1 „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes ei sisene lambatarasse väravast, vaid ronib sisse mujalt, on varas ja röövel. 2 Väravast siseneja on lammaste karjane. 3 Temale avab värava valvur ja lambad kuulavad ta häält. Ta kutsub oma lambaid nimepidi ja juhib nad tarast välja. 4 Kui ta on viinud välja kogu oma karja, käib ta nende ees ja lambad järgnevad talle, sest nad tunnevad ta häält. 5 Võõrale nad ei järgne, vaid põgenevad tema eest, sest võõraste häält nad ei tunne.“ 6 Sellise tähendamissõna rääkis Jeesus neile, variserid aga ei taibanud, mida ta tahtis öelda.

7 Seepärast rääkis Jeesus uuesti: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, mina olen lammaste värav. 8 Vargaid ja röövleid on tulnud enne mind, kuid lambad ei ole neid kuulanud. 9 Mina olen värav. Kes siseneb minu kaudu, see päästetakse. Nad käivad sisse ja välja ning leiavad karjamaa. 10 Varas tuleb vaid selleks, et riisuda, tappa ja hävitada. Mina olen tulnud selleks, et neil oleks elu kogu selle täiuses.

11 Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste eest. 12 Palgaline aga ei ole karjane ega pea lambaid omaks. Kui ta näeb hunti tulemas, jätab ta lambad maha ja põgeneb. Hunt tungib neile kallale ja ajab karja laiali. 13 Palgaline põgeneb, sest tema töötab tasu pärast ega hooli lammastest.

14 Mina olen hea karjane. Mina tunnen oma lambaid ja nemad tunnevad mind, 15 nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa. Ja ma annan oma elu lammaste eest. 16 Mul on veel teisi lambaid, kes ei ole sellest tarast. Ma pean neidki karjatama. Ka nemad kuulavad mu häält. Siis on üks kari ja üks karjane. 17 Isa armastab mind, sest ma annan oma elu, et see uuesti tagasi võtta. 18 Keegi ei võta seda minult vägisi. Ma ise annan selle. Mul on meelevald see ära anda ja mul on meelevald see tagasi võtta. Nõnda on Isa mul käskinud teha.“

19 Nende sõnade peale läksid juutide arvamused lahku. 20 Paljud ütlesid: „Temas on kuri vaim. Ta ajab segast juttu. Miks teda üldse kuulata?“

21 Teised ütlesid: „See ei ole kurjast vaimust vaevatu jutt. Ega siis kuri vaim saa pimedaid nägijaiks teha!“

22 Siis jõudis Jeruusalemmas kätte templipuhastuspüha.*Ehk Hanuka. Oli talv 23 ja Jeesus kõndis ringi templis Saalomoni sammaskäigus. 24 Seal kogunesid juudid tema ümber ja ütlesid talle: „Kaua sa hoiad meid veel teadmatuses? Kui sina oled Messias, siis ütle seda meile otse!“

25 „Ma olen teile öelnud, aga te ei usu,“ vastas Jeesus. „Minust tunnistavad teod, mida ma teen oma Isa nimel. 26 Aga teie ei usu, sest te ei kuulu mu lammaste hulka. 27 Minu lambad kuulavad mu häält. Mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle. 28 Mina annan neile igavese elu ja nad ei hukku iial. Keegi ei saa neid minu käest röövida. 29 Minu Isa, kes andis nad mulle, on suurim kõigist – Isa käest ei saa neid keegi röövida. 30 Mina ja Isa oleme üks.“

31 Jälle tahtsid juudid kive tuua, et teda nendega surnuks visata, 32 aga Jeesus küsis neilt: „Ma olen teile näidanud palju häid tegusid Isalt. Millise teo eest te tahate mind kividega visata?“

33 „Me ei viska sind kividega heade tegude eest,“ vastasid nad, „vaid jumalateotuse pärast, et sina, olles inimene, nimetad ennast Jumalaks.“

34 Jeesus vastas neile: „Eks ole ju teie Seaduses kirjutatud: „Ma ütlesin: „Te olete jumalad.“ “ 35 Kui seal on nimetatud jumalateks neid, kelle kätte anti Jumala sõna – ja Pühakirja ei saa kõrvale heita –, 36 siis kuidas te süüdistate jumalateotuses mind, keda Isa on pühitsenud ja läkitanud maailma, kuna ma ütlesin „mina olen Jumala Poeg“? 37 Kui ma ei tee oma Isa tegusid, siis ärge uskuge mind! 38 Kui ma aga teen, siis uskuge neid tegusid, isegi kui te mind ei usu. Ja te mõistate, et Isa on minus ja mina olen Isas.“ 39 Seepeale tahtsid nad jälle teda kinni võtta, kuid ta pääses nende käest.

40 Nüüd läks Jeesus taas teisele poole Jordanit ning peatus paigas, kus Johannes oli algul ristinud. 41 Tema juurde tuli rohkesti rahvast, kes ütlesid: „Johannes ei teinud küll ühtki imetegu, aga kõik, mis ta selle mehe kohta ütles, oli õige.“ 42 Ja paljud seal hakkasid Jeesusesse uskuma.