TITU
Pauru Nymerohpyry Titu Neneryme
Tito
Ekarotopo
Juteu kara Titu kynexine. Jezu poetoryme toehse ynororo ahtao Pauru maro toytose pata tõ poro, akorehmaneme ( Karaxia 2.1-3; 2 Korĩtiu 7.6-16). Jezu poetory tõ amorepaneme toehse ynororo Kereta po ( Titu 1.5).
Tynymerohpyry ae Titu zurũko Pauru mana Jezu poetory tõ amorepananõ zae ehtoh poko; zurũko roropa mana zae Titu ehtoh poko imehnõ Jezu poetory tõ maro: tamuximãkõ amorepatohme, nuasemãkõ amorepatohme, kunumuxime exiketõ amorepatohme, oryxime exiketõ amorepatohme, enara. Tamuximehxo Titu exiryke imehnõ akorehmapory se Pauru kynexine eya: “Kypynanopyatose Ritonõpo kure kuexirykõke pyra, kypyno xine toexiryke” ( Titu 3.5).
Sero pape ao
Osekarotopo 1.1-4
Jezu enetuputyry, zae ehtoh ipoetory tõ maro 1.5—3.11
Tuaro ehtoh etyhpyryme 3.12-15a
Kure tyripotoh Ritonõpo a 3.15b
1
Ynymerohpyry moro oneneryme Titu. Ywy ase Pauru, Ritonõpo poetory, Jezu Kyrixtu nenyokyhpyry.
Tymenekase ywy Ritonõpo a tynymenekatyã akorehmatohme aomiry enetupuhpotohme eya xine, zae omi kurã poko toto amorepatohme roropa. Orihpỹme tymaro kyritorỹko Ritonõpo mana. Ajohpãkara mokyro Ritonõpo. Pake nono onyripyra ro tahtao ynara tykase ynororo tyya rokene: “Orihpỹme ypoetory tõ rĩko ase,” tykase. Mame tõmiry enehpory se toehse Ritonõpo ahtao tonehpose eya kyya xine. Tõmiry tokarose roropa ya ekarotohme imehnomo a, ynara katohme eya xine: “ ‘Umũkuru enetuputyryhtao oya xine, orihpyra oritorỹko ase, jũme,’ kaxiko eya xine,” tykase ya Ritonõpo kukurãkanekomo.
Umũkurume mase Titu, Jezu Kyrixtu tonetupuhse oya exiryke.
Ynara ãko ase Ritonõpo a: “Papa, Titu pyno ke exiko. Torẽtyke pyra tyriko roropa,” ãko ase. Jezu Kyrixtu a morara ãko roropa ase kukurãkanekõme exiryke.
Titu erohtopõpyry Kereta po
Kynomoase moroto ahmõta po Kereta po, morotõkõ akorehmatohme otyhkara ro jexiryke, Jezu poetory amorepatõkõ ritohme oya emero pata tõ punero. Ynyrohmanohpotopõpyry poko oya wenikehpyra exiko. Zae rokẽ exiketõ Jezu poetory amorepaneme tyriko, toiro typye exiketõ rokene, Jezu enetupuhnanõ ke typoenõke rokene. Ajoajohpe pyra typoenõke exiketõ tyriko, tumykõ omipona typoenõke roropa. Ritonõpo omi poe Jezu poetory amorepananõ ahtao imehnõ mã toto onyhxiropyra kure rokẽ toto exiryke. Osenetaonohpyra exiketomo, atakirimahnomo, etỹpyra exiketomo, zehzehno pyra exiketomo, tyamene se pyra exiketomo, katonõ se exiketomo, kurãkõ maro se exiketomo, emotyẽkara exiketomo, zae rokẽ imehnõ rinanomo, Ritonõpo sã se exiketomo kure rokene, akĩme pyra exiketomo, zae omi onurumekara exiketomo zae exiryke, Jezu namorepatopõpyryme exiryke. Morara tahtao xine imehnõ zurũko toh mana, toto akorehmãko zae Ritonõpo omi poe. Azahkuru exiketõ namorepatopõpyry enepõko roropa toh mana.
10 Tuhke ajoajohpãkõ nae. Juteu tõ roropa Jezu enetupuhxĩpo toeramase ropa toto. Ipoetohpyryme mã toehse toto. Imehnõ amorepãko toto azahkuru rokene. Toto enekunohnõko mã toto. 11 Mokaro imynyhpãkapoko imehnõ enekunopyryino. Tyekyrykõ omipohtomãko toh mana, zae pyra toto amorepãko, tineru apoitohme rokẽ tyya xine. 12 Typoko xine ynara tykase imepyny: “Kereta põkõ emero ajoajohpe mana osekatõ kõ samo. Akĩme roropa mã toto, tõtukurukõ poko emotyẽkãko toto,” tykase mokyro Kereta pono typoko xine ro imehnõ netaryme. 13 Mokyro nekarohpyry ajohpe pyra mana. Morara exiryke mokaro zuruko orẽpyra samo, mãsa rokẽ pyra Ritonõpo omipona toto ehtohme. 14 Juteu tamuru tõ omihpyry irumekapoko eya xine imeimehnõ nyrohmanohpotoh roropa. Zae omi rumekahpõkõ nyrohmanohpotoh irumekapoko eya xine. 15 Kure exiketõ mã kure Ritonõpo nyrihpyry ekarõko. Yrome iirypyrymãkõ mã popyra Ritonõpo nyrihpyry ekarõko zae pyra toexirykõke. Tyyrypyrykomo a rokẽ tuaro mã toto. 16 Moro saaro imehnomo: “Ritonõpo waro ynanase,” ãko toh mã repe. Yrome kure ehtoh poko pyra mã toto. Popyra ipunaka mã toto Ritonõpo neneryme. Imeimehnõ zehno mã toto Ritonõpo omipona pyra. Kure imehnõ riry waro pyra mã toto, enara.