17
Nai Jesus nakfilak Aan iha foho leten
(Marcos 9:2-13; Lucas 9:28-36)
Liu tiha loron neen, Jesus lori Pedro, Tiago ho Tiago nia alin João, sira mes-mesak baa sae ba foho aas ida. Too iha nebaa, Nia eskolante nain tolu nee haree Jesus nakfilak Aan tiha. Nia oin nabilan hanesan loro matan, i Nia hena sai mutin nabilan. Derepenti sira mos haree profeta Moisés ho Elias koalia hela ho Jesus.
Haree nunee Pedro dehan ba Jesus, “Nai, ita hamutuk iha nee, furak. Se Nai hakarak, hau halo tenda tolu iha nee, ida ba Ita Boot, ida ba Moisés, ho ida ba Elias.”
Pedro sei koalia hela nunee, derepenti kalohan nabilan ida mai falun tiha sira. I lian ida sai husi kalohan nee dehan, “Ida nee Hau nia Oan doben. Nia halo Hau nia laran haksolok teb-tebes. Imi tenki rona Nia!”
Rona lian nee, sira nain tolu tauk teb-tebes, i sira taka rabat iha rai. Maibee Jesus mai kaer sira hodi dehan, “Hamriik ona! Keta tauk.” Bainhira sira hateke sae, sira la haree tan ema seluk, so Jesus deit.
Hotu tiha Jesus ho Nia eskolante sira tuun fali husi foho. Sira lao tuun dadauk, Jesus bandu dehan, “Saida mak ohin imi haree nee, la bele hatete ba ema ida. Bainhira Maromak halo Hau, Ema Umanu nia Oan moris fali husi mate mak foin imi bele foo sai ba ema.”
10 Depois Nia eskolante sira husu ba Jesus dehan, “Entaun nusaa mak mestri relijiaun sira dehan, Elias tenki mai uluk mak foin Mesias mai?”
11 Jesus hataan, “Loos duni, Elias mai atu prepara buat hotu-hotu. 12 Maibee Hau hatete ba imi, Elias mai tiha ona, i ema la hatene nia, too halo aat nia tuir sira nia hakarak. Hau, Ema Umanu nia Oan mos sira sei halo terus hanesan nee.”
13 Rona nunee, Nia eskolante sira foin kompriende katak Elias ida nebee Jesus konta nee mak João Sarani Nain.
Nai Jesus duni sai diabu husi labarik ida
(Marcos 9:14-29; Lucas 9:37-43a)
14 Bainhira Jesus ho Nia eskolante sira fila fali ba iha ema barak nia leet, iha mane ida mai hakneak iha Jesus nia oin 15 hodi dehan, “Nai, hanoin hau nia oan ba! Nia moras bibi maten, i terus liu. Dala barak nia monu tama ba ahi laran ka bee laran. 16 Hau lori ona nia ba Ita Boot nia eskolante sira, maibee sira la bele kura nia.”
17 Jesus siak sira hotu dehan, “Imi ema nebee sempre halo aat i la fiar ba Maromak. Hau tenki hela ho imi too bainhira tan? Hau tenki pasiensia ho imi too iha nebee?! Lori labarik nee mai.”
18 Depois Jesus foo orden ba diabu. Diabu mos sai husi labarik nee, i labarik nee diak kedas.
19 Bainhira Jesus mesak fali, Nia eskolante sira mai besik hodi husu, “Nusaa mak ami ohin la bele duni sai diabu nee?”
20 Jesus hataan, “Tanba imi nia fiar fraku liu. Hau hatete lo-loos ba imi, se imi nia fiar kiikoan hanesan mostarda musan ida mos, imi bele foo orden ba foho ida dehan, ‘Muda husi nee, baa iha nebaa.’ I foho nee sei muda duni. Imi atu halo saida deit, bele. 21 [Maibee atu duni sai diabu hanesan ida ohin nee, imi tenki halo orasaun i halo jejun.]”*
Nai Jesus koalia tan kona ba Nia mate
(Marcos 9:30-32; Lucas 9:43b-45)
22 Iha loron ida, Jesus ho Nia eskolante sira halibur hamutuk iha provinsia Galileia. Iha nebaa Jesus hatete ba sira, “Aban-bainrua ema sei faan Hau, Ema Umanu nia Oan ba ema aat. 23 Sira sei oho Hau, maibee iha loron tolu Maromak sei halo Hau moris fali husi mate.” Rona nunee, Nia eskolante sira tristi loos.
Nai Jesus selu impostu ba uma kreda boot
24 Jesus ho Nia eskolante sira too iha sidade Kafarnaum. Iha nebaa kobrador impostu balu mai husu Simão Pedro dehan, “O nia mestri baibain selu impostu ba iha uma kreda boot ka lae?”
25 Pedro hataan, “Nia selu.”
Bainhira Pedro tama ba uma laran, Jesus husu kedas nia dehan, “Simão, hanoin took. Liurai sira iha mundu nee husu impostu husi see? Husi sira nia oan rasik ka husi ema seluk?”
26 Pedro hataan, “Husi ema seluk.”
Jesus dehan, “Se nunee, liurai nia oan rasik la selu ida. 27 Maibee atu sira la bele laran moras ba ita tanba deit ita la selu impostu nee, o baa kail ikan iha tasi. Ikan primeiru nebee o hetan, loke tiha nia ibun, foin foti osan mutin ida iha ikan nee nia ibun laran. Osan nee too atu selu ita nain rua nia impostu.”
17:5 2 Pedro 1:17-18; Jénesis (Kejadian) 22:2; Salmus (Mazmur) 2:7; Isaias 42:1; Mateus 3:17, 12:18; Marcos 1:11; Lucas 3:22; Deuteronómiu (Ulangan) 18:15 17:10 Malakias 4:5 17:12 Mateus 11:14 17:20 Mateus 21:21; Marcos 11:23; 1 Korintu 13:2 * 17:21 Kopia evanjelhu Mateus husi tempu antigu barak. Versikulu 21 nee tama iha kopia nee balu, maibee iha kopia nebee antigu liu la tama. 17:24 Ézodu (Keluaran) 30:13, 38:26