OPATIA
Obadias
Ekarotopo
Jerusarẽ typoremãkase papironio tomo a jeimamyry 586mã po oehpyra ro Jezu Kyrixtu ahtao. Mame Etõ põkõ esary ikurenae kynexine Juta tõ nonory pũto. Izyraeu tõ poremãkatopõpyry eneryke tyya xine tãkye toehse toto. Epetõkara takorehmase eya xine. Jerusarẽ põkõ mõkomory tomatonanohse eya xine. Etõ nyrihpyry Juta tomo a popyra tokarose Opatia a: Awãnohtorỹko Ritonõpo mana imehnõ epetõkara maro, tykase. Mame kure Izyraeu tõ rĩko Ritonõpo mana; emãnõko ropa mã toto, orẽpyra exĩko ropa.
Sero pape ao
Etõ põkõ wãnohtoh poko 1-14
Ritonõpo ẽmepyry 15-21
1
Sero nase Ritonõpo oturutopõpyry Opatia a Etõ tõ poko.
Etõ tõ wãnohnõko Ritonõpo mana
Omi arone taropose Ritonõpo a imeimehnõ nonory pona, aomiry totase yna a.
Ynara ãko mã ynororo:
“Opyrekõ tyritoko! Ehmaropa etonase Etõ tõ maro!”
 
Ynara tykase Ritonõpo Etõ tomo a:
“Amarokõ ahno tomo jamihme pyra oritorỹko ase,
ouno xine pyra exĩko imehnõ mana, emero.
Orẽpyra oehtohkõ poko epyrypãko matose,
yrome osenekunohnõko rokẽ matose.
Topu eutary tõ rãnao oesarykõ mã repe, ypy tõ emory po.
Morara exiryke ynara osenetupuhnõko matose:
‘Yporemãkasaromepyra imehnõ mana taro jahtao.’
Tõnuhse awahtao ro piano samo,
omỹkõ riryhtao oya xine xirikuato tõ rãnaka,
otywyhmãko ase moro poe, oporemãkapõko ase.
 
“Omato tõ tooehse ahtao koko,
typenetatohkõ rokẽ arõko mã toto.
Uwa epery apoiryhtao ahno a, toipe rokẽ akoĩpyry nomõko mã toto zoko poko, amoriry tõ rãnao.
Yrome oenahkapõko oepetõkara mana emero ipunaka.
Etõ tomo, omõkomorykõ porehme tomatonanohse;
okyryrykõ kurãkomo, uuru tõkehko tarose owinoino xine.
Oepekomo a tonekunohse mexiatose,
ononorykõ poe taropose matose eya xine.
Imehnõ nonory põkomo, imaro xine õmirykõ
totapose oya xine etonara oehtohkõme repe,
yrome ononorykõ typoremãkase eya xine.
Oepekõ roropa amaro xine tõtuhse aexityamo a osenetupuhnõko mã toto ahno apoitoh riry poko ãpoitohkõme;
ynara ãko mã toto opoko xine:
‘Etomita tõ tuaro pyra exiketõme mã toto!’ ” ãko.
 
Ynara ãko Ritonõpo mana:
“Moro ẽmepyry ae Etõ tõ tuãnohse ahtao ya,
tuaro exiketõ enahkapõko ase;
tuaro ehtoh onynomopyra exĩko ase toto nonory po.
Soutatu tõ Temã po tykytyky ãko mã toto enaromỹke toexirykõke;
etonaketõ Etõ po orihnõko mã toto.”
Popyra Etõ ehtopõpyry
10 Ynara ãko Ritonõpo mana Etõ tomo a:
“Ãkorõkõ tyyryhmase oya xine,
totapase toto roropa oya xine, Jako pakomotyamo.
Naeroro tonahkasẽme exĩko matose,
jũme typoremãkasẽme exĩko matose.
11 Jerusarẽ omõtoh tytohkase ahtao epetõkara a,
tomõtohkõme pata pona mõkomo typyne exiketõ ematonanohse, oty kara mexiatose.
Mame imeimehnõ nonory põkomo a, imenekatoh tomase,
moro mõkomo kurã apiakatohme tymõkomorykõme,
mokaro sã mexiatose, imaro xine.
 
12 “Yrome zae pyra mexiatose ya,
tãkye awahtao xine ãkorõkõ Juta tõ poremãkapory eneryhtao ro oya xine.
Zae pyra mexiatose ãtãkyemarykõ poko awahtao xine mokaro enahkary eneryke oya xine.
Popyra mexiatose ya eunopyryhtao oya xine, mokaro etuarimaryhtao.
13 Zae pyra mexiatose õmomyrykõke Jerusarẽ pona, typoremãkase ypoetory tõ ahtao;
zae pyra mexiatose tãkye toehse oexirykõke,
ypoetory tõ poremãkapory eneryke oya xine.
Zae pyra mexiatose, typoremãkase ypoetory tõ ahtao,
imõkomorykõ tomatonanohse oya xine exiryke.
14 Popyra mexiatose toraximase awahtao xine osema tao epaketõ etapatohme,
popyra mexiatose epaketõ tokarose ahtao oya xine epetõkara a.”
Imehnõ nonory põkõ wãnopyry poko Ritonõpo a
15 Ritonõpo Kuesẽkõ ynara tykase:
“Ẽmepyry oehnõko mana, imehnõ nonory põkõ emero wãnohnõko ase.
Amarokõ, etomita tõ, tuãnohsẽme exĩko matose onyrihpyrykõ emetakame;
onyrihpyrykõ imehnomo a tyrisẽme exĩko oya xine mana.
16 Ypoetory tõ tuãnohse toh nexiase yronymyryme jesary ypy kurã po.
Imehnõ nonory põkõ, sero zomye exiketõ emero tuãnohsẽme exĩko roropa toh mana orẽpyrahxo.
Tuãnohsẽme exĩko,
mame osenepyra exĩko mã toto.”
Orẽpyra Izyraeu tõ exĩko mana
17 “Yrome ypy Xião po typynanohsẽme exĩko mã toto.
Izyraeu tõ tynonorykõ esẽme exĩko ropa mã toto ynekarohpyry eya xine.
18 Juta tomo Izyraeu tõ maro apoto sã exĩko mã toto.
Ezau pakomotyã enahkãko mã toto onahpoty tonorẽ zahkary sã apoto a;
epara exĩko mã toto emero porehme.
Ywy, Ritonõpo oturuno.”
19 Izyraeu tõ, Juta tõ nonory po ikurenaẽkomo Etõ tõ poremãkãko mã toto. Emorymã põkomo pirixteu tõ nonory apoĩko mã toto tosarykõme. Eparaĩ nonory Samaria roropa apoĩko Izyraeu tõ mana, Kireate apoĩko Pẽjamĩ tõ mana. 20 Mokaro Izyraeu tõ tarose aexityã mya imehnõ poetoryme, oehnõko ropa mã toto Penixia nonory apoitohme pata Sarepeta pona, inikahpozakoxi; Jerusarẽ poe tarose aexityã Separate pona Juta tõ nonory apoĩko mã toto ikurenae. 21 Ritonõpo poetory tõ orẽpyra exĩko, onuhnõko mã toto ypy Xião pona. Moro poe Etõ tõ esẽme exĩko mã toto. Mame Ritonõpo Tuisa Konõtome exĩko mana.