26
Nai ulun relijiaun Judeu sira buka dalan atu oho Nai Jesus
(Marcos 14:1-2; Lucas 22:1-2; João 11:45-53)
Bainhira Jesus hanorin tiha hotu buat sira nee, Nia hatete ba Nia eskolante sira dehan, “Imi hatene katak, hela deit loron rua atu festa Paskua. Iha tempu nee, ema sei entrega Hau, Ema Umanu nia Oan ba ema aat atu prega iha krus too mate.”
Iha tempu nebaa nai lulik nia ulun sira ho katuas lia nian sira halibur hamutuk iha nai lulik boot Kaifás nia uma. Sira kombina malu atu kaer Jesus nonook deit hodi oho. Maibee sira hatete, “La bele kaer Nia iha loron festa nee, se lae povu bele halo rungu-ranga.”
Feto ida fui mina morin ba Nai Jesus nia ulun
(Marcos 14:3-9; João 12:1-8)
Jesus baa iha aldeia Betánia hodi haan iha Simão ida nebee uluk moras lepra nia uma. Bainhira Jesus haan hela, feto ida mai lori botir ida halo husi fatuk murak, mina morin karun teb-tebes mak iha laran. Nia baa besik Jesus hodi fui mina morin nee ba iha Jesus nia ulun.
Bainhira Jesus nia eskolante sira haree, sira hirus hodi dehan ba malu, “Nusaa mak nia estraga deit mina morin folin karun nee? Se mina morin nee faan karik, bele hetan osan barak hodi ajuda ema kiak sira.”
10 Maibee Jesus hatene hela sira nia hanoin, nunee Nia dehan, “Imi keta hirus feto nee, tanba nia halo ona buat furak mai Hau. 11 Ema kiak sira sempre iha imi nia leet, maibee Hau laos atu hela nafatin ho imi. 12 Nia fui mina morin nee ba Hau nia isin para Hau mate karik, hein hakoi deit. 13 Hau hatete lo-loos ba imi, aban-bainrua bainhira ema foo sai Liafuan Diak iha mundu tomak, sira mos sei konta kona ba buat nebee mak nia halo mai Hau, atu ema hanoin nafatin nia.”
Judas iha planu atu faan Nai Jesus
(Marcos 14:10-11; Lucas 22:3-6)
14 Depois Judas Iscariotes, eskolante ida husi sanulu resin rua nee, baa hasoru nai lulik nia ulun sira. 15 Too iha nebaa, nia husu, “Se hau entrega Nia ba imi nia liman, imi sei foo saida ba hau?”
Entaun sira sura osan mutin tolu-nulu hodi foo ba nia. 16 I Judas sai kedas hodi buka dalan atu entrega Jesus ba sira.
Nai Jesus haan hamutuk ho Nia eskolante sira iha festa Paskua
(Marcos 14:12-26; Lucas 22:7-23; João 13:21-30; 1 Korintu 11:23-25)
17 Festa Paun la Tau Fermentu hahuu ona.* Iha loron primeiru Jesus nia eskolante sira baa husu Nia dehan, “Ita Boot hakarak ami baa prepara hahaan atu selebra festa Paskua iha nebee?”
18 Jesus hataan, “Baa iha sidade laran, iha nebaa imi sei hasoru ema ida. Hatete ba nia nunee: ‘Mestri hameno katak, Nia loron nebee Maromak desidi nee besik ona, i Nia hakarak selebra festa Paskua hamutuk ho Nia eskolante sira iha ita nia uma.’ ”
19 Depois Nia eskolante sira baa halo tuir buat nebee mak Jesus haruka. Sira halo preparasaun ba festa Paskua iha nebaa.
20 Bainhira kalan ona, Jesus tuur hamutuk ho Nia eskolante nain sanulu resin rua iha meza. 21 Sira haan daudaun, Nia dehan, “Hau hatete lo-loos ba imi, husi imi sira nee, ida sei faan Hau ba Hau nia inimigu sira.”
22 Rona nunee, Nia eskolante sira tristi teb-tebes. I sira ida-ida komesa husu ba Nia dehan, “Nai, laos hau, loos ka lae?”
23 Jesus hataan, “Ida nebee agora haan lisuk ho Hau iha manko, nia mak sei faan Hau. 24 Hau, Ema Umanu nia Oan tenki mate duni tuir buat nebee hakerek tiha ona iha Livru Sagradu. Maibee ema nebee faan Hau nee, sei terus teb-tebes. Diak liu uluk kedas nia lalika moris.”
25 Depois Judas, ida nebee atu faan Jesus nee husu, “Mestri, laos hau, loos ka lae?”
Jesus hataan, “O duni.”
26 Bainhira sira haan hela, Jesus foti paun hodi foo agradese ba Maromak. Nia silu paun nee hodi fahe ba Nia eskolante sira dehan, “Simu hodi haan ba. Nee Hau nia isin.”
27 Depois Nia foti tua kopu ida. Nia foo agradese ba Maromak, i foo ba Nia eskolante sira dehan, “Imi hotu hemu ba. 28 Tua nee Hau nia raan. Liu husi Hau nia raan fakar mak Maromak kumpri Nia promesa hodi hamoos ema barak nia sala. 29 Hau hatete ba imi, Hau sei la hemu tan tua nee. Bainhira Hau nia Aman iha lalehan ukun Nia povu hotu mak foin Hau hemu fali tua foun hamutuk ho imi.”
30 Hotu tiha Jesus ho Nia eskolante sira kanta hamutuk hodi hahii Maromak. Depois sira sai baa iha foho Oliveira.
Nai Jesus dehan, Pedro sei nega Nia
(Marcos 14:27-31; Lucas 22:31-34; João 13:36-38)
31 Jesus hatete ba Nia eskolante sira dehan, “Iha kalan nee kedas, imi hotu-hotu sei halai husik hela Hau tanba imi haree saida mak akontese mai Hau. Tanba iha Livru Sagradu hakerek dehan, ‘Hau sei oho tiha bibi atan, i bibi sira sei halai namkari hotu.’ 32 Hau sei mate duni. Maibee bainhira Hau moris fali, Hau baa hein imi iha provinsia Galileia.”
33 Pedro hataan, “Maski sira hotu halai namkari tanba buat nebee mak akontese ba Ita Boot, maibee hau sei la halai.”
34 Jesus dehan ba nia, “Hau hatete lo-loos ba o, iha kalan nee duni, molok manu kokoreek, o sei nega Hau dala tolu.”
35 Pedro hataan fali, “Maski hau tenki mate hamutuk ho Ita Boot mos, hau sei la nega.” Eskolante sira seluk mos hatete nunee.
Nai Jesus harohan iha toos Getsémani
(Marcos 14:32-42; Lucas 22:39-46)
36 Depois Jesus lao hamutuk ho Nia eskolante sira baa iha fatin ida naran Getsémani. Too iha nebaa, Nia hatete ba sira, “Imi tuur iha nee, Hau sei baa halo orasaun iha nebaa lai.” 37 Nia lao tan uitoan, lori ho Pedro ho Zebedeu nia oan nain rua, Tiago ho João. Iha tempu nee Jesus nia laran susar teb-tebes i la hakmatek. 38 Jesus hatete ba sira nain tolu, “Hau nia laran susar teb-tebes, too senti atu besik mate ona. Imi hein Hau iha nee hodi hadeer nafatin.”
39 Jesus lao tan uitoan husi sira, depois Nia taka rabat ba rai hodi harohan dehan, “Hau nia Aman, se bele karik hasai tiha terus ida nee husi Hau. Maibee la bele halo tuir Hau nia hakarak, halo tuir deit Ita Boot nia hakarak.”
40 Depois Nia fila fali ba nia eskolante nain tolu nee, Nia haree sira toba dukur hela. Nia hatete ba Pedro, “Imi atu hadeer deit oras ida hamutuk ho Hau mos la bele ka? 41 Hadeer hodi halo orasaun atu imi la bele monu ba tentasaun. Tanba imi nia laran hakarak atu halo buat nebee loos, maibee imi ema nebee fraku.”
42 Dala ida tan Jesus baa halo orasaun dehan, “Hau nia Aman, se Hau tenki simu terus nee, entaun halo tuir Ita Boot nia hakarak ba.” 43 Bainhira Nia fila fali, Nia haree sira nain tolu toba fali, tanba sira nia matan dukur loos.
44 Entaun Nia husik sira i fila fali hodi halo orasaun ba dala tolu. Nia harohan hanesan ohin. 45 Hotu tiha Nia fila fali ba Nia eskolante sira hodi dehan, “Imi sei toba deskansa ka? Agora oras too ona atu ema faan Hau, Ema Umanu nia Oan ba iha ema aat nia liman. 46 Hadeer ona. Haree ba! Ema nebee mak faan Hau ba ema aat nee mai daudaun ona. Mai ita baa took iha sira.”
Ema kaer Nai Jesus
(Marcos 14:43-50; Lucas 22:47-53; João 18:3-12)
47 Jesus sei koalia hela, Judas, eskolante ida husi sira nain sanulu resin rua nee, too mai. Ema barak mai hamutuk ho nia, lori surik ho ai dona. Ema sira nee, nai lulik nia ulun sira ho katuas lia nain sira mak haruka. 48 Molok too iha nebaa, Judas foo tiha ona sinal ba sira dehan, “Ema nebee mak hau rei, Nia mak nee, imi kaer Nia.”
49 Entaun Judas baa kedas kumprimenta Jesus dehan, “Mestri.” I nia rei Jesus.
50 Jesus hatete, “Belun, halo tuir o nia planu ba.” Depois ema sira nee mai kaer Jesus.
51 Derepenti Jesus nia eskolante ida losu nia surik hodi tesi kotu tiha ema ida nia tilun. Ema nee nai lulik boot nia atan. 52 Haree nunee, Jesus hatete, “Hatama tiha o nia surik nee ba iha nia fatin. Tanba see-see deit mak hodi surik hasoru ema, nia sei mate mos ho surik. 53 Hau hatete lo-loos ba o, se Hau husu tulun ba Hau nia Aman iha lalehan, Nia haruka kedas anju barak teb-tebes, liu fali batalhaun sanulu resin rua, para ajuda Hau. 54 Maibee se Hau husu nunee karik, saida mak hakerek iha Livru Sagradu kona ba Hau nee la sai realidade.”
55 Depois Jesus hatete ba ema barak nee dehan, “Nusaa mak imi mai lori surik ho ai dona atu kaer Hau? Imi hanoin Hau ema kriminozu ka? Afinal loro-loron Hau iha hela area uma kreda boot hodi hanorin, i imi la kaer Hau. 56 Maibee buat sira nee hotu akontese hodi kumpri saida mak profeta sira foo sai tiha ona iha Livru Sagradu.” Depois Jesus nia eskolante sira husik hela Nia hodi halai namkari hotu.
Nai Jesus iha justisa nain relijiaun Judeu nia oin
(Marcos 14:53-65; Lucas 22:54-55,63-71; João 18:13-14,19-24)
57 Depois ema nebee kaer Jesus lori Nia ba iha nai lulik boot Kaifás nia uma. Iha nebaa mestri relijiaun sira ho katuas lia nain sira halibur hamutuk ona atu foo justisa ba Jesus. 58 Pedro lao tu-tuir Jesus husi dook deit, i tama liu ba moru laran. Nia tuur hamutuk ho ema seguransa sira iha uma oin, atu hatene tuir saida mak akontese ba Jesus.
59 Iha uma laran, nai lulik nia ulun sira ho justisa nain relijiaun Judeu sira seluk buka hela ema atu foo sasin falsu para bele kastigu mate Jesus. 60 Maski ema barak mai hamriik iha oin hodi duun Nia, maibee justisa nain sira la hetan sala ida atu bele kastigu Nia. Too ikus ema nain rua tan baa hamriik iha oin 61 hodi foo sasin dehan, “Ema nee hatete hanesan nee: ‘Hau bele halo rahun Maromak nia uma kreda boot nee, depois iha loron tolu nia laran Hau bele harii fila fali.’ ”
62 Depois nai lulik boot hamriik hodi dehan ba Jesus, “Ema sira nee foo sasin tiha ona kona ba O nia sala. Nusaa mak O la hataan sira?” 63 Maibee Jesus nonook deit.
Nunee nai lulik boot dehan, “Jura took hodi Maromak Moris nia naran, O mak Mesias, Maromak nia Oan, ka?”
64 Jesus hataan, “Ita dehan nee loos. Maibee Hau hatete ba imi, aban-bainrua imi sei haree Hau, Ema Umanu nia Oan tuur iha Maromak Kbiit Nain nia sorin loos. I imi sei haree Hau tuun mai husi lalehan iha kalohan laran.”
65 Rona nunee, nai lulik boot nee hirus too lees tiha nia batina hodi dehan ba justisa nain sira, “Agora imi rona rasik ona Nia liafuan. Nia hatete aat Maromak! Nusaa mak ita hein tan sasin seluk? 66 Imi foo justisa oinsaa?”
Justisa nain sira hataan, “Nia merese mate.”
67 Depois sira tafui kabeen ba Jesus nia oin i baku Nia. Balu basa Nia hasan 68 hodi husu, “He, Mesias, Profeta, foo sai took, see mak baku O nee?”
Pedro nega Nai Jesus dala tolu
(Marcos 14:66-72; Lucas 22:56-62; João 18:15-18,25-27)
69 Pedro sei tuur hela iha uma oin, iha kriada ida mai besik nia dehan, “O mos hamutuk ho Jesus, Ema Galileia nee.”
70 Maibee Pedro nega iha ema hotu nia oin dehan, “Hau la hatene buat nebee o koalia nee.”
71 Depois Pedro sai ba iha portaun, kriada ida tan haree nia i hatete ba ema nebee mak besik dehan, “Ema nee ohin hamutuk ho Jesus, Ema Nazaré.”
72 Pedro nega tan dala ida hodi dehan, “Hau jura, hau la konhese Ema nee.”
73 La kleur ema sira nebee hamriik iha nebaa mai besik Pedro hodi dehan, “O nee Nia ema duni. Tanba o koalia hanesan ema Galileia.”
74 Maibee Pedro jura dehan, “Hau la konhese Ema nee. Se hau bosok karik, husik Maromak kastigu hau ba.” Derepenti manu kokoreek.
75 Rona nunee, Pedro hanoin fila fali liafuan nebee uluk Jesus dehan, “Molok manu kokoreek, o sei nega Hau dala tolu.” Entaun Pedro sai husi nebaa i tanis ho laran dodok.
26:2 Ézodu (Keluaran) 12:1-27 26:11 Deuteronómiu (Ulangan) 15:11 26:15 Zacarias 11:12 * 26:17 Iha festa Paun la Tau Fermentu, ema Judeu hanoin sira nia bei-ala sira uluk halai sai husi rai Ejitu. Bainhira sira halai, sira la iha tempu atu prepara paun ho fermentu. Festa nee lao durante loron walu. Iha kalan primeiru mak sira selebra festa Paskua. Lee iha Ézodu (Keluaran) 12: 6-15. 26:23 Salmus (Mazmur) 41:10 26:28 Ézodu (Keluaran) 24:8; Jeremias 31:31-34 26:31 Zacarias 13:7 26:32 Mateus 28:16 26:55 Lucas 19:47, 21:37 26:61 João 2:19 26:63 Liafuan Mesias dehan, Ema ida nebee Maromak hili nanis ona atu salva Nia povu hodi ukun sira. 26:64 Daniel 7:13 26:66 Levítiku (Imamat) 24:16 26:67 Isaias 50:6