14
Nai Jesus kura ema ida isin bubu iha loron Sabadu
Iha loron Sabadu, ema boot ida husi grupu Farizeu konvida Jesus baa haan iha nia uma. Iha nebaa ema haree tu-tuir saida mak Jesus atu halo. Iha Jesus nia oin, iha mane ida moras isin bubu. Jesus husu ba mestri relijiaun ho ema Farizeu sira, “Tuir ita nia lei relijiaun, bele kura ema moras iha loron Sabadu ka lae?”
Maibee la iha ema ida hataan. Entaun Jesus tau liman ba ema moras nee hodi kura nia, i haruka nia fila. Depois Jesus husu ba sira, “Se karik loron Sabadu mak imi nia oan ka imi nia karau monu tama ba bee posu laran, imi baa dada sai kedas ka lae?” La iha ema ida mak bele hataan.
La bele buka oin
Jesus haree bainaka barak baa hili fatin iha oin. Entaun Nia halo komparasaun ida nunee: “Kuandu ema konvida o baa iha festa kazamentu, la bele baa tuur iha fatin ema boot nian. Keta halo be festa nain konvida mos ema nebee boot liu o. Se nunee, festa nain sei mai hatete ba o, ‘Hamriik tiha, foo fatin ba senhor nee.’ Pasensi, o tenki muda baa tuur iha kotuk liu nebaa, i o sei moe boot. 10 Maibee bainhira ema konvida o, baa tuur deit iha kotuk liu. Nunee, festa nain sei mai hatete, ‘Belun, mai tuur tiha iha oin.’ Hanesan nee o hetan respeitu iha bainaka hotu-hotu nia oin. 11 Tanba ema nebee foti aan, Maromak sei hatuun nia, i ema nebee haraik aan, Maromak sei foti aas nia.”
12 Depois Jesus hatete ba uma nain, “Kuandu senhor halo festa, la bele konvida ita nia kolega, ita nia familia ho vizinhu sira nebee riku. Tanba loron seluk sira sei konvida fali ita, i nunee sira selu fali buat nebee ita halo ba sira. 13 Maibee kuandu senhor halo festa, konvida mak ema kiak sira, ema nebee ho defisiensia, ema nebee lao la diak ho ema matan delek sira. 14 Se ita halo nunee, Maromak sei foo bensaun ba ita. Ema sira nee la bele selu fali buat nebee ita halo ba sira. Maibee aban-bainrua bainhira Maromak sei halo moris fali ema nebee moris loos, Nia sei selu fali ita nia hahalok diak nee.”
Komparasaun kona ba festa boot
(Mateus 22:1-10)
15 Rona nunee, iha ema ida nebee tuur hamutuk ho Jesus iha meza, dehan ba Nia, “See mak haan hamutuk ho Maromak nia reinu iha Maromak nia festa boot, nia hetan bensaun boot.”
16 Jesus hataan ho komparasaun ida nunee: “Iha ema ida halo festa boot, i konvida ema barak. 17 Bainhira oras too ona atu hahuu festa, nia haruka nia atan ida baa foo hatene ba ema sira nebee nia konvida tiha ona dehan, ‘Mai ona, tanba buat hotu-hotu prontu ona.’ 18 Maibee sira hotu lakohi baa, i foo razaun oi-oin. Ida dehan, ‘Deskulpa! Hau foin hola rai pedasuk ida, hau tenki baa haree lai.’ 19 Ida seluk dehan, ‘Deskulpa! Hau foin hola karau par lima, hau sei baa koko karau sira nee hodi fila rai.’ 20 Ida seluk tan dehan, ‘Hau foin kaben. Neebee hau la baa.’
21 Depois atan nee fila fali hodi foo hatene ba nia patraun. Nia patraun hirus teb-tebes, i nia foo orden ba atan nee dehan, ‘Baa lalais iha estrada-estrada too mos iha dalan kloot sira iha sidade nee, lori ema kiak, ema nebee ho defisiensia, ema matan delek, ho ema nebee lao la diak.’ 22 Atan nee mos halo tuir. Bainhira nia fila, nia foo hatene dehan, ‘Patraun, sira mai hotu ona, maibee fatin mamuk sei iha.’
23 Entaun patraun dehan, ‘Se nunee, o sai husi sidade nee tama too dalan kintu-kantu sira. O hetan see-see deit iha dalan, obriga sira mai, atu halo nakonu fatin nee. 24 Hau hatete ba imi, husi ema sira nebee Hau konvida uluk, ida mos la bele haan iha Hau nia festa.’ ”
Atu tuir Nai Jesus, la kamaan
(Mateus 10:37-38)
25 Iha loron ida, ema barak lao akompanha Jesus. Nia fila oin ba sira hodi dehan, 26 “See mak hakarak sai Hau nia ema, nia tenki hadomi Hau liu buat hotu-hotu. Nia tenki hadomi Hau liu fali nia inan-aman, liu nia kaben, liu nia oan, liu nia maun-alin sira ho mos liu nia aan rasik. Se lae, nia la serve sai Hau nia eskolante. 27 Nia tenki tuir hau, i nia tenki prontu atu simu terus, hanesan ema nebee lori nia krus too mate. Se lae, nia la bele sai Hau nia eskolante.
28 Hanoin took ema nebee atu halo uma andar. Nia tenki tuur sura di-diak lai, atu halo uma nee, tenki gasta osan hira. I nia tenki haree lai, nia osan too ka lae. 29 Se lae, dala ruma foin hahuu hada fatuk deit, osan hotu tiha ona. Nunee ema bele hamnasa nia, 30 dehan, ‘Ema nee foin hahuu halo uma, osan hotu tiha ona!’
31 Hau foo ezemplu ida tan. Liurai ida hakarak funu hasoru liurai seluk, nia tenki tuur hodi tetu di-diak lai. Se nia iha deit soldadu rihun sanulu, nia bele manaan inimigu rihun rua-nulu ka lae? 32 Se liurai nee hanoin katak nia atu lakon, entaun bainhira nia inimigu sei dook, nia haruka kedas nia reprezentante sira hodi husu atu dame malu. 33 Nunee mos, se o atu tuir Hau, o tenki prontu atu husik buat hotu-hotu. Se lae, o la serve atu sai Hau nia eskolante.”
Ema nebee la husik buat hotu hodi tuir Nai Jesus, hanesan masin nebee la meer ona
(Mateus 5:13; Marcos 9:50)
34-35 Jesus foo ezemplu tan dehan, “Masin diak duni. Maibee se masin nee sai miis ona karik, ita la bele halo meer fila fali, la iha folin tan ona. Ita soe tiha deit. Imi nebee iha tilun, rona di-diak ba!”
14:5 Mateus 12:11 14:10 Provérbiu (Amsal) 25:6-7 14:11 Mateus 23:12; Lucas 18:14 14:26 Mateus 10:37 14:27 Mateus 10:38, 16:24; Marcos 8:34; Lucas 9:23