GALACIA DITA MACÃRÃRẼ
Pablo jóaripũ
1
Ãñuduticorigue
1-2 Yʉʉ Pablo mʉ́ã Galacia macãrãrẽ Jesuré padeoré põnarĩ macãrãrẽ jóaa. Niipetira yʉʉ menamacãrã wãmemena mʉ́ãrẽ ãñuduticoa. Yʉʉ Jesucristo cʉ̃ʉ̃yere wededutigʉ beserigʉ niiã. Yʉʉre basocá mee beserira niiwã; Jesucristo basiro cʉ̃ʉ̃ Pacʉmena beserira niiwã. Cõãmacʉ̃rã Jesucristo diarigʉpʉre masõrigʉ niiwĩ.
3 Cõãmacʉ̃ marĩ Pacʉ, teero biiri Jesucristo marĩ Õpʉ̃ mʉ́ãrẽ ãñuré ticoaro; ãñurõ niirecʉtiri tiiáro.
4 Cõãmacʉ̃ marĩ Pacʉ boosã́rirobirora Jesucristo marĩ ñañaré tiirére acabóaro jĩĩgʉ̃, diabosarigʉ niiwĩ. Marĩ cʉ̃ʉ̃ teero tiiríguemena atibʉ́reco macãrã ñañaré tiirucúrere tiidújãmasĩã.
5 Teero tiirá, Cõãmacʉ̃rẽ “mʉʉrã́ ʉpʉtí macʉ̃ peti niigʉ̃ tiia” jĩĩrucujããda. Teerora tiiáda.
Cristore padeorémena dícʉ netõnénoãdacu
6 Cõãmacʉ̃ mʉ́ãrẽ beserigʉ niiwĩ, Cristo tiibosáremena mʉ́ãrẽ ãñurõ tiiáro jĩĩgʉ̃. Mʉ́ãpe cʉ̃ʉ̃ teero beserira niipacara, máata peti cʉ̃ʉ̃rẽ padeodújãrã tiiáyiro. Ãpẽrã́ buerépere nʉnʉrã́ tiiáyiro. Mʉ́ã teero tiirí tʉogʉ́, yʉʉpe tʉomaníjõãga.
7 Cʉ̃́ã bueré netõnére queti mee niiã. Cʉ̃́ã mʉ́ãrẽ wedewisiora tiiáyira; Cristoye quetire ñañodʉgára tiiáyira.
8 Ʉ̃sã mʉ́ãrẽ ãñuré queti Cõãmacʉ̃ basocáre netõnére quetire diamacʉ̃́ wedetoawʉ mée. Mʉ́ãrẽ merẽã wedegʉ́norẽ Cõãmacʉ̃ bayiró ñañarõ tiiáro. Sĩcʉ̃ ʉ̃sãno o ángele ʉ̃mʉã́sepʉ diiátiarigʉno merẽã wedericãrẽ, ñañarõ tiiáro.
9 Ʉ̃sã too sʉgueropʉ wederiguere yʉʉ mecʉ̃tígãrẽ wedenemoã sũcã: Netõnére queti mʉ́ã padeoríguere mʉ́ãrẽ merẽã wedewisiogʉnorẽ Cõãmacʉ̃ bayiró ñañarõ tiiáro.
10 Yʉʉ teeré jĩĩ jóagʉ, basocá yʉʉmena ʉseniãrõ jĩĩgʉ̃ mee jóaa; Cõãmacʉ̃pe yʉʉmena ʉseniãrõ jĩĩgʉ̃ jóaa. Yʉʉ too sʉgueropʉre “basocá yʉʉmena ʉseniãrõ” jĩĩ wãcũrucumiwʉ̃. Atitóre teero wãcũgʉ̃jã, Cristore padecoteri basocʉ mee niibocu.
Cõãmacʉ̃ Pablore wededutigʉ cṹũrigue
11 Yáa wedera, yʉʉ mʉ́ãrẽ ateré masĩrĩ boogá: Yʉʉ netõnére queti wederé sĩquẽrã basocá wãcũre mee niiã.
12 Tee quetire basocá mee yʉʉre tʉomasĩ́rĩ tiiwá. Teero biiri basocá mee yʉʉre buewa. Jesucristo basiro tee quetire yʉʉre masĩrĩ tiirígʉ niiwĩ.
13 Yʉʉ too sʉgueropʉre niirecʉtiriguere mʉ́ã tʉojĩ́yu: Judíoa tiirécʉtirere nʉnʉgʉ̃́ niirucumiwʉ̃. Atecã́rẽ tʉojĩ́yu: Jesuré padeoré põnarĩ macãrãrẽ bayiró ñañarõ tiirí basocʉ niirucumiwʉ̃; Jesuré padeoráno manijã́ãrõ jĩĩgʉ̃, cʉ̃́ãrẽ cõãpetijãdʉgamiwʉ̃.
14 Yʉʉ mamʉ niigʉ̃, judíoa tiirécʉtirere ãñurõ tiinʉnʉ́serucumiwʉ̃. Ãpẽrã́ yʉʉ menamacãrã nemorṍ ʉ̃sã ñecʉ̃sʉ̃mʉã tiimʉ́ãatiriguere tii, netõnʉcã́rucumiwʉ̃.
15 Yʉʉ teero tiipacári, Cõãmacʉ̃ yʉʉ bauáadari sʉgueropʉ, cʉ̃ʉ̃ tiidutíadarere “tiigʉ́daqui” jĩĩtoatu niirigʉ niiwĩ. Yʉʉre ãñurõ tiigʉ́, beserigʉ niiwĩ.
16 Cõãmacʉ̃ cʉ̃ʉ̃ macʉ̃rẽ yʉʉre “ẽñogʉ̃́da” jĩĩrí bʉreco jeari, ẽñowĩ́. Yʉʉre judíoa niihẽrãrẽ cʉ̃ʉ̃ macʉ̃ye quetire wederi boorígʉ niiwĩ. Teero tiigʉ́, ãpẽrãpʉ́re “¿yʉʉ deero tiigʉ́dari?” jĩĩ sãĩñágʉ̃ wáariwʉ.
17 Teero biiri Jerusalénpʉ Jesús yʉʉ sʉguero besesʉgueriracãrẽ ĩñagʉ̃ wáariwʉ. Teero tiiróno tiigʉ́, diamacʉ̃́ wáajõãwʉ̃ Arabia ditapʉ. Toopʉ́ niiãrigʉ Damascopʉ cãmepʉtʉ́aatiwʉ sũcã.
18 Itiácʉ̃ma siro Jerusalénpʉ Pedrore sicato ĩñagʉ̃ jeawʉ. Cʉ̃ʉ̃mena pʉa semana pʉtʉáwʉ.
19 Ãpẽrã́ Jesús cʉ̃ʉ̃yere wededutigʉ beserirare ĩñaritʉ. Santiago marĩ Õpʉ̃ bai dícʉre ĩñawʉ̃.
20 Yʉʉ mʉ́ãrẽ jóare niirṍ maquẽ niirõ tiia. Yʉʉ mʉ́ãrẽ jĩĩditogʉ mee tiia; Cõãmacʉ̃ teeré masĩqui.
21 Too síro Siria ditapʉ, teero biiri Cilicia ditapʉ wáawʉ.
22 Jesuré padeoré põnarĩ macãrã Judeapʉ niirã́ yʉʉre ĩñamasĩriwa ména.
23 Yée quetipʉ dícʉre tʉoyíra. “Marĩrẽ ‘ñañarõ tiigʉ́da’ jĩĩgʉ̃ nʉnʉrucúmirigʉ mecʉ̃tígãrẽ ‘Jesuré padeoyá’ jĩĩ wedewarucugʉ tiiáyigʉ; too sʉgueropʉre marĩ Jesuré padeodúri tiidʉgámirigʉra niiãyigʉ”, jĩĩriguere tʉoyíra.
24 Yʉʉ Jesuré padeorí tʉorá, Cõãmacʉ̃rẽ ʉsenire ticoyira.