JUIZE
Apiakane tõ Ehtopõpyry poko
Juízes
Ekarotopo
Sero pape Juize ekarõko Izyraeu tõ ehtopõpyry poko Kanaã poremãkatopõpyry poe tuisame Sauu ehtoh pona. Morara ahtao soutatu tõ towõse, toto tuisaryme ehtohme, Izyraeu tõ akorehmatohme epetõkara poremãkatoh poko, zae ehtoh poko toto ehtohme roropa. Toiro apiakaneme Sãsão kynexine (Juize 13—16).
Ekarõko sero: Ritonõpo omipona Izyraeu tõ ahtao kure ehtoh tokarose Ritonõpo a eya xine. Yrome toeramase toto ahtao Ritonõpo wino typoremãse toh kynexine. Morara ahtao ro eraximãko Ritonõpo kynexine toto pynanohtohme ropa, tyyrypyrykõ rumekary se toehse toto ahtao, eramatohme ropa Ritonõpo a Tosẽkõme.
Sero pape ao
Imeĩpo toorihse Jozue ahtao 1.1—2.10
Izyraeu tõ apiakananomo 2.11—16.31
Izyraeu tõ ehtopõpyry 17.1—21.25
1
Tuisa Atoni-Pezeke poremãkatopõpyry
1 Morarame Jozue toorihse ahtao, Ritonõpo Imehxo Exikety a tõturupose Izyraeu tomo, ynara tykase toto:
— Onokãkõ aropory se hma osemazuhme Kanaã põkõ poremãkapose?
2 Ritonõpo a tozuhse toto, ynara tykase:
— Juta tõ ytõko osemazuhme. Sero nono ekarõko ase eya xine.
3 Mame ynara tykase Juta tõ Ximeão tomo a:
— Ehmaropa oximaro Ritonõpo nekarohpyry yna a apoise, Kanaã põkõ poremãkapose. Imeĩpo ytõko sytatose oximaro Ritonõpo nekarohpyry pona oya xine ononorykõme.
Moro sã Ximeão tõ toytose 4 Juta tõ maro topekõkara poremãkapose oximaro. Mame orẽpyra tyripose toto Ritonõpo a, kananeu tõ typoremãkapose eya xine, perizeu tõ roropa. 10 miume orutua kõ totapase eya xine Pezeke po. 5 Moro po tõseporyse toto Atoni-Pezeke maro, tõsetapase toto imaro. Mame kananeu tõ typoremãkapose eya xine, perizeu tõ maro. 6 Atoni-Pezeke toepase, yrome tokahmase ynororo eya xine, tapoise eya xine. Mame emary zũ asakoro tuhkohse eya xine, ipupuru zũ tõ maro. 7 Mame ynara tykase Atoni-Pezeke:
— 70me tuisa tõ tyripose ya moro samo, emarykõ zũ, ipupuru zũ tõ maro tuhkohpose ya. Joh akoĩpyry tonahse eya xine jotuhtoh zopino. Seromaroro moro sã tyripose ywy Ritonõpo a, ynyrihpyry emetakame.
Mame Atoni-Pezeke tarose eya xine Jerusarẽ pona, moroto toorihse.
Jerusarẽ typoremãkase Eperõ maro
8 Mame Juta tõ orutua kõ toytose etonase Jerusarẽ põkõ maro. Jerusarẽ tonahkase eya xine. Pata põkõ totapase eya xine. Pata tyahkase roropa eya xine. 9 Imeĩpo toytose toto osetapase kananeu tõ maro ypy tõ põkõ maro te, ona tonorẽ põkõ maro ikurenae te, nono amimomã põkõ maro Juta nonory po, enara. 10 Mame toytose toto etonase kananeu tõ maro Eperõ po, apitoryme esety Kiriate-Arapame kynexine. Sesai tõ typoremãkase eya xine, Aimã maro te, Taumai maro, enara. Anake mũkurume tõ kynexine.
Tepia poremãkatopõpyry
(Jozue 15.13-19)
11 Morotoino toytose Juta tomo osetapase Tepia põkõ maro. Moro pata esety akorõ Kiriate-Sepea kynexine. 12 Mame ynara tykase Karepe:
— Jẽxiry Akasa ekarõko ase orutua a ipytyme ehtohme pata Kiriate-Sepea poremãkaryhtao eya.
13 Moro pata typoremãkase Otonieu a, Kenaza mũkuru, Karepe akorony. Naeroro tõxiry Akasa tokarose Karepe a ipytyme ehtohme. 14 Mame tyniotase Akasa ahtao Otonieu maro: “Nono ekaropoko omy a,” tykase ynororo eya. Akasa toytose Karepe a, mame tyhtose ahtao toky, jumẽtu poe jumy ynara tykase eya:
— Oty se hma, orymo?
15 Ynara tykase nohpo tumy a:
— Tuna eutary sehxo hano. Nono mekaroase ya, nono tonorẽ exikety. Tuna eutary maro nono ekaroko ya, tykase.
Naeroro tõxiry a tuna enatyry tõ tokarose Karepe a nono kae exikety maro te, nono kae pyra exikety maro, enara.
Orẽpyra Juta tõ ehtopõpyry Pẽjamĩ tõ maro
16 Moeze meretamuru pakomotyã, keneu tõ, toytose Juta tõ maro pata Jeriko, airiki panõ esary poe, ona pona Juta tõ nonory pona, pata Arate poe ikurenaka. Moroto kynexine toto amarekita tõ maro.
17 Mame Juta tõ toytose Ximeão tõ maro osetapase kananeu tõ, Zepate põkõ maro. Moro pata tonahkase eya xine. Mame pata esety tymyakãmase eya xine Horomame.
18 Yrome Kaza anapoipyra tokurehse toto, Axikerõ te, Ekorõ roropa, morohne zomye exikety roropa. 19 Juta tõ takorehmase Ritonõpo a ypy tõ nonory põkõ poremãkapory poko. Yrome tuna konõto ehpiõkõ onyporemãkasaromepyra toh kynexine tykahuke toh exiryke kurimene risẽ ke. 20 Moeze nyripohpyry ae ro pata Eperõ tokarose Karepe a. Moro poe Anake mũkuru tõ oseruao taropose eya. 21 Yrome jepuseu tõ anaropopyra Pẽjamĩ tõ kynexine Jerusarẽ poe. Moroto Jerusarẽ po jepuseu tõ ehse. Moroto ro mã toto seroae ro Pẽjamĩ pakomotyã tõ maro.
Peteu typoremãkase Joze tomo a
22-23 Mame Eparaĩ tõ toytose Manase tõ maro osetapase Peteu põkõ maro. (Apitoryme pata esety kynexine Ruze.) Takorehmase toto Ritonõpo a. Mame pata pona enenanõ taropose eya xine; 24 orutua tonese eya xine pata poe tũtãko. Ynara tykase toto eya:
— Otãto omõnõko ynanae pata pona? Yna zuruko oetapara yna ehtohme.
25 Naeroro omõtoh tonepose eya. Tomõse toto moro aka, mame moro põkõ totapase eya xine. Mokyro orutua rokẽ typynanohse eya xine jekyry tõ maro. 26 Moromeĩpo toytose ynororo heteu tõ nonory pona imepỹ pata ritohme. Moro pata tosehpase eya Ruzeme. Moro saaro mã esety seroae ro.
Ahno anaropopyra tokurehse Izyraeu tomo
27 Imeimehnõ pata põkõ anaropopyra Manase tõ tokurehse: Pete-Sã põkomo te, Taanake põkomo te, Toa põkomo te, Ipyreão põkomo te, Mekito põkomo te, morohne zomye exiketõ maro, enara. Moro pata tõ poro kananeu tõ ehse. 28 Jamihmehxo toehse Izyraeu tõ ahtao, kananeu tõ tyrohmanohpose typoetorykõme eya xine. Yrome toto anaropopyra tokurehse toto.
29 Morararo kananeu tõ, Kezea põkõ anaropopyra Eparaĩ tõ kynexine. Morara exiryke kananeu tõ toto maro ehse.
30 Kityrõ põkõ Naarou põkõ roropa anaropopyra Zepurõ tõ kynexine. Mokaro maro kananeu tõ toehse. Mame tyrohmanohpose toto eya xine, typoetorykõme tyrise eya xine.
31 Imehnõ pata tõ põkõ anaropopyra Asea tõ kynexine: Ako põkomo te, Xitõ põkomo te, Arape põkomo te, Akazipe põkomo te, Heupa põkomo te, Apeka põkomo te, Reope põkomo, enara. 32 Asea tõ toehse, kananeu tõ maro, mokaro anaropopyra toh tokurehse exiryke.
33 Pete-Seme põkõ te, Pete-Anate põkõ roropa anaropopyra Napatari tõ toehse. Kanaã põkõ maro Napatari tõ toehse. Yrome tyrohmanohpose toto eya xine.
34 Mame Tã tõ taropose amoreu tomo a ypy tõ pona toto ytotohme. Jakanahmã pona yhtosaromepyra Tã tõ toehse. 35 Ypy tõ Here po amoreu tõ moroto ro toh kynexine te, Aijarõ po te, Saarapĩ po, enara. Yrome typoetorykõme mokaro tyrise Joze tomo a. Tyrohmanohpose toto eya xine. 36 Amoreu tõ nonory moroto kynexine, onuhtoh nono esety Mynoto poe, inikahpozakoxi Sera pona.