4
Aj Tqet K'ulu' Probar Jesus Tzan Te Tajaw Choj
Mat 4:1-11; Mak 1:12-13
Ntons te Jesus ya ma meltz'jik stzi' te Jordan A', tetz atqex tuq te Txew Dios tuj tanim tuky'i nim tajwalil, b'ix oxik in tzan te Txew Dios tuj te ky'ixk'oj tx'o'tx' aj ja' k'onti'l najayon, b'ix tzi oqeten kawnaq (40) q'ij, b'ix te Tajaw Choj nxik tuq tq'uma' ti'chq tetz tzan tqet tuq tz'aqik titza'. Tuj aj kawnaq (40) q'ijji, te Jesus k'onti'l owa'an ch'inwt, b'ix otna'oj wa'ij.
Ntons tzaj te Tajaw Choj, oxik tq'uma' tetz te Jesus ikxjani: «Qa yatz b'an'ax a'ich Tk'wa'al Dios, intxik aq'uma' kye ja ab'jni tzan kyok wab'j.» Ntons te Jesus owaj stzaq'b'e': «[Tuj te Tu'jal Dios] tz'ib'ankaj ikxjani: “Nya'tx a'ox tuky'i wab'j itz'oj jun xjal.”»*
Yaji te Tajaw Choj oxik teq'i'ky te Jesus twi' jun witz, b'ix tuj jun rat oxik tyek'u' kyaqil kye amaq' twitz tx'o'tx'.* Ntons oxik tq'uma' te Tajaw Choj te Jesus ikxjani: «Wetz oxe'l nsi' awajwalil tzan ak'ulun mandad tuj kyaqil ja amaq'ni b'ix oxe'l nsi' yatz kyaqil aj b'an tb'anil aj at te kyetz tzan tpaj oje tzaj si' wetz kyaqil, b'ix wetz b'a'n tzan txik nsi' tuky'i junky aj ja' wetz ngan tzan txik nsi'. Qa yatz ochtel mejlet nwitz b'ix qa okyinqtel ana'o', ntons kyaqil owokel te yatz.» Per tzaj te Jesus, owaj stzaq'b'e' ikxjani: «Tuj Tu'jal Dios nyolin ikxjani: “Intqet ana'o' a'ox te Qtata Dios aj Awajawil, b'ix intqet awoksla' a'ox te tetz.”»*
Yaji te Tajaw Choj oxik teq'i'ky te Jesus tuj te amaq' Jerusalen b'ix ojax tin twi' te Nin Jay Nab'il Qtata Dios aj ja' mas nim twa'lkal b'ix oxik tq'uma' tetz ikxjani: «Qa b'an'ax a'ich Tk'wa'al Dios, intxik axon awib' qetl, 10 komo tz'ib'ankaj [tuj Tu'jal Dios], “Tuj kyq'ab' kye ángel aj nkye'aq'unan te tetz ochkajel tsi' tzan aqet kykolo',”* 11 b'ix “ochjawel kyin tuj kyq'ab' tzan k'on aqet tz'aqik ti'j ab'j.”»* 12 Per ya te Jesus oxik tq'uma' ikxjani: «Ax nyolin tuj te Tu'jal Dios ikxjani: “K'on qet ab'isu' tzan tqet asi' tuj preb te Qtata Dios aj Awajawil.”»* 13 Yaji te Tajaw Choj k'onti'l owoknoj junky tume'l tzan tqet tz'aqik te Jesus titza'; ntons okaj tkola' jun tyemp.
Aj Taq'ik Tpakb'an Te Jesus Tuj Galiley
Mat 4:12-17; Mak 1:14-15
14 Yaji te Jesus oxik junky'el tuj tkwentil Galiley b'ix te Txew Dios nxik tuq tsi' nim tajwalil b'ix kyaqil kye xjal ja'chq nxik kcha'o' tuq te tpakb'alil ti'j. 15 Tetz nxnaq'tzan tuq kyuj kye jay nab'il Dios b'ix kye xjal nqet tuq kyjiq'b'a'.
Aj Tpon Jesus Tuj Amaq' Nasaret
Mat 13:53-58; Mak 6:1-6
16 Yaji te Jesus oxik Nasaret, te amaq' aj ja' ojaw ky'ib'. Tuj jun q'ij ojla'mj owox tuj te jay nab'il Qtata Dios, iktza'x tuq tetz naq'ik tzan tox, ojaw wa'let tzan tjaw te'e' te Tu'jal Dios 17 b'ix oxik si' tetz te u'j aj stz'ib'en te Chay aj yolil tyol Dios oqtxi'. B'ix ya ma tz'el tjaqo' te u'j, owoknoj twitz aj ja' tz'ib'ankaj ikxjani:* 18 “Te Txew Dios atqet wuky'i'l, tetz in'el tjoyo' tzan txik nq'uma' jun tpakb'alil galan kye meb'a' xjal, intzaj tlajo' tzan txik npakb'a' tzan kykolpjik kye aj [tzyume' iktza'] pres ate' b'ix tzan tjaw njaqo' kywitz kye moy b'ix tzan kxik ntzoqpi' kye aj nkyeqet mosi' 19 b'ix tzan txik npakb'a' ma'tx pon te tyemp tzan tkolon te Qajawil kyi'j kye xjal.” 20 Yaji te Jesus oqet tlamo' te u'j b'ix oxik tq'apo' te aj n'onen tuq tuj te jay nab'il Qtata Dios, b'ix oqet wit'let. B'ix kyaqil eb'ajk'ab'let ti'j. 21 Yaji tetz owaq'ik tzan tyolin kyuky'i'l ikxjani: «Te ja ntzani aj nyolin tuj Tu'jal Dios, ajna'l ma'txkix pon ikxji exol etetz.»
22 Kyaqil nkyeyolin tuq galan ti'j Jesus b'ix nkyeb'ajlab'an tuq tzan tpaj te tyol aj nxik tuq tq'uma' b'an galan. Nkyecha'on tuq kyib'kyib'x ikxjani: «¿Nya'tx petzun aj ntzani tk'ajol te Chep?» 23 Yaji tetz owaj stzaq'b'e' ikxjani: «Etetz otzajelkix eq'uma' wetz te aj yolb'enj ikxjani: “Q'anon, intqet aq'ana' awib'x najji.” [B'ix ax otzajel eq'uma' ikxjani:] “Oje tz'ok qcha'o'na tidi'chq b'an tb'anil ma'tx qet ak'ulu' tuj amaq' Capernaúm; intqet ak'ulu' najji junky'el tzani tuj awamaq'xni.”» 24 Ax oxik tyoli' ikxjani: «Wetz oxe'l nq'uma' etetz te b'an'ax, nijunwt aj yolil tyol Dios nqet k'amo' tuj tamaq'x.* 25 Per oxe'l nq'uma' te b'an'ax, ketant tuq kye byud [tzani] tuj Israel aj tyemp aj tul te Eliys tlajen Dios oqtxi', aj k'onti'l otzaj jab' twitz ka'j oxe aq'b'i tuky'i mey b'ix owul jun nim wa'ij tuj kyaqil amaq'.* 26 Per te Eliys k'onti'l oxik lajo' tjay nijunwt te kyetz sinoke tjay jun byud aj Sarept tuj tkwentil Sidon.* 27 B'ix tuj aj tyemp aj atqet tuq te Elisey aj yolil tyol Dios oqtxi', ate' tuq ky'ila'j xjal aj at tuq lepr kyyab'il [tzani] tuj Israel, per nijunwt kyetz owel in kyyab'il, sinoke a'ox te Naman, jun aj Siry.»*
28 Ya ma tz'ok kcha'o' ikxji, kyaqil kye xjal tuj te jay nab'il Qtata Dios eb'ajjaw q'ojlik.* 29 Kkyaqil eb'aj'oklab'un ti'j Jesus b'ix owex kyin tuj te amaq', oxik kyin twi' jun xaq xtxa'm te amaq', kygan tuq tzan txik kxo'o' twi' te xaq. 30 Per te Jesus cha owel jotlik tuj kyq'ab', owex kxol b'ix oxik.
Aj Tjatz Teq'i' Jesus Jun Malspirit Tuj Tanim Jun Xjal
Mak 1:21-28
31 Ntons, te Jesus oxik tuj amaq' Capernaúm tuj tkwentil Galiley b'ix kyaqil q'ij ojla'mj nkyexik tuq txnaq'tza' kye xjal. 32 Kye xjal b'an nkyelab'an tuq ti'j te aj nxik txnaq'tza' tzan tpaj tetz nyolin tuq tuky'i tajwalil.*
33 Ntons, tuj te jay nab'il Qtata Dios atqet tuq jun xjal aj atqex jun malspirit tuj tanim b'ix ojaw siky'in kongan ikxjani: 34 «¿Ti' n'ajoyo' qxola yatz Jesus aj Nasaret? ¿Ti'tzun, ma'tx xhch'ul tzan qpon anajsa'na? Wetz wotzqi' a'ich. Yatz pawamich a'ox te Dios.» 35 Yatzun te Jesus oxik tmiyo' te malspirit, oxik tq'uma' ikxjani: «¡Xnatzi', b'ix pajatz tuj tanim ja xjalni!» Ntons te malspirit oqet txon te xjal twitz tx'o'tx' kywitz kyaqil b'ix ojatz tuj tanim b'ix k'onti'l owok tk'ulu' jun nya'tx galan ti'j te xjal. 36 Kyaqil kye xjal etzajb'aj b'ix nkyeyolin tuq ikxjani: «¿Tidi' te aj ntq'uma'ni? Tuky'i jun tajwalil b'ix tuky'i nim tpoder nxik tk'ulu' mandad tzan kyjatz kye malspirit, b'ix kyetz nkyejatz.» 37 Kkyaqil kye xjal tuj kyaqil luwar tzi n'ok tuq kcha'o' ti'j Jesus.
Aj Tqet Tq'ana' Jesus Tji' Xhpe'y
Mat 8:14-15; Mak 1:29-31
38 Ntons, te Jesus owetz tuj te jay nab'il Qtata Dios b'ix oxik tjay Simon. Tji' te Simon b'an jwert tuq at tuky'i kyaq, astilji oqet kywitz twitz Jesus [tzan tuq tqet tq'ana']. 39 Ntons te Jesus owok laq'chet, b'ix oxik tk'ulu' mandad tzan tel te kyaq b'ix te kyaq owel ti'j. B'eyxnajji te xuj ojaw wa'let b'ix owaq'ik tzan kxik tk'a'cha'.
Aj Kyqet Tq'ana' Jesus Ky'ila'j Yab'
Mat 8:16-17; Mak 1:32-34
40 Ya ma jakul te q'ij, kyaqil kye xjal aj kyotzqi' tuq jun yab' kxol tuky'i kwalker yab'il, oxik kyeq'i' twitz Jesus b'ix tetz oqet tsi' tq'ab' kyajsik junjunchaq te kyetz b'ix eb'ajqet tq'ana'. 41 Ax eb'ajjatz tin malspirit tuj kyanim ky'ila'j kye xjal b'ix nkyesiky'in tuq ikxjani: «Yatz a'ich Tk'wa'al Dios.» Per te Jesus nkyexik tuq tmiyo' kye malspirit b'ix k'onti'l tuq nkyestzoqpi' tzan kyyolin ti'j tzan tpaj kyetz kyeb'en tuq tetz aji te Koloyon Aj Q'umankaj Oqtxi'.
Aj Tpakb'an Jesus Ja'chq Tuj Galiley
Mak 1:35-39
42 Ya ma qoxhk'ate', te Jesus owex xtxa'm te amaq' tuj jun luwar b'an takun aj ja' k'onti'l xjal. Per kye xjal nkyejoyon tuq ti'j b'ix eb'ajpon aj ja' tuq atqet tetz b'ix oqet tuq ktzyu' tzan k'on txik tuj junky part. 43 Per tetz oxik tq'uma' kyetz ikxjani: «Ax presis tzan txik npakb'a' tuj txq'anky amaq' te tpakb'alil galan ti'j te tume'l titza' tzan kykaj kye xjal tuj tq'ab' Qtata Dios, komo astilji wetz intzaj lajo'.»
44 Astilji te Jesus oxik ja'chq tuj tkwentil Judey, b'ix nxik tuq tpakb'a' te tpakb'alil galan kyuj kye jay nab'il Dios.*
* 4:4 Deu 8:3 * 4:5 Mat 4:8 * 4:8 Deu 6:13 * 4:10 Sal 91:11 * 4:11 Sal 91:12 * 4:12 Deu 6:16; Chaw 1:13 * 4:17 Isa 61:1-2 * 4:24 Wnch 4:44 * 4:25 1Re 17:1 * 4:26 1Re 17:8-16 * 4:27 2Re 5:1-14 * 4:28 Eb'ajjaw q'ojlik tzan tpaj kye aj Siry b'ix kye a'e' aj Sidon a'e' kyajq'oj tuq. * 4:32 Mat 7:28-29 4:38 Ax: Xhpe'y. * 4:44 Luks 5:1