16
Ama Farisiqäna Dä Ama Sadyusiqäna Rhi Nän Nani Anga Muqunän
(16:1-4 / Mat 12:38-42 / Mak 8:11-12 / Luk 11:29-32)
Dä ama Farisiqäna rhi na ama Sadyusiqäna rha män sage ma Jisas ivakt iva rhi siqut na qa i rha nän ga iva qä qur a rha rha anga muqunängi na rhävuk.
Dä ma Jisas ka muvät pät a rha rhoqortäqyia, “Qre va bängangäs dä ama qurät mät ama leqäs dä va ngäni qoar i duququ dä va ama qunänget.* Dap pät duququs kre va ama qurät mät ama leqäs dä ama ununige vät ama qunäga aa uväs dä va ngäni qoar iva rhäqyerhäkt diva ama suigi qi säp. Sa ngänät dräm iva ngän datnävämne mamär na ama muqunän mät ama leqäs dap kaku mamär vät a ngän iva ngänät lu ñismäne sävät ama muqunän bät tangät täkt ama rhodäm. Aingän nävät tit täkt ama qoengait di ama vu rha ama ruvek na ngän gärarhani i sa qaku qale ngän mamär i sägäni na ngän ngän nä ma Ngämuqa rhoqor ama ruiom gärqiomni i sa in mätlägut näkt mamär dä akni qa qavatnävätlägut. Bä ngänit ñäm nani anga muqunängi sokt diva qaku anga muqunängi qi namän bä ba ngän dap sokt ama muqunängi nävät ma Jona.”
Bä äkt i qa märanas bä qa met.
Ama Farisiqäna Rhi Na Ama Sadyusiqäna Arha Yis
(16:5-12 / Mak 8:14-21 / Luk 12:1)
Näkt ma Jisas kä na aa mudäsaqongda rha mängaläkt särhage na ama namuqa bä nga sa rha män e dä qunäga vät a rha i sa qaku rha rha anga bret. Dä ma Jisas ka qoar na rha rhoqortäqyia, “Ngänit lu mamär nämät ama Farisiqäna dä ama Sadyusiqäna arha yis.”
Dä rha nasäng i rhat tamän bät a ne sävät aa enge i rhi qoar toqortäqyia, “Nguaräm ga märhamän doqoräkt dinguna sa qaku ut ta anga bret.”
Sokt di ma Jisas ka räm arha engirhong dä qa snanbät toqortäqyia, “Mäniekt bä ngän damän bät a ne sa ama bret i qaku agung gem ngän? Ai, nak angän gatnanakt di sa ama gaini na ngät. Nga as kaku qunäga vät a ngän? Nga qaku vuk pät a ngän i sa ngän däqäp ama urat ama mämänia na ama mäsdävät pät iomäkt ama qäväläm i sa ngua vonmät na ama bretkäna ama ngärhäqyet bä ba ama gamoe ama ngärhäqyet ama tausengäna na rha? 10 Bä nga qosaqi qaku vuk pät a ngän i sa ngän däqäp ama urat ama mämänia na ama mäsdävät nage qa ngärhäqyet da udiom na ngät ama bretkäna bä bä qa levaet ama tausengäna na ama ruvek? 11 Ngu lu mäniekt bä qaku qunäga vät a ngän i sa qaku nguat tamän sävät ama bretkäna? Ngänit lu nämät ama Farisiqäna dä ama Sadyusiqäna arha yis.”
12 Bä rhoqoräkt dä sa qunäga vät a rha i nak kaku ma Jisas kat tamän sävät ama yis käraktni i säva ama bret dap kat tamän sävät ama Farisiqäna rhi na ama Sadyusiqäna arhä rhisu.
Ma Pita Qa Sameng Mamär I Ma Jisas Di Ma Krais
(16:13-20 / Mak 8:27-30 / Luk 9:18-21)
13 Bä nga ma Jisas ka män sävät ama ngärhäktka glaqot na ama värhäm ama lel äm ma Sisaria Filipai dä qa snanbät sa aa mudäsaqongda rhoqortäqyia, “Aingo ma Ruqa aa Emga di ama ruvek tat tu arhä snäng i auge na ngo?”
14 Dä rha muvät pät a qa rhoqortäqyia, “Arhani ama ruvek di rhi qoar i ma Jon ama Baptais dap arhani di rhi qoar i ma Elaija dap arhani di rhi qoar i ma Jeremaia ura akni nävät ma Ngämuqa aa vämginarha.”
15 Dä qa snanbät sä rha rhoqortäqyia, “Dap aingän di ngän du angän snäng i auge na ngo?”
16 Dä ma Saimon Pita qa muvät toqortäqyia, “Ainge di ma Krais ma Ngämuqa ama ngätdäqäm ga aa emga na nge.”
17 Dä ma Jisas ka muvät pät a qa rhoqortäqyia, “Saimon ma Jona aa emga, ama modämne di sa nga e gem nge inguna ama ruvek di qaku rha muqunäga sä rhangät täkt ama mädräm bä ba nge dap kinak gu mam dak pono da ama usäpki arha ron sa qa muqunäga sä ngät bä ba nge. 18 Dä ngu qoar na nge i ainge di ma Pita bä vät tak täkt ama duiqa aa rhäng diva ngua rhair na ama ruvek kärarhani i rhat nanakt na ngo bä va qaku mamär iva ama tñäpki at krot ngä namän näva arhä väs. 19 Va ngu von nge rha ama akiqina säva ama Muräktpäm na rhävuk dä agini qärqäni i ngit tares pät ini angärha rhäng de vät ivät diva ma Ngämuqa qät tares pät ini angärha rhäng dävuk da ama usäpki arha ron näkt agini qärqäni i qaku ngit tares pät ini angärha rhäng de vät ivät diva qaku ma Ngämuqa qä narhares pät ini angärha rhäng dävuk da ama usäpki arha ron.” 20 Nasot dä ma Jisas ka muge ama mudäsaqongda ma ama qrot iva qale rhi naqoar na aung i qa di ma Krais.
Ma Jisas Ka Sameng Sävät Aa Tñäpki Dä Nasot Diva Qa Rhäranas
(16:21-23 / Mak 8:31-33 / Luk 9:21-22)
21 Mänasäng na äkt dä ma Jisas ka nasäng iva qat tamän mamär särha aa mudäsaqongda iva qa rhet sae ma Jerusalem bä va qä rha ama märän maos maos masirhat nage ama morta dä ama priskäna ama moräs na rha dä ama Skraipkäna. Bä va rhi veng ga näkt pät ama dävaung na qa ama qunäga dä va ma Ngämuqa qa rhäranas na qa nämät ama tñäpki.
22 Dä ma Pita qa rhäqoar sä ma Jisas sä nas bä qa rhäkne vät a qa sä iaqäkt aa muqunäga i qä qoar toqortäqyia, “Engeska, mamär iva qale ma Ngämuqa qä narhares pät iangärhäkt ama lat angärha rhäng. Qoki va qaku ngä namän bät a nge.”
23 Sokt di ma Jisas ka rhong bä qa rhäkne vät ma Pita na ama enge ama qrot ngät toqortäqyia, “Sämga, ngia rhet säng gua rhäng. Ainge di ngit päs nas mäni gua iska inguna sa rhak täkt gi snängaqa di qaku qa nage ma Ngämuqa dap ka nage ama ruvek.”
Mamär Iva Ngi Rha Gi Sämänanamuqa Bä Ngit Päs Ma Jisas Aa Rhäng
(16:24-28 / Mak 8:34-38 / Luk 9:23-27)
24 Dä ma Jisas ka qoar na aa mudäsaqongda rhoqortäqyia, “Nga nani aung gärakni iva qat tet nasot a ngo di mamär iva qä qyiradeng na nas dap kä rha aa sämänanamuqa bä qät päs gua rhäng. 25 Inguna aung gärakni i nani a qa iva qä sangar vät aa iar mamär diva qa rhusäng sä ngät nasot. Dap iaqäkt kärak i qät kyiradeng na aa iar bä ba ngo diva qa rhumaiar ngät. 26 Va mamär vät anga ruqa rhoqor mäniekt kre i mänamär sä qa nage ama ivätki at kärhong moe dap käbäs na aa iar? Bä qop ngu lu va agini qärqäni i mamär vät anga ruqa iva qä vodäm ini ivakt iva saqi qa rhän bät aa iar?
27 “Inguna sa va ma Ruqa aa Emga qa rhän ba aa mam aa murhämeska qä na aa enselqäna näkt pa qa rhuvät pät ama ruvek asägäk asägäk parhäm aa lat. 28 Nguat tamän särhäm ngän na ama engäktki i arhani nävät a ngän däkt i ngänät mair diva as kaku rhi nañäp dap as pa rhi lu ma Ruqa aa Emga i qat dän sa aa muräkt i ama vitnaqa na qa.”
* 16:2 “Qre va bängangäs dä ama qurät mät ama leqäs dä va ngäni qoar i duququ dä va ama qunänget.” Ma Matyu qa säm dakt täkt aa abuk näkt nasot ama qäväläm ama qot äm dä arhani ama ruvek di rha säm ma Matyu aa enge i qoki rhoqorne dap taerhom däkt ama qängärini angät käväläm bä sävät ama qängärini ma 3 moe di arhani nävät a rha di sa qaku rha säm irhong sae.