14
Ema boot sira buka dalan atu oho Nai Jesus
(Mateus 26:1-5; Lucas 22:1-2; João 11:45-53)
Falta loron rua tan festa Paskua ho Festa Paun la Tau Fermentu. Nai lulik nia ulun sira ho mestri relijiaun sira buka dalan atu kaer Jesus ho nonook deit hodi oho. Maibee sira hatete, “La bele kaer Nia iha loron festa nee, se lae povu bele halo rungu-ranga.”
Feto ida fui mina morin ba Nai Jesus nia ulun
(Mateus 26:6-13; João 12:1-8)
Jesus baa iha aldeia Betánia hodi haan iha Simão ida nebee uluk moras lepra nia uma. Jesus sei haan hela, feto ida mai lori botir ida halo husi fatuk murak, mina morin karun teb-tebes mak iha laran. Nia baa besik Jesus, i baku rahun tiha botir nee nia ibun hodi fui mina morin ba iha Jesus nia ulun.*
Ema balu iha nebaa hirus hodi dehan ba malu, “Nusaa mak nia estraga fali mina morin nee? Se faan karik, bele hetan osan liu fali ema badaen nia salariu tinan ida nian. Depois osan nee bele foo ba ema kiak.” Nunee sira siak loos feto nee.
Maibee Jesus dehan, “Nia halo ona buat furak mai Hau. Husik nia halo ba! Imi keta hirus nia. Ema kiak sira sempre iha imi nia leet. Bainhira deit mak imi hakarak ajuda sira, bele deit. Maibee Hau laos atu hela nafatin ho imi. Feto nee halo tiha ona buat nebee nia bele. Nia fui mina morin nee hodi prepara Hau nia isin molok atu hakoi. Hau hatete lo-loos ba imi, aban-bainrua bainhira ema foo sai Liafuan Diak iha mundu tomak, sira mos sei konta kona ba buat nebee mak nia halo mai Hau, atu ema hanoin nafatin nia.”
Judas hanoin aat atu faan Jesus
(Mateus 26:14-16; Lucas 22:3-6)
10 Depois Judas Iscariotes, eskolante ida husi sanulu resin rua nee, baa hasoru nai lulik nia ulun sira para bele faan Jesus ba sira. 11 Rona nunee sira kontenti teb-tebes, i sira promete atu foo osan ba nia. Judas mos konkorda. Nunee nia komesa buka dalan atu entrega Jesus ba sira.
Nai Jesus haan hamutuk ho Nia eskolante sira iha festa Paskua
(Mateus 26:17-30; Lucas 22:7-23; João 13:21-30; 1 Korintu 11:23-25)
12 Festa Paun la Tau Fermentu hahuu ona. Iha loron primeiru, ema Judeu oho bibi malae oan para kalan bele selebra festa Paskua. Iha loron nee Jesus nia eskolante sira baa husu Nia dehan, “Ita Boot hakarak ami baa prepara hahaan atu selebra festa Paskua iha nebee?”
13 Depois Jesus haruka Nia eskolante nain rua hodi dehan ba sira, “Imi baa iha sidade Jerusalém. Too iha nebaa imi sei hasoru mane ida lori hela sanan rai ho bee iha laran, imi tuir deit nia. 14 Nia tama ba uma nebee, imi mos tama hodi hatete ba uma nain nunee: ‘Mestri husu kona ba fatin nebee mak prepara ona ba Nia atu haan hamutuk ho Nia eskolante sira hodi selebra festa Paskua. Fatin nee iha nebee?’ 15 Depois uma nain sei hatudu salaun ida iha uma andar leten, nia prepara tiha ona fatin nee. Hela deit imi nain rua baa prepara hahaan iha nebaa.”
16 Nunee sira nain rua baa ona. Too iha sidade, sira hetan buat hotu-hotu tuir lo-loos saida mak Jesus ohin hatete ba sira. I sira halo preparasaun ba festa Paskua iha nebaa.
17 Bainhira kalan ona, Jesus ho Nia eskolante nain sanulu resin rua too iha uma. 18 Sira haan daudaun iha meza, Jesus dehan, “Hau hatete lo-loos ba imi, husi imi sira nebee haan hamutuk ho Hau agora dadauk, ida sei faan Hau ba Hau nia inimigu sira.”
19 Rona nunee, Nia eskolante sira tristi teb-tebes. I sira ida-ida husu ba Nia dehan, “Laos hau, loos ka lae?”
20 Jesus hataan, “Ema nebee mak atu faan Hau nee, ema ida husi imi nain sanulu resin rua nebee agora haan lisuk ho Hau iha manko. 21 Hau, Ema Umanu nia Oan tenki mate duni tuir buat nebee hakerek tiha ona iha Livru Sagradu. Maibee ema nebee faan Hau nee, sei terus teb-tebes. Diak liu uluk kedas nia lalika moris.”
22 Sira haan hela, Jesus foti paun hodi foo agradese ba Maromak. Nia silu paun nee hodi fahe ba sira dehan, “Simu ba. Nee Hau nia isin.”
23 Depois Nia foti tua kopu ida. Nia foo agradese ba Maromak, i foo ba Nia eskolante sira hotu hemu. 24 Nia dehan ba sira, “Tua nee Hau nia raan. Liu husi Hau nia raan fakar mak Maromak kumpri Nia promesa hodi hamoos ema barak nia sala. 25 Hau hatete lo-loos ba imi, Hau sei la hemu tan tua nee. Bainhira Maromak ukun nudar Liurai iha mundu foun mak foin Hau hemu fali tua foun.”
26 Hotu tiha Jesus ho Nia eskolante sira kanta hamutuk hodi hahii Maromak. Depois sira sai ba iha foho Oliveira.
Nai Jesus dehan, Pedro sei nega Nia
(Mateus 26:31-35; Lucas 22:31-34; João 13:36-38)
27 Jesus hatete ba Nia eskolante sira dehan, “Imi hotu-hotu sei halai husik hela Hau. Tanba iha Livru Sagradu hakerek dehan, ‘Hau sei oho tiha bibi atan, i bibi sira sei halai namkari hotu.’ 28 Hau sei mate duni. Maibee bainhira Hau moris fali, Hau baa hein imi iha provinsia Galileia.”
29 Pedro hataan, “Maski sira hotu halai namkari, maibee hau sei la halai.”
30 Jesus dehan ba nia, “Hau hatete lo-loos ba o, iha kalan nee duni, molok manu kokoreek dala rua, o sei nega Hau dala tolu.”
31 Pedro hataan ho makaas dehan, “Maski hau tenki mate hamutuk ho Ita Boot mos, hau sei la nega.” Eskolante sira seluk mos hataan hanesan.
Nai Jesus halo orasaun iha toos Getsémani
(Mateus 26:36-46; Lucas 22:39-46)
32 Depois sira baa iha fatin ida naran Getsémani. Too iha nebaa, Jesus hatete ba Nia eskolante sira, “Imi tuur iha nee, Hau sei baa halo orasaun lai.”
33 Nia lao tan uitoan, lori Pedro, Tiago ho João. Iha tempu nee Jesus nia laran susar teb-tebes i la hakmatek. 34 Jesus hatete ba sira nain tolu, “Hau nia laran susar teb-tebes, too senti atu besik mate ona. Imi hein iha nee hodi hadeer nafatin.”
35 Jesus lao tan uitoan husi sira, depois Nia taka rabat ba rai hodi harohan atu se bele karik terus ida nee la bele kona Nia. 36 Nia husu, “Hau nia Aman doben, Ita Boot bele halo buat hotu-hotu. Hasai tiha terus ida nee husi Hau. Maibee la bele halo tuir Hau nia hakarak, halo tuir deit Ita Boot nia hakarak.”
37 Depois Nia fila fali ba nia eskolante nain tolu nee, Nia haree sira toba dukur hela. Nia hatete ba Simão Pedro, “Simão, o dukur ka? O atu hadeer deit oras ida hamutuk ho Hau mos la bele ka?” 38 Depois Jesus hatete ba sira nain tolu dehan, “Hadeer hodi halo orasaun atu imi la bele monu ba tentasaun. Tanba imi nia laran hakarak atu halo buat nebee loos, maibee imi ema nebee fraku.”
39 Dala ida tan Jesus baa halo orasaun ho liafuan nebee hanesan. 40 Bainhira Nia fila fali, Nia haree sira nain tolu toba fali, tanba sira nia matan dukur loos. Kuandu Nia fanu tan sira, sira la hatene atu koalia saida ba Nia.
41 Depois Jesus baa harohan tan, ida nee dala tolu ona. Hotu tiha Nia fila fali ba Nia eskolante sira hodi dehan, “Imi sei toba deskansa ka? Too ona! Agora oras too ona atu ema faan Hau, Ema Umanu nia Oan ba iha ema aat nia liman. 42 Hadeer ona. Haree ba! Ema nebee mak faan Hau ba ema aat nee mai daudaun ona. Mai ita baa took iha sira.”
Ema kaer Nai Jesus
(Mateus 26:47-56; Lucas 22:47-53; João 18:3-12)
43 Jesus sei koalia hela, Judas, eskolante ida husi sira nain sanulu resin rua nee, too mai. Ema barak mai hamutuk ho nia, lori surik ho ai dona. Ema sira nee, nai lulik nia ulun sira, mestri relijiaun sira ho katuas lia nain sira mak haruka. 44 Molok too iha nebaa, Judas foo tiha ona sinal ba sira dehan, “Ema nebee mak hau rei, Nia mak nee, imi kaer Nia hodi lori Nia ho seguransa metin.”
45 Bainhira Judas too, nia baa kedas iha Jesus hodi dehan, “Mestri.” I nia rei Jesus. 46 Depois ema sira nee kaer Jesus. 47 Derepenti ema ida nebee hamriik iha nebaa losu nia surik hodi tesi kotu tiha ema ida nia tilun. Ema nee nai lulik boot nia atan.
48 Jesus hatete ba ema barak nee dehan, “Nusaa mak imi mai lori surik ho ai dona atu kaer Hau? Imi hanoin Hau ema kriminozu ka? 49 Afinal loro-loron Hau hamutuk ho imi iha area uma kreda boot hodi hanorin, i imi la kaer Hau. Maibee saida mak akontese mai Hau nee tenki sai nunee duni tanba hakerek nanis ona iha Livru Sagradu.”
50 Depois Jesus nia eskolante sira husik hela Nia hodi halai namkari hotu.
51 Iha nebaa iha mane klosan ida nebee lao tuir Jesus, nia falun nia isin ho deit hena ida. Ema balu kaer nia, 52 maibee nia halai sai ho isin tanan, husik hela nia hena iha sira nia liman laran.
Justisa nain relijiaun Judeu desidi Nai Jesus tenki mate
(Mateus 26:57-68; Lucas 22:54-55,63-71; João 18:13-14,19-24)
53 Depois ema nebee kaer Jesus, lori Nia ba iha nai lulik boot nia uma. Iha nebaa nai lulik nia ulun sira, katuas lia nain sira ho mestri relijiaun sira hotu halibur hamutuk ona atu foo justisa ba Jesus. 54 Pedro lao tu-tuir Jesus husi dook deit, i tama liu ba moru laran. Depois Nia tuur hamutuk ho ema seguransa sira iha uma oin hodi haneruk ahi.
55 Iha uma laran, nai lulik nia ulun sira ho justisa nain relijiaun Judeu sira seluk buka hela ema atu foo sasin para bele kastigu mate Jesus. Maibee justisa nain sira la hetan sala ida atu bele kastigu Nia. 56 Iha ema barak mai foo testemunhu falsu. Maibee testemunhu sira nee, liafuan la haan malu.
57 Depois ema balu hamriik hodi foo testemunhu falsu nunee: 58 “Ami rona ema nee dehan, ‘Hau sei halo rahun uma kreda boot nebee ema halo ho liman nee. Depois iha loron tolu nia laran Hau sei harii fali uma kreda foun ida nebee laos ema mak halo.’ ” 59 Maibee sira nia liafuan nee mos la haan malu.
60 Depois nai lulik boot hamriik iha sira nia oin hodi husu Jesus, “Ema sira nee foo sasin tiha ona kona ba O nia sala. Nusaa mak O la hataan sira?” 61 Maibee Jesus nonook deit, la hataan buat ida. Nunee nai lulik boot husu tan, “O mak Mesias, Nai Maromak nia Oan ka?”
62 Jesus hataan, “Hau duni. Aban-bainrua imi sei haree Hau, Ema Umanu nia Oan tuur iha Maromak Kbiit Nain nia sorin loos. I imi sei haree Hau tuun mai husi lalehan iha kalohan laran.”
63 Rona nunee, nai lulik boot nee hirus too lees tiha nia hena hodi dehan ba justisa nain sira, “Ita hein tan sasin seluk atu halo saida? 64 Imi rona rasik ona Nia liafuan. Nia hatete aat Maromak! Imi foo justisa oinsaa?”
Justisa nain sira hotu hatuun desizaun katak Jesus merese mate. 65 Depois ema balu tafui kabeen ba Jesus, sira kesi hena ba Nia matan, i baku Nia hodi husu, “He, Profeta, foo sai took, see mak baku O nee?” Depois sira entrega Jesus ba seguransa sira, i seguransa sira mos baku Nia.
Pedro nega Nai Jesus dala tolu
(Mateus 26:69-75; Lucas 22:56-62; João 18:15-18,25-27)
66 Pedro sei tuur hela iha kraik iha uma oin, nai lulik boot nia kriada ida mai. 67 Nia haree Pedro haneruk hela ahi, nia fihir di-diak Pedro i dehan, “O mos hamutuk ho Jesus, Ema Nazaré nee.”
68 Maibee Pedro nega dehan, “O hatete saida mak nee? Hau la kompriende o nia liafuan.” Depois Pedro hamriik hodi baa iha portaun. [Iha momentu nee kedas, manu kokoreek.]
69 Kriada nee haree tan nia i hatete ba ema nebee mak hamriik besik dehan, “Ema ida nee mos Jesus nia ema.” 70 Pedro nega tan dala ida.
La kleur ema sira nebee hamriik iha nebaa dehan ba Pedro, “O nee Nia ema duni. Tanba o mos ema Galileia.”
71 Maibee Pedro jura dehan, “Hau la konhese Ema nebee imi temi nee. Se hau bosok karik, husik Maromak kastigu hau ba.”
72 Derepenti manu kokoreek dala ida tan. Rona nunee, Pedro hanoin fila fali liafuan nebee Jesus hatete ba nia dehan, “Molok manu kokoreek dala rua, o sei nega Hau dala tolu.” Entaun Pedro tanis ho laran dodok.
14:2 Ézodu (Keluaran) 12:1-27 * 14:3 Mina morin nee nia naran “nardu”, ema halo husi ai abut morin ida. Botir mina nian nee, ema bahat husi fatuk murak ida naran “alabastru”. Mina nee nia folin denáriu 300. 14:7 Deuteronómiu (Ulangan) 15:11 14:18 Salmus (Mazmur) 41:10 14:24 Ézodu (Keluaran) 24:8; Jeremias 31:31-34 14:27 Zacarias 13:7 14:28 Mateus 28:16 14:38 1 Korintu 10:13 14:49 Lucas 19:47, 21:37 14:58 João 2:19 14:62 Daniel 7:13 14:64 Levítiku (Imamat) 24:16 14:68 Kopia evanjelhu Marcos husi tempu antigu barak. Balu temi manu kokoreek, balu lae.