10 Kuyar pasa ande teŋenmba sakate.
Tane kasomok mbal Kuate tuku mbal Israel ndoŋ gare-gareka minap ŋgate. Tukul Pasa 32.43
11 Pasa ande mata teŋenmba sakate.
Tane kasomok mbal Suŋgo tuku nyu te-duŋgap.
Ese. Kilke tugu ŋakmba nu tuku nyu te-duŋgap ŋgate. Mune 117.1
12 Tuan taŋgo Aisaia nu mata sakina:
Yesi tuku mbuŋ suŋgo ande prowamŋgat.
Nu kasomok mbal tuku Suŋgo minam tuku mayok kaŋgat. Nuŋge nane muskil kile-tidiŋge niŋgam tuku tairŋgamŋgaig ŋgina. Aisaia 11.10
13 Sine Kuate tairŋga mineg wam ta nuŋge siŋgit. Tane nu kumuŋ ŋga minap le nuŋge gare maŋau ŋgamuŋgal mukuk suŋgomba tiŋguwa. Nu taŋawa ta tane Kuate tairŋga minig wam ta Tukul Guwaŋge lato lato saŋgri pilemba minamŋgat.
Paulus nu nuŋe piro tuku sakina
14 Tira kame, ye tane tuku wamdus ar ar ndawet. Tane raŋgun maŋau kumuŋganu ŋak minmba pasa tugusek ŋakmba kila minig tukunu taŋgine taŋgine muŋgu kile-tidiŋgam kumuŋ. 15-16 Kuate nu ye make pilmba tane kasomok mbal ŋgamukŋge Kristus Yesus tuku piro taŋgo minam tuku ye madiyina. Ta tuku ye waŋe te mbolŋge tane maŋ idusam tuku ye pasa saŋgrinu afu kuyarit. Ye pasa mayenu kukliwet te pris taŋaŋ Kuate tuku piro biyet. Tane kasomok mbal Tukul Guwa mbolŋge kumumbi purfeŋnu mayok kape le Kuate nu nzalinu kilwa ŋga ye tane atrau agaŋ mayenu taŋaŋ Kuate tambim tuku piro ket.
17 Ye Kristus ndoŋ ulendiket tukunu ye Kuate tuku piro ke liket te ye payamkam kumuŋ. 18 Kristus nu kilke mbol mbal ŋakmba pasa mayenu dubiwaig ŋga nu ye mbolŋge wam afu ke likina ta ndo ye saka minet. 19 Ye pasa kuklimba wam afu ke lika ye saŋgri kitek tumniŋmba Tukul Guwa tuku saŋgri yimyam kile-mayokka wam ŋakmba ta Kristus nu ye mbolŋge piro kina. Ta tuku ye Yerusalemŋge Kristus tuku pasa mayenu kukliwam tuku piro tugu pilmba kumba ka ka Iliria ma mbolŋge tiŋga piro suluwen.
20 Ye Kristus tuku piro mbal afu tuku piro tuturam idus ndawet. Nu tuku nyu kinit ma mbolŋge ye pasa kukliwe nda. Nu gilai mbal tugumŋge ye pasa kukliwam tuku wamdus saŋgrinu pilet. 21 Kuyar pasa ande ye idusmba taŋamba piro ket ta teŋenmba.
Nane nu tuku pasa ise ndakade mbal nane ismba wamdus purfeniŋgamŋgat.
Nane nu tuku nyu ise ndakade mbal nane nu kila palmbimŋgaig ŋgate. Aisaia 52.15
Paulus nu Rom mbal kaŋgerkam idusna
22 Ye ait suŋgomba tane tugum prowam tuku iduset ta yiŋe piro suŋgo teŋge ndin purte. 23 Kile kilke te mbolŋge piroket ta buk kugate. Ye yar gudommba tane tugum kambim tuku suŋgomba idusmba minet ta ye Spen kambim ŋga pro tane kaŋgertiŋgam iduset. 24 Ye tane ndoŋ ait fagnu minmba gare ti le tane ye mindeyumba ka ndinŋge kayeyap le ye Spen ka ŋget.
25 Ye kile ndametiŋ afu kilmba Yerusalemŋge Kuate tuku mbal turkam kaŋgit. 26 Nane agaŋ ndende tuku denkade tukunu Masedonia le Akaia ma mbolŋge tira kame afu nane turkam tuku ndametiŋ te patikinaig. 27 Nane naŋgine miroŋ wam ta kam idusnaig ta nane kumumbi kinaig. Kasomok mbal Israel mbolŋge lafu ŋak minig. Nane Israel mbal tugumŋge Kuate tuku wam magenu kilig tukunu kile kasomok mbal nane Israel mbal afu ŋgarosu tuku agaŋmbi turkam kumuŋ. 28 Ye ndametiŋ te kilmba Yerusalem mbal niŋgi sulumba ye Spen kambim ŋga ka tane tugum ta prowamŋgit. 29 Ye tane tugum prowi ta ye Kristus tuku gare maŋau ŋakmba ŋak tane tugum prowamŋgit ta ye kila.
30 O tira kame, sine ŋakmba Suŋgo Yesus Kristus tuku mbal mineg. Sine Tukul Guwa mbolŋge muŋgu kume purkeg. Ta tuku ye teŋenmba satiŋgamŋgit. Tane ye turyam tuku ye ndoŋ Kuate suŋgomba yabaŋbe. 31 Yudea ma tugu mbolŋge son nda ŋgade mbal ye baleyam idusde ta ye maye minam tuku Kuate yabaŋap. Kristus tuku mbal Yerusalemŋge nane kasomok mbal tuku ndametiŋ te kilam mbulbekaig. Nane gare ŋak kilwaig ŋga ta tuku mata Kuate yabaŋap. 32 Kuate nu nzaliwa le ye taŋamba gare ŋak tane tugum ta promba ait afu tane ndoŋ mini sulumba wamdus gare tamŋgit.
33 Kuate nu ŋgamuŋgal wamdus bul sersiŋgam tuku nu tugu. Nu tane ndoŋ minmba minwa. Son.