1 Sallige nüüd pisut minu rumalust! Kuid te ju sallitegi! 2 Ma hoian teist kinni jumaliku kiivusega, sest ma olen kihlanud teid üheleainsale mehele, Kristusele, et teid anda talle puhta neitsina. 3 Aga ma kardan, et nii nagu madu pettis Eevat oma kurikavaluses, eksitatakse teiegi mõtted eemale siirast ja puhtast pühendumisest Kristusele. 4 Sest kui keegi tuleb teie juurde ja kuulutab teist Jeesust, keda meie ei ole kuulutanud, või kui te võtate vastu vaimu, kes on erinev sellest Vaimust, kelle te vastu võtsite, või evangeeliumi, mis erineb sellest, mille te vastu võtsite, siis seda te sallite suurepäraselt!

5 Ma ei arva, et mina neist „vägevatest apostlitest“ millegi poolest halvem oleksin. 6 Ma võin küll olla koolitamata kõneleja, aga mul on teadmised, mis me oleme teile alati ja igal viisil teatavaks teinud. 7 Kas ma olen teinud pattu, kui ma ennast alandasin, et teid ülendada, ja kuulutasin teile Jumala evangeeliumi ilma tasuta? 8 Ma riisusin teisi kogudusi, võttes vastu toetust nende käest, et teid teenida. 9 Kui mul teie juures midagi vaja oli, ei koormanud ma kedagi, sest mis mul vaja oli, andsid mulle vennad, kes tulid Makedooniast. Ma olen hoidunud elamast teie kulul ja tahan järgida seda põhimõtet ka edaspidi. 10 Nii tõesti kui Kristuse tõde on minus, ei saa keegi lõpetada mu kiitlemist sellest kogu Ahhaias. 11 Miks? Kas ma ei armasta teid? Jumal teab, et armastan!

12 Kuid nii nagu praegu, toimin ma ka edaspidi, et mitte anda võimalust neile, kes tahavad näidata end meiega võrdsena selles, millega nad kiitlevad. 13 Need inimesed on valeapostlid, võltsid töötegijad, kes moondavad ennast Kristuse apostliteks. 14 Ja pole ka ime, sest saatan ise moondab end valguseingliks. 15 Seepärast ei ole midagi erilist, kui tema teenrid ennast moondavad õiguse teenriteks. Nad lõpetavad seal, kuhu nende teod neid viivad.

16 Ma kordan: ärgu keegi pidagu mind rumalaks. Kui aga siiski, siis võtke mind vastu rumalana, et minagi võiksin pisut kiidelda. 17 Nõnda enesekindlalt kiideldes ei räägi ma nagu Issand räägiks, vaid nagu rumal. 18 Aga et paljud kiitlevad inimlikult, siis kiitlen minagi. 19 Te sallite ju meeleldi rumalust, kes te ise olete arukad! 20 Te sallite rõõmuga igaüht, kes teid orjastab, kurnab, ära kasutab, alandab ja näkku lööb.

21 Pean häbiga tunnistama, et meie oleme olnud liiga nõdrad. Aga sellega, millega teised julgevad kiidelda, ütlen seda nüüd otsekui rumal, sellega julgen kiidelda minagi. 22 Nemad on heebrealased? Mina ka. Nemad on iisraellased? Mina ka. Nemad on Aabrahami järglased? Mina ka. 23 Nemad on Kristuse teenrid? Ma räägin pööraselt – mina olen võrreldamatult rohkem. Ma olen rohkem vaeva näinud, rohkem vangis olnud, palju rohkem piitsa saanud, ikka ja jälle surmaga silmitsi seisnud. 24 Juutide käest olen viiel korral saanud ühe piitsahoobi vähem kui nelikümmend. 25 Kolm korda on mind pekstud keppidega, üks kord loobitud kividega. Kolm korda olen teinud läbi laevahuku, terve ööpäeva triivinud avamerel. 26 Ma olen sageli olnud teel: ohus jõgedel, ohus teeröövlite käes, ohus oma rahva hulgas, ohus võõraste seas, ohus linnades, ohus maal, ohus merel, ohus valevendade keskel. 27 Olen teinud ränka tööd, olnud sageli magamata, olen tundnud nälga ja janu, olnud tihti söömata, külmas ja alasti. 28 Lisaks kõigele muule olen ma igapäevase koorma all, mures kõigi koguduste pärast. 29 Kas keegi on nõrk, ja mina ei tunneks nõrkust? Kas keegi annab patule järele, ja mina ei oleks nördinud?

30 Kui just peab kiitlema, siis ma kiitlen sellega, mis näitab minu nõtrust. 31 Jumal, Issanda Jeesuse Kristuse Isa, olgu kiidetud igavesti, tema teab, et ma ei valeta. 32 Damaskuses valvas kuningas Aretase ametnik linna, et mind vahistada, 33 aga mind lasti korviga läbi müüriakna alla ja ma pääsesin tema käest.