13
Ni saꞌa siin ña Espíritu ia Dios jin Pablo vi Bernabé
Te ñuu Antioquía yun ni ka oo tee ka ndakani tnoꞌo ia Dios vi tee ka kaxtnoꞌo nuu ñayiu ka skuaꞌa. Te suu de ka kuu Saulo, Bernabé, Simón ja suni nani de Niger, vi Lucio tee ñuu Cirene, vi suni Manaén tee ni ka jaꞌnu in ni veꞌe jin rey Herodes. Te ka oo tee yun ka chiñuꞌu de Jitoꞌo vi ka ondite de, te ni kaꞌan Espíritu ia Dios, te jiñaꞌa ya:
―Vi saꞌa siin Bernabé vi Saulo na vi saꞌa de tniuu ni kana rin de.
Yun te nuu ni ndiꞌi ni ka ondite de vi ni ka ndakuatu de ja jaꞌa nduu tee yun, te ni ka sonee de ndaꞌa de siki tee yun, te ni ka ndakuantaꞌu nuu tnaꞌa de, te kuaꞌankuei nduu tee yun.
Ni ka kaxtnoꞌo Pablo jin Bernabé nuu ñayiu ñuu Chipre
Yun te ni tetniuu ña Espíritu ia Dios, te kuaꞌankuei de ñuu Seleucia. Te yun ni ka tnii de in barco ja kuaꞌankuei de ñuu ja tnii Chipre. Te nuu ni jinokuei de ñuu Salamina ja tnii Chipre yun, te ni ka kaxtnoꞌo de tnoꞌo vaꞌa ia Dios nuu ñayiu judio ja ka skuaꞌa nuu veꞌe ii sinagoga. Te ka ndeka tnaꞌa de jin Juan ja chituu ña de.
Te ni ka yaꞌa de nii ñuu kueli ka oo maꞌñu ndute mar, te ni kentakuei de ndee ñuu Pafos nuu kuu ñuu sandiꞌi ni ka ja tnii Chipre. Te yun ni ka jukun tnaꞌa de jin in tee nani Barjesús, in tee tasi judio ja xndaꞌu ñayiu nuu kaꞌan de ja ndakani de tnoꞌo ia Dios. Te tee tasi yaꞌa ni oo jin Sergio Paulo, in tee ndichi ja tatnuni nuu ñuu yun. Te ni kana de Bernabé vi Saulo, chi kaꞌan de konini de tnoꞌo vaꞌa ia Dios. Su tee tasi yun ka xnani Elimas jin saꞌan griego, chi nduku de kasi niꞌnu de ichi ja ma kandija tee tatnuni ñuu yun tnoꞌo vaꞌa ia Dios. Yun te Saulo, ja suni nani de Pablo, oo de jin Espíritu ia Dios, te ni ndiaꞌa guaguaꞌa de nuu tee tasi yun. 10 Te jiñaꞌa de:
―Seꞌe tee tnoꞌo ja oo ni jin ndiꞌi jakueꞌe, seꞌe tachi ja jasi niꞌnu ni ichi ndaa, ¿a vi ma junkuiin ni ja jasi niꞌnu ni ichi ja vi kuni ñayiu ichi ndaa Jitoꞌo Jesús? 11 Vitna te tetniuu Jitoꞌo tnundoꞌo kii siki ni, te ndesi nduchi nuu ni, ja ma kuni ka ni nikandii ndee saa tiempu ―jiñaꞌa de.
Te vi ore saa ni ndesi nduchi nuu Elimas yun, te ni jinkondee de skaka ndaꞌa de, nduku de na in tee kotnii ndaꞌa de ja kuni de na ichi kiꞌin de. 12 Yun te nuu ni jini tee tatnuni ñuu yun ja siun ni kuu, te ni kandija de tnoꞌo vaꞌa Jesús, te vi ni saꞌu kuii kuiti ini de nini de.
Ni jinokuei Pablo jin Bernabé ñuu Antioquía ja tnii Pisidia
13 Yun te ni ka tnii Pablo vi tee ka ndeka tnaꞌa jin de in barco ñuu Pafos, te kuaꞌankuei de Perge, ñuu tnii Panfilia. Te ñuu yun ni kuu siin Juan nuu sava ka de, te ni ndajiokuiin de kuanoꞌo de Jerusalén. 14 Yun te ni ndekuei de ñuu Perge kuaꞌankuei de, ja ni kentakuei de inka ñuu nani Antioquía, ñuu ja tnii Pisidia, te ni kiukuei de veꞌe ii sinagoga in kiuu ndatatu, te ni ka jinkoo de. 15 Te nuu ni ndiꞌi ni ka kaꞌu nuu tutu Ley Moisés vi nuu tutu ni ka tee tee ni ka ndakani tnoꞌo ia Dios ndee janaꞌa, yun te ka jiñaꞌa tee ka tatnuni nuu veꞌe ii yun:
―Tata ñani, nuu ja ndee in ni kaꞌan ja xteku ni ñayiu ñuu yaꞌa, te kaꞌan ni joo ―ka jiñaꞌa de.
16 Yun te ni ndakoo Pablo, te saꞌa seña de ndaꞌa de ja na vi kasi yuꞌu ñayiu, te jiñaꞌa de:
―Ñayiu Israel vi ndiꞌi ñayiu ja ka yuꞌu niꞌnu nuu ia Dios, vi konini ni na kaꞌan san. 17 Ia Dios ñayiu ñuo Israel ni kaji ya ndee ndi yuao, te ni skaya ña ya ja ni ka kuu de in ñuu kaꞌnu, visi ñayiu ni ka ojika ndaꞌu ni ka okuu de nuu ñayiu ñuu Egipto. Su nuu kuee ka, te jin jakaꞌnu ya ni ndeneꞌe ña ya ñuu yun. 18 Te ni jandee ni jakaꞌnu ini ya ja ni ka osaꞌa ñayiu yun ndee nuu uu xiko kuia ja ni ka ojionditai nuu ñuꞌu teꞌa ja tu na ñayiu oo. 19 Te nuu ni kiukuei Canaán, te ni chituu ya ñayiu yun ja ni ka xnai uja ñuu naꞌnu, te ni jiñaꞌa ya ñuꞌu ñuu yun nuu ndi tatatnoꞌo ja ni ka saꞌa jajin de. 20 Te ni jani ya ñayiu ni ka otatnuni ja ni ka ojaꞌnde kuechi ndee nuu kuun ciento uu xiko uxi kuia, guaa ndee kiuu ja ni oo Samuel, tee ni ndakani tnoꞌo ia Dios ndee janaꞌa.
21 ’Yun te saa ni ka jikan ñayiu nuu ia Dios in tee kokuu rey. Te ni jani ya Saúl, seꞌe Cis, in tee ni okuu tatatnoꞌo Benjamín ja ni otatnuni de nuu uu xiko kuia. 22 Te nuu kuee ka, te ni ndakindee ia Dios tniuu ni onee Saúl, te ni jiñaꞌa ya nuu David ja ni okuu de rey, te ni kaꞌan ya suaꞌa: “Ni junkuꞌun rin David, seꞌe Isaí, in tee junkuaan ini maa rin, chi kosaꞌa de ndiꞌi nagua kuini maa rin”. 23 Te in ndikin tata maa rey David yaꞌa kuu Jesús, ia ni tetniuu Dios ja skaku niꞌnu ya ñayiu Israel, nagua ja ni kee yuꞌu ya ndee ama ka. 24 Te ama ka ja kejaꞌa Jesús kaxtnoꞌo ya nuu ñayiu, te ja ni kii Juan, ni kaxtnoꞌo de nuu ndiꞌi ñayiu ñuo Israel ja na vi ndatnaꞌu ini nuu yika kuechi, te na vi kuandutei. 25 Su nuu ni kuyatni ja xndiꞌi Juan tniuu saꞌa de, te ni kaꞌan de: “¿Na in ka ndakani ini ni ja kuu san? Masu ia ni tetniuu Dios kuu san, su yata sein, te kii in tee kanuu ka saa sein ja vi tu kaa tu oo san ja ndajin san joo luluu korria yata jaꞌa de” ni kachi Juan.
26 ’Tata ñani, maa ni ja ka kuu ni tatatnoꞌo Abraham, vi ndiꞌi ni ja ka oo ni yaꞌa ja ka yuꞌu niꞌnu ni ia Dios, nuu mao ni tetniuu ia Dios tnoꞌo ya ja naxa skaku niꞌnu ña ya. 27 Chi ñayiu ka oo Jerusalén vi tee ka tatnuni nuu ñuu yun, tu ni ka jini de na in kuu Jesús, ni tu ni ka jinkuiꞌnu ini de naxa kaꞌan tnoꞌo yoso nuu tutu ii ja ni ka tee tee ni ka ndakani tnoꞌo ia Dios ndee janaꞌa, nuu ka kaꞌu de ndiꞌi kiuu ndatatu. Te ni ka skunkuu de tnoꞌo yoso yun nuu ni ka xtavi kuechi de Jesús, te ni ka jaꞌni ña de. 28 Visi tu ni ka ndaniꞌi de na in kuechi ya ja kuu ya, su ni ka jikan de nuu Pilato ja na tatnuni de vi kaꞌni ña jin ya. 29 Te nuu ni skunkuu ndiꞌi tnoꞌo yoso nuu tutu ii ja jaꞌa ya, te ni ka nuneꞌe yiki kuñu ya yika yutnu cruz, te ni ka tayuꞌu ya in yau ñaña. 30 Su ni ndaxteku ña Dios jin ya neꞌu ndiyi. 31 Te kuaꞌa kiuu ni ndatuu ya nuu ñayiu, ni ka ondeka tnaꞌa jin ya ja ni ndekuei ya Galilea, te ni ndentakuei ya Jerusalén, te ñayiu yun ka kuu testiu ja ka ndakani nuu ñayiu ñuo ndee vitna.
32 ’Te suni sein ka xtutenuu san tnoꞌo vaꞌa Jesús nuu ndiꞌi ni, tnoꞌo ni kee yuꞌu ia Dios nuu ndee ndi yuao. 33 Te tnoꞌo yaꞌa ja ni skunkuu ia Dios nuu yoon ja ka kuo tatatnoꞌo de. Te yun ni saꞌa ya nuu ni ndaxteku ya Jesús, nagua yoso nuu Salmo kuu uu nuu kaꞌan:
Seꞌe maa rin kuu ron, te maa rin ni saꞌa kaꞌnu ña jin ron vitna, kaꞌan suaꞌa.
34 ’Te maa Dios, kuu ia ni kaꞌan ja ndaxteku ya Jesús, te ma teꞌi yiki kuñu ya chii ñuꞌu, nagua skunkuu nuu tutu ii nuu kaꞌan:
Chindee chituu ña rin nagua ni kee yuꞌu rin nuu David.
35 ’Yun guaa suni kaꞌan inka nuu Salmo:
Ma kuandetu ni, vi Dios, ja teꞌi yiki kuñu ia vii ja ni kaji maa ni, kaꞌan.
36 ’Chi ja ndaa ja David ni saꞌa de nagua kuini maa ia Dios, te ni jinokuechi de nuu ñayiu ni ka oo jin de nuu ni oo de ñuyiu. Te nuu ni jiꞌi de, te ni jinkoyuꞌu de nuu ka yiyuꞌu ndi yua de, su ni teꞌi yiki kuñu de. 37 Su ia ni ndaxteku Dios, tu ni teꞌi yiki kuñu ya. 38 Tata ñani, vi kuni ni yaꞌa, ja jin maꞌñu sagua maa Jesús kuu ja ka kaxtnoꞌo san ja kuakaꞌnu ini Dios yika kuechio. 39 Te yun guaa ndiꞌi ñayiu ja ka kandija Jesús vi niꞌi ja kuakaꞌnu ini ia Dios yika kuechi, nuu ña ni kuu ja vi niꞌi nuu Ley Moisés ja konekaꞌnu ini ya. 40 Vi koto guaꞌa ni maa ni ja ma vi junkuei ni nuu tnundoꞌo, nagua ni ka tee tee ni ka ndakani tnoꞌo ia Dios ndee janaꞌa nuu kaꞌan:
41 Te maa ron ja ka jaku ndee ron tnoꞌo yaꞌa, vi kondiaꞌa guaꞌa,
te vi saꞌu kuii kuiti ini ron,
chi vi naa ron nuu saꞌa rin in tniuu kaꞌnu kiuu ka oo ron ñuyiu yaꞌa,
tniuu ja ma vi kandija ron,
visi na in ndakani nuu ron,
kaꞌan nuu tutu ii ―jiñaꞌa Pablo.
42 Te nuu ni ndekuei de veꞌe ii sinagoga ñayiu judio, te ni ka jikan ñayiu inka tatatnoꞌo ja na vi kaxtnoꞌo tuku de tnoꞌo yaꞌa inka kiuu ndatatu. 43 Te nuu ni ka ndakuantaꞌu nuu tnaꞌa ñayiu ni ka kututu ja ka skuaꞌa yun, te kuaꞌa ñayiu judio vi ñayiu sava ka tatatnoꞌo ja ni ka kiunduu ichi ñayiu judio, ni ka jata ndikin ña jin Pablo vi Bernabé, te ni ka oxteku ña de ja vi kondikin ichi ni kaꞌan ndaꞌu ni kaꞌan kee ña ia Dios.
44 Te nuu ni kenta inka kiuu ndatatu, ni ka kututu ja yatni ndiꞌi ñayiu ñuu yun ja vi konini tnoꞌo vaꞌa ia Dios. 45 Su nuu ni ka jini ñayiu judio ja kuaꞌa ndevaꞌa ñayiu ni ka kututu, te ni ka kukuasun ini de, te ni ka kaꞌan kueꞌe de siki tnoꞌo kaxtnoꞌo Pablo, ja masu vatuka kaꞌan de, vi ni ka nani ña de. 46 Yun te Pablo vi Bernabé ni ka kaꞌan ndee ini de, te ka jiñaꞌa de:
―Vi jandaa ja nini kuu ja xtnañuꞌu ka nuu ndiꞌi ni ja ka kuu ni ñayiu judio vi kaxtnoꞌo san tnoꞌo vaꞌa ia Dios. Su ja siun tu ni ka jantaꞌu ni, te yun kuu ja tu ka oo tu ka ndaa ni ja vi koteku ni nikuii nikani. Te vitna te kiꞌinkuei san nuu ñayiu sava ka tatatnoꞌo. 47 Chi saa ni tatnuni Jitoꞌo nuu ni kaꞌan ya:
Ni jani ña rin na kuinio ñuꞌu ja koyeꞌe ron nuu ñayiu sava ka tatatnoꞌo,
ja kaxtnoꞌo ron tnoꞌo rin ja vi kaku niꞌnu ñayiu ka oo guaa ndee jaꞌa ñuyiu.
48 Te nuu ni ka onini ñayiu sava ka tatatnoꞌo tnoꞌo yaꞌa, te ni ka kusii ndevaꞌa ini, vi ni ka kaꞌan yiñuꞌu ndevaꞌi jin tnoꞌo vaꞌa Jitoꞌo, vi ni ka kandija ndiꞌi ñayiu ja ni chikuaꞌa ña maa ia Dios ja vi kotekui nikuii nikani. 49 Te ni jitenuu tnoꞌo vaꞌa Jitoꞌo nii ñuu kueli yun. 50 Su ñayiu judio yun ni ka skaꞌin sava ñaꞌa ka ndanuu ja ka chiñuꞌu ia Dios vi tee ka kuu nijaꞌnu nuu ñuu yun, te ni ka ndakoi siki Pablo vi Bernabé, te ni ka skunu ñai nuu ñuu yun. 51 Yun te ni ka kisi de ñuyaka siꞌin de siki ñayiu ñuu yun, ja kuu in seña ja tu ni ka jantaꞌui tnoꞌo vaꞌa Jesús, te kuaꞌankuei de ja ni jinokuei de ñuu Iconio. 52 Su ñayiu ni ka kandija ka oo ñuu Antioquía yun, ni ka kusii ini ndevaꞌi vi ka oi jin Espíritu ia Dios.