6
Nai Jesus foo haan ema rihun lima resin
(Mateus 14:13-21; Marcos 6:30-44; Lucas 9:10-17)
Hotu tiha Jesus ho Nia eskolante sira baa iha tasi Galileia nia sorin ba, tasi nee nia naran seluk mak Tiberiades. Ema barak teb-tebes tuir Nia tanba sira haree milagre nebee mak Nia halo tiha ona ba ema moras sira. Depois Jesus sae ba foho ida, i Nia tuur hamutuk ho Nia eskolante sira. Iha tempu nee ema Judeu nia loron boot Paskua besik ona.
Jesus hateke tuun, iha ema barak teb-tebes nadodon sae mai. Nunee Nia hatete ba Filipe, “Ita atu sosa paun iha nebee para sira hotu bele haan?” Nia hatete nunee para koko Filipe, afinal Nia rasik hatene ona saida mak Nia atu halo.
Filipe hataan, “Ema badaen nia salariu fulan walu nian* mos la too atu sosa hahaan ba ema barak hanesan nee. Atu ema ida-ida hetan deit paun pedasuk ida mos la too.”
Depois eskolante ida seluk naran André, Simão Pedro nia alin foo hatene dehan, “Labarik mane ida iha nee, nia lori paun baratu nian fuan lima ho ikan rua, maibee nee la too atu foo haan ba ema barak hanesan nee.”
10 Iha nebaa iha duut matak barak. Jesus foo hatene ba Nia eskolante sira dehan, “Haruka sira tuur.” Sira mos tuur iha duut leten. Ema sira nee maizoumenus rihun lima, nee mane deit, seidauk konta feto ho labarik.
11 Depois Jesus foti paun nee i foo agradese ba Maromak. Hotu tiha Nia foo ba Nia eskolante sira hodi fahe ba ema sira nebee tuur nee. Ikan sira nee mos hanesan. Ema lubun boot nee haan too bosu.
12 Sira hotu bosu ona, Jesus haruka Nia eskolante sira dehan, “Tau hamutuk hahaan restu atu la bele estraga.” 13 Nunee eskolante sira tau hamutuk hahaan restu husi paun fuan lima nebee ema barak haan nee, hamutuk bote sanulu resin rua nakonu.
14 Bainhira ema barak nee haree milagre nebee Jesus halo, sira dehan, “Tebes duni, Ema nee Profeta nebee atu mai iha mundu.” 15 Jesus hatene katak ema barak nee hakarak obriga Nia atu sai sira nia liurai, nunee Nia sai husi sira nia klaran hodi baa mes-mesak iha foho ida.
Nai Jesus lao iha bee leten
(Mateus 14:22-33; Marcos 6:45-52)
16 Rai besik kalan ona, Jesus nia eskolante sira tuun ba iha tasi ibun. 17 Rai nakukun ona, Jesus seidauk mai hamutuk ho sira. Nunee sira sae roo atu hakur tasi ba iha sidade Kafarnaum. 18 Sira lao dadauk, anin komesa huu makaas, i laloran mos boot. 19 Bainhira sira hean roo too tiha ona kilometru lima ka neen, sira haree Jesus lao mai iha bee leten, halo sira tauk teb-tebes. 20 Maibee Jesus dehan ba sira, “Nee Hau. Keta tauk!” 21 Rona nunee, sira kontenti simu Nia tama ba iha roo laran. Derepenti roo nee too iha fatin nebee sira atu baa.
22 Ema barak nebee ohin Jesus foo haan nee sei hela iha tasi sorin. Aban fali sira hakarak haree tan Jesus. Sira hatene katak, horiseik roo ida deit mak para iha nebaa, i Jesus nia eskolante sira deit mak sae roo nee, Jesus la sae hamutuk ho sira. 23 La kleur iha roo balu mai husi sidade Tiberiades. Roo sira nee para iha fatin nebee horiseik Nai Jesus foo agradese ba Maromak hodi foo paun ba ema barak nee haan. 24 Ema barak nee haree katak Jesus ho Nia eskolante sira nee la iha tiha ona. Nunee sira sae roo hirak nee hodi baa iha Kafarnaum buka Jesus.
Nai Jesus mak Paun Moris nian
25 Bainhira ema lubun boot nee too iha tasi sorin, sira hetan Jesus iha nebaa. Sira husu ba Nia, “Mestri too hori bainhira?”
26 Jesus hataan, “Hau hatete lo-loos ba imi, imi buka Hau laos tanba imi aprende buat ruma husi milagre nebee mak Hau halo. Maibee imi buka Hau tanba paun nebee mak imi haan too bosu di-diak. 27 La bele servisu para hetan deit hahaan nebee la dura. Maibee servisu para hetan hahaan nebee mak iha nafatin hodi foo moris tinan ba tinan. Hau, Ema Umanu nia Oan mak sei foo hahaan nee ba imi, tanba Aman Maromak foo fiar tiha ona mai Hau atu halo ida nee.”
28 Depois sira husu ba Nia, “Ami tenki halo servisu saida atu bele halo tuir Maromak nia hakarak?”
29 Jesus hataan, “Servisu nebee Maromak hakarak atu imi halo mak nee: Imi tenki fiar ba Ida nebee Nia haruka mai.”
30 Sira husu fali, “Se nunee hatudu lai sinal ruma mai ami para ami bele haree hodi fiar. Ita Boot sei halo saida? 31 Uluk ita nia bei-ala sira haan paun manaa iha rai fuik maran, hanesan hakerek iha Livru Sagradu dehan, ‘Nia foo paun husi lalehan para sira haan.’ ”
32 Jesus dehan ba sira, “Hau hatete lo-loos ba imi, uluk imi nia bei-ala sira hetan paun husi lalehan, laos Moisés mak foo. Agora Paun lalehan nian lo-loos mos, Hau nia Aman mak foo ba imi. 33 Paun nebee Maromak foo mak Ema ida nebee tuun mai husi lalehan hodi foo moris rohan-laek ba ema iha mundu.”
34 Sira hatete ba Nia, “Senhor, foo paun nee mai ami loro-loron.”
35 Depois Jesus hatete, “Hau mak Paun nebee foo moris. See-see deit mak mai iha Hau, nia la hamlaha tan, i see mak fiar mai Hau, sei la hamrook tan. 36 Maibee Hau dehan tiha ona ba imi, maski imi haree tiha ona Hau mos, imi la fiar Hau nafatin. 37 Ema hotu nebee Hau nia Aman entrega tiha ona mai Hau, sira sei mai iha Hau. I kuandu sira mai iha Hau, Hau sei la duni sai sira. 38 Tanba Hau mai husi lalehan laos atu halo tuir Hau nia hakarak, maibee atu halo tuir Hau nia Aman nia hakarak, tanba Nia mak haruka Hau mai. 39 I Nia hakarak mak nee: Ema nebee Nia entrega ona mai Hau, ida mos la bele lakon, i bainhira mundu nee remata, Hau halo sira moris fali husi mate. 40 Hau nia Aman hakarak atu see-see deit mak konhese katak Hau Maromak nia Oan i fiar mai Hau, sei hetan moris rohan-laek. I Hau sei halo moris fali sira bainhira mundu nee remata.”
41 Entaun nai ulun Judeu sira komesa murmura kona ba Jesus tanba Nia dehan, “Hau mak Paun nebee tuun mai husi lalehan.” 42 Sira dehan, “Nia nee Jesus, José nia oan. Ita konhese hela Nia inan-aman. Nusaa mak Nia bele dehan fali, Nia tuun mai husi lalehan? ”
43 Jesus hatete ba sira, “Imi la bele murmura tan. 44 Hau nia Aman mak haruka Hau mai. La iha ema ida bele mai mesak iha Hau. So Hau nia Aman lori nia mak foin bele. I see deit mak mai iha Hau, Hau sei halo nia moris fali bainhira mundu remata. 45 Iha Livru Sagradu Maromak nia profeta hakerek dehan, ‘Maromak sei hanorin ema hotu.’ Nunee ema hotu nebee rona Hau nia Aman i aprende husi Nia sei mai iha Hau. 46 La iha ema ida mak haree ona Aman Maromak. So Hau deit mak haree tiha ona Nia tanba Hau mai husi Nia.
47 Hau hatete lo-loos ba imi, ema nebee fiar mai Hau, sei hetan moris rohan-laek. 48 Hau mak Paun nebee foo moris. 49 Imi nia bei-ala sira haan duni paun manaa iha rai fuik maran, maibee too ikus sira mate. 50 Maibee Paun nebee tuun mai husi lalehan agora dadauk iha nee hela. See deit mak haan Paun nee sei la mate. 51 Hau mak Paun Moris nian nebee tuun ona husi lalehan. See deit mak haan Paun Moris nian nee sei moris tinan ba tinan. Paun nee mak Hau nia isin nebee Hau foo atu ema iha mundu nee hetan moris.”
52 Rona nunee, ema Judeu sira komesa haksesuk malu makaas hodi dehan, “Oinsaa mak Ema nee bele foo Nia isin atu ita haan?”
53 Entaun Jesus dehan ba sira, “Nudar Ema Umanu nia Oan, Hau hatete lo-loos ba imi, imi tenki haan Hau nia isin i hemu Hau nia raan, se lae imi la hetan moris. 54 See deit mak haan Hau nia isin ho hemu Hau nia raan hetan ona moris rohan-laek. I Hau sei halo moris fali nia bainhira mundu nee remata. 55 Tanba Hau nia isin ho Hau nia raan mak haan-hemu lo-loos. 56 See deit mak haan Hau nia isin i hemu Hau nia raan, nia ida deit ho Hau. 57 Hau nia Aman mak moris nia huun, Nia mak haruka Hau mai, i Hau moris tanba Nia. Nunee mos ema nebee haan Hau nia isin sei moris tanba Hau. 58 Hau mak Paun nebee tuun mai ona husi lalehan. Ema nebee mak haan Paun nee sei moris tinan ba tinan. Laos hanesan paun manaa nebee imi nia bei-ala sira haan, maski sira haan maibee too ikus mate.”
59 Jesus hanorin buat sira nee iha uma kreda laran iha Kafarnaum.
Nai Jesus nia eskolante barak lakohi tuir tan Nia
60 Rona Jesus nia hanorin nee, ema barak nebee baibain tuir Nia hodi sai Nia eskolante komesa dehan ba malu, “Nia hanorin nee susar atu kompriende, see mak bele simu?”
61 Jesus hatene katak Nia eskolante sira murmura ba malu kona ba buat nebee Nia hanorin nee. Nunee Nia hatete ba sira dehan, “Hau nia hanorin nee xoke imi nia laran ka? 62 Entaun aban-bainrua imi haree Hau, Ema Umanu nia Oan sae fila fali ba Hau nia fatin uluk, imi sei hanoin saida loos?
63 Maromak nia Espiritu mak foo moris, ema la bele. Liafuan nebee Hau hanorin nee mai husi Maromak nia Espiritu hodi foo moris ba ema. 64 Maski nunee iha ema balu iha imi nia leet la fiar.” Jesus hatete nunee tanba Nia hatene nanis ona see mak la fiar, i see mak atu faan Nia.
65 Jesus hatutan tan dehan, “Tanba nee mak Hau hatete tiha ona ba imi katak, la iha ema ida bele mai mesak iha Hau. So Hau nia Aman ajuda nia mak foin nia bele mai iha Hau.”
66 Komesa husi loron nee Jesus nia eskolante sira barak husik tiha Nia i lakohi tuir tan. 67 Jesus husu ba Nia eskolante nain sanulu resin rua dehan, “Imi sira nee mos hakarak atu husik Hau ka?”
68 Simão Pedro hataan, “Nai, ami atu baa loos nebee? Ita Boot nia liafuan mak foo moris rohan-laek. 69 Ami fiar, i ami hatene katak Ita Boot mak Ema Santu nebee Maromak haruka mai.”
70 Depois Jesus hataan, “Hau rasik mak hili imi sanulu resin rua nee sai Hau nia eskolante. Maibee imi ida diabu.” 71 Jesus koalia kona ba Judas, Simão Iscariotes nia oan. Maski Judas nee eskolante ida husi sira nain sanulu resin rua, maibee too ikus nia mak faan Jesus.
* 6:7 João hakerek dehan, “denáriu atus rua”. Iha tempu nebaa badaen sira loron ida manaan denáriu ida. 6:31 Ézodu (Keluaran) 16:4, 15; Salmus (Mazmur) 78:24 6:45 Isaias 54:13 6:69 Mateus 16:16; Marcos 8:29; Lucas 9:20