1 Ma pean kiitlema, ehkki sellest pole kasu. Nüüd tulen ma nägemuste ja Issanda ilmutuste juurde. 2 Ma tunnen üht Kristuse järgijat, kes neliteist aastat tagasi võeti üles kolmandasse taevasse. Ma ei tea, kas siis ihus olles või ihust väljas – Jumal teab. 3 Ja ma tean, et see inimene – kas siis ihus olles või ihust väljas, Jumal teab – 4 võeti üles paradiisi ja ta kuulis öeldamatuid sõnu, mida inimesel pole luba rääkida. 5 Selle inimese üle ma kiitlen, aga iseenda puhul ei kiitle ma muu kui oma nõtrusega. 6 Isegi kui ma otsustaksin kiidelda, ei oleks ma rumal, sest ma räägiksin tõtt. Aga ma hoidun sellest. Ma ei taha, et keegi arvaks minust enamat kui ta ise näeb või minu käest kuuleb 7 või nende erakordsete ilmutuste tõttu. Selleks et ma ei läheks uhkeks, on mulle liha sisse antud vai, saatana ingel, mind rusikatega taguma, et ma ei läheks uhkeks. 8 Ma olen kolm korda Issandat anunud, et see minust lahkuks. 9 Ent tema vastas mulle: „Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab minu vägi täielikuks!“ Nii kiitlen ma meelsamini oma nõtrusest, et Kristuse vägi oleks alati minu üle. 10 Seetõttu tunnengi Kristuse nimel rõõmu nõtruses, solvangutes, kitsikuses, tagakiusus ja raskustes. Sest kui ma olen nõrk, siis ma olen tugev.

11 Ma olen end teinud rumalaks, teie sundisite mind selleks. Teie oleksite pidanud mind soovitama, sest ma pole sugugi halvem kui „superapostlid“, kuigi ma ei ole midagi. 12 Ülima kannatlikkusega näitasin ma teile tõelise apostli märke, nende hulgas tunnustähti, imesid ja väeavaldusi. 13 Kuidas sina olid teistest kogudustest halvem, välja arvatud see, et ma ei olnud sulle kunagi koormaks? Andestage mulle see ebaõiglus!

14 Ma olen valmis tulema teie juurde kolmandat korda, ja nüüdki ei kavatse ma teid koormata, sest ma ei taha teie raha, vaid teid. Lõpuks ei pea ju lapsed vanemaile vara koguma, vaid vanemad lastele. 15 Ja ma kulutan meeleldi teie peale kõik, mis mul on, ja kõigele lisaks ka iseenda. Kui mina armastan teid rohkem, kas teie armastate mind vähem? 16 Olgu kuidas on, mina ei ole teid koormanud, kuid kaval nagu ma olen, püüdsin ma teid pettusega lõksu. 17 Kas teid on koormanud ükski neist, keda ma olen teie juurde läkitanud? 18 Ma õhutasin Tiitust tulema ja saatsin temaga ühe venna. Kas Tiitus on teid koormanud? Eks me elanud ju samas meelsuses? Eks olnud meil sama eeskuju?

19 Küllap olete kogu aja mõelnud, et me kaitseme end teie ees. Me oleme rääkinud Jumala ees kui need, kes on Kristuses! Ja kõik see, mu armsad, on teie ülesehitamiseks. 20 Ma kardan, et teie juurde tulles ei leia ma teid sellistena, nagu tahaksin, ja teie mind sellisena, nagu teie tahaksite. Kardan eest leida riidu, kadedust, raevutsemist, isepäisust, laimu, keelepeksu, ülbust ja korralagedust. 21 Ma kardan, et kui ma jälle tulen, alandab mu Jumal mind taas teie ees ja ma pean leinama nende paljude pärast, kes varem on pattu teinud ega ole meelt parandanud hooramisest ja kõlvatusest, millele nad on olnud andunud.