10
Farizeu sira husu kona ba feen-laen soe malu
(Mateus 19:1-12; Lucas 16:18)
Jesus sai husi fatin nee hodi baa iha provinsia Judeia ho fat-fatin iha mota Jordaun nia sorin ba. Iha nebaa mos ema barak mai haleu Nia, i Jesus hanorin sira hanesan baibain.
Depois ema balu husi grupu Farizeu mai koko atu hamonu Nia. Sira husu, “Tuir Moisés nia lei, laen soe nia feen, bele ka lae?”
Jesus hataan, “Moisés nia lei hatete saida?”
Sira hataan, “Moisés foo lisensa dehan, laen bele soe nia feen, naran katak nia foo surat deklarasaun soe malu nian.”
Jesus hataan, “Moisés hakerek lei nee tanba imi nia ulun toos. Maibee fo-foun Maromak halo lalehan ho rai, Maromak ‘halo sira mane ho feto.’
‘Tanba nee, mane sei husik nia inan-aman
hodi baa moris neon ida laran ida ho nia feen,
i sira nain rua sai ona ida.’
Entaun sira laos ona ema nain rua, maibee sai ona ida. Nee duni se Maromak tau feto ho mane hamutuk sai feen-laen ona, ema keta fahe fali.”
10 Hotu tiha Jesus ho Nia eskolante sira tama fali ba iha uma, depois eskolante sira husu kona ba Nia liafuan ohin nee.
11 Jesus hataan ba sira dehan, “Se mane soe nia feen hodi hola fali feto seluk, mane nee halo sala seksual hasoru nia feen. 12 I feto mos hanesan. Se nia soe tiha nia laen hodi hola fali mane seluk, nia mos halo sala seksual.”
Nai Jesus foo bensaun ba labarik
(Mateus 19:13-15; Lucas 18:15-17)
13 Iha loron ida, ema balu mai lori labarik ba Jesus atu Nia tau liman ba sira hodi foo bensaun ba sira. Maibee Jesus nia eskolante sira bandu.
14 Haree nunee, Jesus siak Nia eskolante sira dehan, “Husik labarik sira nee mai iha Hau, la bele bandu. Tanba ema hanesan labarik sira nee mak sai Maromak nia reinu. 15 Hau hatete lo-loos ba imi, see mak atu sai Maromak nia reinu, nia tenki laran metin ba Maromak hanesan labarik sira nee. Se lae, la bele.” 16 Jesus hakuak labarik sira nee, i tau liman ba labarik ida-idak nia ulun hodi foo bensaun ba sira.
Ema riku nebee hakarak tama lalehan
(Mateus 19:16-30; Lucas 18:18-30)
17 Jesus foin sai husi fatin nee, ema riku ida halai mai hasoru Jesus. Nia hakruuk iha Jesus nia oin hodi husu, “Mestri nebee diak, hau tenki halo saida para hau bele hetan moris rohan-laek?”
18 Jesus hataan, “Tanba saa mak ita dehan, Hau ema diak? La iha ema ida mak diak, so Maromak deit. 19 Ita hatene ona, Nai Maromak nia ukun fuan nebee dehan,
‘La bele oho ema.
La bele halo sala ho ema nia feen ka laen.
La bele naok.
La bele foo testemunhu falsu.
La bele han-matak ema nia sasaan.
I respeita o nia inan-aman.’ ”
20 Ema nee hataan, “Mestri, komesa hau sei kiik, ukun fuan sira nee hau halo tuir hotu ona.”
21 Jesus hateke ba nia ho domin hodi dehan, “Maibee ita sei falta buat ida. Agora baa faan tiha ita nia riku-soin hotu, i osan nee foo ba ema kiak. Nunee mak ita sei hetan fali riku-soin iha lalehan. Fahe hotu tiha, mai tuir Hau.”
22 Rona nunee, ema nee hatudu nia oin tristi, i nia fila ho laran susar tanba nia riku teb-tebes.
23 Depois Jesus haree ba-mai, i hatete ba Nia eskolante sira, “Ema riku susar teb-tebes atu sai Maromak nia reinu.”
24 Rona tiha liafuan nee, Jesus nia eskolante sira hakfodak. Maibee Jesus hatete dala ida tan, “Oan sira, susar teb-tebes atu sai Maromak nia reinu. 25 Kuda kamelu tama liu husi daun kuak susar teb-tebes. Maibee susar liu tan, ema riku ida atu sai Maromak nia reinu hodi hakruuk ba Nia nudar Liurai.”
26 Jesus nia eskolante sira admira teb-tebes hodi husu, “Se nunee, see loos mak sei hetan salvasaun?”
27 Jesus hateke ba sira hodi dehan, “Ba ema, la bele duni. Maibee ba Maromak buat hotu-hotu bele. La iha buat ida mak la bele.”
28 Pedro dehan, “Ami husik tiha ona buat hotu-hotu hodi tuir Ita Boot.”
29 Jesus hataan, “Hau hatete lo-loos ba imi, Maromak sei foo bensaun ba see-see deit mak husik ona nia uma, nia maun-alin, nia inan-aman, nia oan sira ka nia toos tanba nia tuir Hau i foo sai Liafuan Diak. 30 Uma, maun-alin, inan, oan ho rai nebee nia husik ona nee, nia sei simu tan dala atus ida iha mundu nee. Nia mos sei hetan terus tanba nia tuir Hau. I bainhira nia husik ona mundu nee, nia sei hetan moris rohan-laek. 31 Maibee ema barak nebee agora boot sei sai kiik. I ema barak nebee agora kiik sei sai boot.”*
Nai Jesus koalia ba dala tolu kona ba Nia mate
(Mateus 20:17-19; Lucas 18:31-34)
32 Jesus ho Nia eskolante sira lao dadauk sae ba iha Jerusalém. Jesus lao uluk. Nia eskolante sira admira, i ema barak nebee mak lao husi kotuk tauk. Dala ida tan Jesus halibur Nia eskolante nain sanulu resin rua mesak deit hodi foo sai ba sira saida mak atu akontese ba Nia. 33 Nia hatete, “Rona mai! Ita lao dadauk ba Jerusalém. Too iha nebaa, ema sei entrega Hau, Ema Umanu nia Oan ba iha nai lulik nia ulun sira ho mestri relijiaun sira. Ema sira nee sei tesi Hau nia lia katak, Hau tenki hetan kastigu mate. Sira sei entrega Hau ba iha ema nebee la fiar Maromak. 34 Depois ema sira nee sei hamoe Hau, tafui kabeen mai Hau, baku Hau ho sikoti, i oho Hau. Maibee iha loron tolu Hau sei moris fali.”
Tiago ho João husu atu sai ema boot
(Mateus 20:20-28)
35 Hotu tiha Zebedeu nia oan Tiago ho João baa husu Jesus, “Mestri, ami hakarak Ita Boot halo tuir buat nebee mak ami atu husu nee.”
36 Jesus husu fali, “Imi hakarak Hau halo saida ba imi?”
37 Sira hataan, “Ami husu atu aban-bainrua Ita Boot tuur iha naroman lalehan nian, ami nain rua nee, ida tuur iha Ita Boot nia sorin loos, ida seluk tuur iha Ita Boot nia sorin karuk.”
38 Maibee Jesus hatete ba sira dehan, “Imi la kompriende saida mak imi husu. La kleur tan Hau sei simu susar ho terus todan. Imi mos prontu simu susar ho terus nee ka lae?”
39 Sira hataan, “Ami prontu.”
Jesus hatete ba sira, “Loos duni, imi sei simu duni susar ho terus hanesan Hau. 40 Maibee Hau la iha direitu atu hili see mak atu tuur iha Hau nia sorin loos ho sorin karuk. Kona ba ida nee, Maromak desidi tiha ona.”
41 Bainhira eskolante nain sanulu rona buat nebee mak Tiago ho João husu, sira hirus maun-alin nain rua nee. 42 Entaun Jesus bolu sira hamutuk hodi dehan, “Imi hatene katak, iha nasaun sel-seluk, ema sira nebee hanaran nai ulun, sira manda ema tuun-sae, i ukun nain sira hanehan sira nia povu. 43 Maibee imi la bele halo hanesan nee. Husi imi sira nee, see mak hakarak sai boot, nia tenki haraik aan hodi serbi nia maluk sira seluk. 44 See mak hakarak sai ema boot liu, nia tenki sai atan ba ema hotu-hotu hodi serbi sira. 45 Hau, Ema Umanu nia Oan mos mai iha mundu nee laos atu ema serbi Hau. Maibee Hau mai atu serbi ema seluk i foo Aan ba mate atu ema barak hetan liberdade.”
Nai Jesus kura ema matan delek ida
(Mateus 20:29-34; Lucas 18:35-43)
46 Depois Jesus ho Nia eskolante sira too iha sidade Jerikó. Bainhira sira lao sai fali husi sidade nee, ema barak mos tuir. Iha ema matan delek ida tuur hela iha dalan ninin hodi husu ezmola. Nia naran Bartimeu, nee katak “Timeu nia oan”. 47 Bainhira nia rona dehan, ema ida liu nee Jesus husi Nazaré, nia komesa bolu ho lian makaas dehan, “Jesus, liurai David nia Jerasaun, hanoin hau ba!”
48 Ema barak siak nia hodi haruka nia nonook. Maibee nia bolu makaas liu tan dehan, “Liurai David nia Jerasaun, hanoin hau ba!”
49 Jesus mos para tiha hodi dehan, “Bolu nia mai!” Entaun sira bolu ema matan delek nee dehan, “Keta tauk! Hamriik ba! Mestri bolu o.”
50 Rona nunee, Bartimeu soe tiha nia hena, hamriik kedas i baa hasoru Jesus.
51 Jesus husu, “O hakarak Hau halo saida ba o?”
Ema matan delek nee hataan, “Mestri, hau hakarak haree.”
52 Jesus hatete, “O hetan kura tanba o fiar mai Hau. O bele baa ona.” Ema nee nia matan diak kedas. I nia lao tuir Jesus.
10:4 Deuteronómiu (Ulangan) 24:1-4; Mateus 5:31 10:6 Jénesis (Kejadian) 1:27, 5:2 10:8 Jénesis (Kejadian) 2:24 10:12 Mateus 5:32; 1 Korintu 7:10-11 10:15 Mateus 18:3 10:19 Ézodu (Keluaran) 20:12-16; Deuteronómiu (Ulangan) 5:16-20 * 10:31 Lian Gregu hakerek dehan, “Ema barak nebee agora primeiru, sei sai fali ikus. I ema nebee agora ikus, sei sai fali primeiru.” Iha sira nia lian, “ema primeiru” signifika “ema boot”. I “ema ikus” dehan “ema kiik”. Haree mos Mateus 20:16; Lucas 13:30. 10:38 Tradusaun literal dehan, “Imi bele hemu husi kopu nebee Hau hemu ka? Imi bele simu batizmu nebee Hau simu ka?” Iha Biblia, “hemu husi kopu” dala barak signifika hetan terus. Batizmu iha nee mos signifika tama liu husi susar laran, hanesan ema nebee simu batizmu tama liu husi bee laran. 10:38 Lucas 12:50 10:43 Lucas 22:25-26 10:44 Mateus 23:11; Marcos 9:35; Lucas 22:26