9
Pol misep usil rin nan nggoni eloheoh tei na Iesu Kristo
?Midep vari? ?Munemi mubit inou natameluv ti tengan napol ni sexien xil vus? ?Munemi mubit inou natave eloheoh tei ti reitin? ?Munemi mubit inou natnapus ti Iesu, Suv nar? ?E midep, tave xamim ti iaxa mube huit polien xil xa natepol ni ve Suv? E tave ti neta xa moletin sav xil latake reitin ti xa nabe eloheoh tei, xamim ti muke reitin en mak mu. Vengan neketen namim iaxa be huit polien navan xil mi Suv, e di pisen ni xa nabe eloheoh tei reitin.
Mi ngan xil xa di lalepis inou labit tamal ti tengan xamim musa tutouen minou, nisep usil rin navan imak: xamem xa mabe eloheoh xil na Suv, momal tang tengan mavur anien e oei ve polien namem. E xosxa atou namem xil ladi, momal tang tengan lavusil xamem e kakaoen namem nggoni ngan xa Pita, tua xil na Iesu, e eloheoh sav xil di lapol ni. Eloheoh xil vus lakila lavur tutouen ve polien xa di lapol ni. ?E midep? ?Be inou del Banabas kestang iaxa malsakras malhuri? Melele xa moletin xil te vaeen di lapol, amy di nggal holesok nae xil ve polien nae. E moletin xil xa lalih naho di langga anien xil teni. E moletin xil mun xa di lalaxat sipsip xil lakila lamu melik xa langgum rati ra sipsip sae xil.
Vole xatel ak nalehi nggo meulien nar, e rae na Hi mun di biteni mak tang. Reitin, vengan, e rae na Mosis, latetisi latehit, “Xosxa buluk sam di pol ve xouk e naho te uit, onavar xol vulongen ti, umaen ni tengan ia rut uit ak.” (Dut 25:4) ?Midep vari, Hi di minem usil buluk ak kestang? 10 E‑e, melele xa Hi tehiteni temak, di tenem usil xir. E latetisi tengan vatutou ni xir. Vengan, ngan xil xa ladei tan te naho, lapol ni del nenemien tengan lihur neta tei ixo en. E ngan xil xa di laleh rerat anien ra naho, di lapol ni del nenemien xa lileh rut anien xil ak ihe ae. 11 Melele xa xamel mateti visal xamim, matelih xat utiei xil te neketen e meulien namim. ?Ma, midep? ?Tamal ti tengan malhur huit polien ak vaxo xamim tengan vatutou ni meulien namel? 12 Moletin sav xil xa mei lapol mi xamim, momal tang tengan musa huit polien nae mi xil. E nanemi nabit momal mak mu tengan xamel Banabas mun malihur neta tova ixo xamim.
E xamel matnasis xamim ti tengan musa huit polien mi xamel melele xa di matepol mi xamim. E‑e, vengan iemal ti tavei tengan ni ti neta ngan tengan vasikoe xol longeongen hos na Kristo. Ma manemi mabit bos mak mu tengan malhisu ni melele te xeih xil. 13 Xamim mukila xa moletin xil xa di lapol e Nim Eo di langgur anien ae nggo sanien xil xa moletin xil di lalehi. E pris xil xa laling sanien eo na moletin xil e hor te sanien, xil laleh rute be ae. 14 Usil nenemien ak, Suv Iesu tesemae ni xa ngan xil xa di lasetu ni longeongen hos lihur huit polien nae ven.
15  Tave ti neta xa momal tengan namur huit polien ve longeongen hos xa di nabithiteni, natnasis xamim ti tengan musa ni minou. E natatis uvei ak ti tengan nasis xamim ve tutouen. E‑e, nanemi nabit ihos mak mu xos nimat mu ili ngan xa nimeul e nitakes xamim ve tutouen. Vengan xa nabithiteni xa setutuen navan xil be sanien tang. Ma ieok ti tavei tutouen na moletin tova tengan vasak ni sepinien te koaien navan vahe neta sav tang. 16 Xosxa nihithiten longeongen hos mi moletin xil, nasakras nati valhasok ven. Vengan Iesu tesemae ni nou tengan nipol ni, e vasa pupu minou vahit ninavithiteni ti. 17 Vahit vahe nenemien navan tang tengan napol ni polien ak, momal tang tengan namur huit polien ven. E di napol ni polien ak vengan xa Hi teling nenesien nan e nou, e misil nou tengan ha nipol ni. 18 ?Ma nihur hisit huite eah? Huit polien navan be sien xa nangguri melele xa nasa longeongen hos nggoni sanien tei tang, tave ti neta xa momal tengan namur huit polien ven.
19 Inou natave ti slev na moletin tova. E inou nikila nipol ni naha xa ieok bei tengan nipol ni. E tave ti neta xa mak, di napol nggoni slev na moletin xil vus tengan nakila naleh moletin xil holu mu mei laling nenesien nae e Iesu. 20 Melele xa natepol tetel Siu xil, natehusil sexien nae xil tengan nakila naleh xil. Reitin, melele xa natepol tetel ngan xil xa latehusil xat rae xil na Mosis, inou mun natehusil xat rae xil ak tengan nakila naleh ngan xil xa di langgusili, tave ti neta xa nameluv ra ao teni. 21 Usil suse nen tak, melele xa natepol tetel ngan xil xa latnahusil xat rae xil na Siu xil ti, inou mun natehusil xat sexien nae xil tengan nakila naleh xil. Tave ti neta xa di natahusil xat rae xil ti xa Hi tesa ni texo Mosis e di nanggusil xat rae xil na Iesu Kristo. 22  Melele xa nade visal moletin xil xa lanemi labit Hi tamaen xil ti tengan lapol ni holesok xil holu vengan neketen nae memel, inou mei nanggoni xil tang e natapol ni ti holesok xil ak tengan nakila naleh xil lamei visal Iesu. Nggo sexien ak, di nasak pisi tengan napol ni naha xa moletin xil lanemi labit momal tengan nikila nileh rute xil limei visal Iesu tengan iteh meulien e xil. 23 Holesok xil vus xa di napol ni, napol ni tengan longeongen hos mikila vahe rute xil vus. E nggo suse ak, inou nakila namur tuxolxatien teni vatel moletin xil ak.
24 Neketen namim nggoni lohen tei xa moletin xil holu di laloh en, e moletin tei takes ha ihur huite teni. Ma, e lohen te neketen namim, muloh ixeih tengan muhur huite te neketen namim. 25 E ut etan, moletin te lohen xil langguxou kuhi ve sexien nae xil tengan lasak xat xil ve lohen ak. E xil, di lapol ni tengan lakila lavur huit lohen xa be sanien tei tang xa, navehi ti, imerer. E xir, di rapol ni tengan ravur huite te ni xa misakras vamerer. 26 Ma, e meulien navan, nangguxou kuhi ve sexien e nenemien navan xil. E lohen te neketen, naloh momal tengan nakila natuxoh hoxalite teni. Nanggoni moletin te tutouen mun. Di nataso voten heok ti vahe rute xil vus. E‑e, nasak tengan naso heok vamal e melele xil vus. 27 Vehakut, napol ni nggeih minou tengan nixuxou kuhi ve eheien te tenbeok. Napol ni mak tengan, melele xa nihit vuol ni sepinien na Hi mi mosav xil, Hi naviteni ti minou navit nasakras mun namur huit neketen navan.
9:1 1Kor 1:1 9:1 Pol 9:1-6; 22:17-18; 26:16; 1Kor 15:8 9:2 2Kor 3:2-3 9:4 Luk 10:8; 1Kor 9:13-14 9:5 Sion 1:42 9:9 1Tim 5:18 9:10 2Tim 2:6 9:11 1Kor 3:6 9:11 Rom 15:27 9:12 Pol 20:34-35; 2Kor 11:9; 1Kor 13:7 9:12 1Tes 2:9 9:13 Lev 6:16,26; Nam 18:8,31; Dut 18:1-3 9:14 Mat 10:10; Luk 10:7-8; Kal 6:6 9:15 2Kor 11:9-10 9:15 Pol 18:3 9:16 Ser 20:9 9:17 1Kor 4:1 9:19 Mat 20:26-27 9:20 Pol 16:3; 21:20-26 9:21 Kal 2:3 9:22 Rom 14:1 9:22 2Kor 11:29; Rom 11:14 9:24 Plp 3:14; 2Tim 4:7 9:25 1Tim 4:8; 2Tim 2:4-5; 4:8; Tem 1:12; 1Pit 5:4 9:27 Rom 8:13; 13:14